Maksundus (0)

1 Hindamata

Mõisted:
Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus.
Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
Maksuhaldur - Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet , kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne)
Maksukoormus - näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks
Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress .
Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse ).
Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele – maksusüsteemi kaudu
Vaseuslõks- inimene jääb toetuste peale elama. toetuste süsteem välistab madala palgaga tööle minemise. Inimene jääbki ainult maksutarbijaks, mitte ei saa taas maksumaksjaks.
Maksu objekt- töötajale ja juhtorganile rahas makstud palk ja muud tasud ; FIE ettevõtlustulu (max 15* alampalk ); FI võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud; erisoodustus + sellelt arvestatud tulumaks; töötuskindlustushüvitis

Maksukorraldus:mis asutus, milliseid makse kogub. Mida maksudega edasi tehakse
Käibemaks ettevõtja maksab müügi KM- ostu KM= riigile KM, Tulumaks-läheb kohalikule omavalitsusele 11,4 ja ülejäänud riigile. Maamaks - makstakse maksuametile, kannab vallale või linnale tagasi. Sotsiaalmaks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusse, 13% osa ravikindlustusse. Kogumispensioniga liitunud isikute 4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa.
Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused , pension , vanemahüvitis), tervishoiuks ( perearst , traumapunkt, haiglaravi ), kultuur, teadus ja haridus ( lasteaed , kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus).

Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid
Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi.

Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid ; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks . Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus ), maksude tasumise tähtajad.

Kohalikud maksud(8)(1. jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude seaduse (KoMS) alusel linna- või vallavolikogu oma määrustega. Määratakse: maksu objekt, subjekt , maksumäärad, maksu tasumise kord, tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord, võimalikud maksusoodustused jm

Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang.
Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine, siis kui raha laekub pannakse kirja. Mittemaksulised tulud, riigilõiv, kaupade teenuste müük. Riigi kaubad ja teenused on trahvid , renditulud. Kohalikel omavalitsustel toidurahad, vee ja kanalisatsioon . Välismaised toetajad- Pria-EAS annab Priale raha. Euroopa sotsiaalfond- toetab MTÜ-sid. Dets ettevõtlustoetuste väljamaksmine. Riigieelarves kõige suurem kulu sots. Tegevuskulud riigieelarves- politseinikud arsti, õpetajad, riigikogu liikmed. Riigil vaja kokku hoida mille arvelt- pensionärilt riigi eelarve võit kõige suurem. Vanemahüvitis kehtestati et iivet tõsta. Tema otsene mõju- annab kindlustunnet. Vanemahüvitis annab keskmist palka, kui jääd lapsega koju. (makstakse 1,5 aastat). Riiklik eesmärk: rohkem tasuvaid töökohti läbi madalate tööjõumaksude, hea hariduse ja aktiivsete tööturumeetmete. Võimalused: tulumaksu vähendamine, tulumaksuvaba miinimumi suurendamine , üldhariduskulude katmine kohalikele omavalitsustele (KOV), aktiivsed tööturumeetodid, vanemahüvitis ja peretoetused; tervishoiukulud; pensionid ; toimetulekutoetused; õigusabi; turvalisus

Maksude sihtotstarve, st jaotus Maksu ja Tolliameti poolt(põhilised jaotused)ül.
Maksustamise olemuselt jaotuvad maksud: otsesed maksud – maksustatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute sissetulekuid. Ära peab maksma mingi kindla % või summa oma tuludest, kasumilt või varalt. Sotsiaal-, maa-, rasekeveoki-, tulumaks. kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. See suurendab kaupade, teenuste hinda. Käibe-, tolli-, hasartmängumaks, aktsiisid. Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem – kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem – kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem – väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalselt vähem kui suurema sissetulekuga isikud

Maksude rahavoog (olulisemate maksude maksminse sagedus,kuupäevad).mis iga kuu jne. Olulisemad maksud on käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks
Käibemaks laekumine 20 kuupäevaks suvekuud ja jaanuar. (riigieelarvesse)- kaetakse kõikasjad kuhu vaja. Sotsiaalmaks 10 kuupäevaks. FIE sots juurdemaksed 1.okt aastas korra, avansilised igakvartali viimase kuu 15 kuupäev. Tulumaks 10. kuupäevaks igakuu. Dividendidelt suvekuudel makstakse näiteks juuni siis juulis TM. Aktsiisid-igakuiselt 15 kuupäevaks (aktsiise 5). Raskeveoki osakaal- kvartalane maks esimese kuu 15 ks (veokimassile, vedrustuse, telgede arv). Tollimaks- vastavalt deklaratsioonile. Hasartmängumaks- 15 kuupäevaks

Valitsuse majanduslikud ülesanded ehk milleks on makse vaja maksta.
Selle arvelt saab sotsiaaltoetusi välja maksta, tulusid ei laeku peavad kulusid kärpima et eelarve defitsiit jääb. seadusandluse kujundamine majandustegevuseks. tõhusa konkurentsi tagamine turul. majandusarengu soodustamine erinevates majandussektorites. tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas a)Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele – maksusüsteemi kaudu. Toetuste süsteem vähemkindlustatutele. Riiklik eesmärk: rohkem tasuvaid töökohti läbi madalate tööjõumaksude, hea hariduse ja aktiivsete tööturumeetmete.Võimalused: tulumaksu vähendamine, tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, üldhariduskulude katmine kohalikele omavalitsustele (KOV), aktiivsed tööturumeetodid, vanemahüvitis ja peretoetused; tervishoiukulud; pensionid; toimetulekutoetused; õigusabi; turvalisus

Stabiilne maksusüsteemi tähtsus. Mis see on, kuidas saavutada.
Natuke muutub, kuid väga oluliselt mitte.kui tõstetakse makse siis inimesed rohkem tarbivad alguses on see kulukas aga hiljem hakkavas palgad suureneva. Stabiilne maksusüsteem minu arvates on süsteem, kuhu tuleb raha igakuiselt tavatarbijatelt, ettevõtetelt nii riigile, sideettevõtetele, elektrienergia ettevõttele

Kas ja kuidas saab maksusüsteemi kaudu mõjutada ettevõtlust ja tarbimist. Nt.
Aktsiis. Majandust soodustada: km saan soodustust anda, tõstetakse palka siis need palgad peavad kusagilt tulema, maksud kasvavad, tulumaks kasvab. toidukaupade hinnad tõusevad, inimesed ei pruugi enam nii palju tarbida ja hakkavad omi kulutusi jälgima

Pensionisüsteem. Kuidas arvutatakse riiklik pension, millest selle suurus oleneb. Kuidas kujuneb kohustusliku kogumispensioni suurus, millest see oleneb. Mis on 3. pensionisammas . Kogumispensioni arvestatakse töötajatel, kes on kohustusliku kogumispensioniga liitunud (II sammas). Alates 01. jaanuar 1983.a sündinutele on see kohustuslik. Kontrollida. III sambasse ehk täiendavasse kogumispensionisse. See on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. III samba ehk täiendava kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määrmata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest selleks, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves.

Maksukohustuslase õigused ja vastutus. Nimetada olulisemad, koos lühikese selgitusega.

Õigus olla informeeritud.
Õigus saada abi. Päring maksuhaldurile maksusüsteemi, maksude arvutamise ja tasumise kohta, võimalikud maksusoodustused jm

Õigus esitada kaebusi.
Õigus keelduda teabe andmisest. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning põhiseaduslik õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonna- ja eraellu võib sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja maksukuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. ( advokaat , arst, notar , statistilised vaatlejad, audiitor jms)
Maksukohustuslase privaatsus ja omandi puutumatus.
Õigus maksta mitte rohkem kui ettenähtud maksusumma.
Õigus kahju kompenseerimisele. Nõue aegub 3 aastaga.

Maksukohustuslase vastutus

Maksude tasumise kohustus.
Dokumentide säilitamise kohustus.
Raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus.
Kaasaaitamiskohustus. Kohustus teatada kõigist talle teadaolevatest asjaoludest, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukokast tähendust. Maksuhaldurit ei või takistada.
Õigusjärglus. Pärimine.
Maksukohustused ettevõtte või selle osa üleandmise korral.
Lepinguline vastutus (nt garant ).

Maksuhalduri ülesanded, õigused, vastutus. Olulisemad. Põhiline Maksu-ja Tolliamet.
Maksuhalduri ülesanded

Teostada maksumenetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt; vältida üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi ; järgida haldusmenetluse üldpõhimõtteid; tagada menetlusosaliste õiguste kaitse.
Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust.
Arvestada ja määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad .
Nõuda sisse maksuvõlad.
Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

Maksuhalduri õigused

Maksukohustuslase põhiõiguste ja –vabaduste piiramine. Ainult kooskõlas põhiseadusega.
Uurimispõhimõte. Eelkõige lähtutakse maksudeklaratsioonidest, RP arvestusest – nö heausksuse põhimõte.
Õigus rikkuda omandi puutumatust.
Kaalutlusõigus seoses sanktsioonide määramisega. Erinevad abinõud ja karistused.
Teabe andmine maksukohustuslasele.
Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine.
Maksukohustuslase ärakuulamine.
Otsuse põhjendamine.

Maksurevisjon. Miks seda koostatakse, mida kontrollitakse, kuidas läbi viiakse, kuidas selguvad tulemused. Teade peab tulema enne revisjoni
Maksurevisjoni reguleerib maksukorralduse seadus. Kehtiv maksukorralduse seadus eristab maksukohustuslase kontrollimisel üksikjuhtumite kontrolli ning üldkontrolli ehk revisjoni. Ametnik tuleb kontrollib raamatupidamis õigsust.1 Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud , sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.(2) Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.(3) Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt maksu kinni pidama . (4) Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.(5) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata tollideklaratsiooni aktsepteerimisele vahetult järgnevale maksude tasumise õigsuse kontrollimisele. Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kui revisjoni kaasati ekspert või spetsialist, märgitakse revisjoniakti ka nende osavõtt

Maksuvõla ajatamine . Mis see on, kuidas teostatakse, mis see maksumaksjale annab
Ajatamine-teen graafiku peatan natukeseks asjaks teen maksegraafiku 0,03% päevas, uued võlad maksan õigeaegselt. Kui ajatamist rikutakse on õigus intress tagantjärgi maksta. Taotluse esitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arvestades reaalset majanduslikku olukorda, taotletakse maksegraafikut võla tasumiseks võimalikult lühikeseks perioodiks (soovitavalt mitte üle 1–1,5 aasta), sest kuni põhivõla tasumiseni lisandub iga päev intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas, mis on tunduvalt kallim, kui oleks pangalaenu intressi tasumine. Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse (Põhja MTK, Lõuna MTK, Ida MTK, Lääne MTK) või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda .

Füüsililise isiku tulude maksustamine, maksusoodustused- lapsed, koolitused. Astmelise tulumaksu põhimõte.
Füüsilise isiku tulu on: /TMS/

palgatulu (§13);
ettevõtlustulu (§14);
kasu vara võõrandamisest (§15);
renditulu ja litsentsitasud (§16);
intressid (§17);
dividendid (§18);
pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§19);
kindlustushüvitised ( ravikindlustus , töötuskindlustus) ja väljamaksed pensionifondist (§20-21)

astmelise tulumaksu põhimõte on see, et vastavalt sissetuleku suurusele makstakse vastavat tulumaaksu. Mida kõrgem palk , seda suurem on TM.

Töötasu arvestus. Milliseid andmeid on vaja teada töötaja kohta töötasu arvutamiseks. Mis tingimusel maksuvaba tulu arvestatakse. Millest koosneb ettevõtte tööjõukulu(SOTS JA ETÖK). Ülesanne: töötasu arvestamine + maksude, maksete edasi jaotamine MTA poolt. Töötasu arvestamisel on vaja teada, kas on kogumispensioniga liitunud, haiguspäevad, kas maksuvaba tulu arvestatakse
Maksuvaba tulu

2011.a 1728 .- ühes kuus 144.-
täiendav maksuvaba tulu
- iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates 2. lapsest (osas, mis ületab lapse maksustatavat tulu);
- pensionite maksustamisel 192*12 = 2304.-;
- tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis 64*12.-

Ül: Töötasu 560.- Töötaja ei ole kogumispensioniga liitunud, maksuvaba tulu avaldus esitatud. Kellele ja kuidas jagatakse kõik maksud ja maksed.
SOTSM 184,8 sotskinl ametile 112(20%), rakindlus 72,80(13%)BRUTOPALGAST
ETÖK 7,84 Ettevõtte töötuskindlustus 1,4 %
ETÖÖJÕUKULU 752,64
TTÖ 15,58 2,8%
TM 84,10
NETO 460,32
Maksudeks kokku 292,32
Kui kogumispension siis sots 16%, kogumis pensionile 4% ja ravikindlustusele 13%
Töötuskindlustused töötukassale 23,52
Kohalik omavalitsus 11,4 % brutopalgast 63,84
Riigile 20,23euri

Füüsilise isiku ettevõtlustulu maksustamine, sh avansilised maksed (arvutamise alus, tasumise sagedus)
Sotsiaalmaks peab riigile laekuma iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks (st hiljemalt 15.03; 15.06; 15.09: 15.12). (tagab ravikindlustuse )
FIE maksustatav ettevõtlustulu (tulu – kulu) jagatakse enne maksustamist arvuga 1,33.
Maksustatava tulu alusel (vorm E rida 12) arvutatakse vajalikud maksud.
Saadud maksusummadest lahutatakse aasta jooksul tasutud avansilised maksed ja juurdemakstav osa tuleb tasuda hiljemalt 01. oktoober.
Maksustamiseks = tulem : 1,33
Sotsiaalmaks = maksustatav tulu * 33% – avansilised maksed
Tulumaks = (maksustatav tulu – mahaarvamised) * tulumaksu % – avansilised maksed
Näide.
FIE 2011. a tulud on 24620.- ja kulud 5930.-. Aasta tulem = 24620 – 5930 = 18690.-
Maksustamiseks = 18690 : 1,33 = 14052,63
Sots maks = 14052,63 * 33% = 4637,37
Tulumaks = (14052,63 – 1728 – …) * 21% = 2588,17
Kogumispension = 14052,63 * 2% = 281,05

Lähetustasu. Mis tingimuse arvestatakse. Minimaalne ja maksimaalne päevaraha. Lähetustasu maksustamine. Kui inimene on saadetud kaugemale kui 50km tööle , 32eur- piiritu päev lähetust maksustatakse 21/79.

Juriidilise isiku kulude ja väljamaksete maksustamine: sh dividendid, erisoodustus, ettevõtlusega mitteseotud kulud.
21/79. dividendid makstakse tavaliselt omanike vahel ja makstakse välja täissummana, mis ettenähtud, kuid sinna juurde tuleb maksta 21/79 tulumaksu. erisoodustus annab töötajatele võimaluse kasutada jõusaali, tööautot ja telefoni, mitteseotud kulud on kulud, mis makstake ikka täis rauaga

Käibemaks. Maksumäärad, pöördmaksustamine, kassapõhine käibemaks(arvestuse põhine) Käibemaksu määr 20%. Soodusmaksumäärad: 9%, 0% ja maksuvaba käive. Käibemaksukohustus tekib kui ettevõtja käibemaksuga maksustatav müügitulu ületab kalendriaasta algusest arvates 16000.- eurot.
2. Ost: puitmaterjal 1545.-, sh KM 20%. Arvuta: materjali maksumus KM-ta, ostu KM, võlg tarnijale.
D põhivara/ kulu 1287,5
D KM 257,5
K võlg tarnijale 1545
3. Müük: materjal 2740.-, sisaldab KM 20%. Arvuta: müügitulu, müügi KM ja saadud raha summa.
D kassa / pank 2740
K KM 456,66
K müügitulu 2283,33
Müük-ost=km kohustus või ettemaks

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gaili Õppematerjali autor

Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus.Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne)

maksud kogumispension käibemaks maksusüsteem maksuhaldur tulumaksu maksukohustuslase maksed maksuvaba maksumaksja kogumispensioni maksustamise maksuhalduri maksusumma maksustatav riigieelarve intress kuupäevaks töötasu

Sarnased õppematerjalid

docx

Maksunduse eksam

1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkad

Maksundus

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots

Maksud

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet

Maksud

docx

Maksustamise olemus

Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perio

Majandusarvestus

doc

Maksundus

Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära

Maksundus

pdf

Maksuõigus

Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru.  Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile juurdepääsu r

Maksuõigus ja maksumenetlus

doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

Maksundus

doc

Maksud

Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · ma

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid