kinnipidajal. Maksu tasumise aluseks võib olla: a. Maksumaksja poolt täidetud deklaratsioon b. Maksu kinnipidaja poolt esitatud deklaratsioon c. Maksuhalduri poolt saadetud maksuteatis NB! Maksudeklaratsiooni ega teatisi ei kasutata tubakaaktsiisi puhul. Kasutatakse maksumärke (tarbijapakendile kinnitatav eritunnus), mille puhul toote müüja või teenuse pakkuja ostab aktsiisimaksu märgid, mis tõestavad maksu maksmist. Eraldi deklaratsiooni ei ole vaja esitada. 7) Maksusoodustused kõik maksuelemendid on kohustuslikud, kuid see element on fakultatiivne ehk see võib, aga ei pea olema seaduses. Maksusoodustus on eritingimus õigusnormis, millega isik vabastatakse maksukohustusest osaliselt või täielikult. Maksusoodustus võib olla subjektiivne või objektiivne. Nt riiklikud pensionid või stipendiumid maksusubjektide hulgast arvestatakse välja konkreetne pensionär või objekt ehk pensionäride ring
..............................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................... 8 Maksusoodustused..............................................................................................................8 Rahvusvaheline maksustamine...........................................................................................9 Maksude haldamine............................................................................................................9 Maksuraha kasutamise kontroll........................................................................................10
Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha. Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist: RAHANDUS, M AKSUD JA EELARVE 1. Sotsiaalmaks ja maksedistsipliini 2. Tulumaksukoormus 3. Maksusoodustused ja suurendame omavalitsuste 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5. Sotsiaalne infrastruktuure 6. Toetame laenuhoiuühistute tegevust SUHTUM I NE RAHVASSE 1. Turvaline euroopalik heaoluriik 2. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele 3
maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude seaduse (KoMS) alusel linna- või vallavolikogu oma määrustega
Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodet hinda ning seetõttu muutub nende tarbimine kulukamaks. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada majandustegevust maksupoliitika kaudu. Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Eesti maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on madal. Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Arvan, et meie riik peaks
Investeerungute sihtriik-kapitali iportija 1.Portfelli-investeeringud e. kaudsed investeeringud. 2.Otsesed investeeringud-vlismaise vara majandusksuste(tehased,hotellid) ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1.Kvoodid-kindel koguseline vi vrtuseline limiit 2.Litsents-mratakse kindlale ettevttele,teatud perioodiks VLISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1.Otsesed ekspordisubsiidiumid-lisatasud,mille saab ettevtte riigilt vljaveo eest 2.Kaudsed subsiidiumid-maksusoodustused,madalama intressiga laenud vljaveetavate kaupade tootmises jne. 3.Korrigeerivad tollimaksud Majanduspoliitikat vib klassifitseerida ka sektorite jrgi. 1.Primaarne sektor(pllumajandus) 2.Sekundaarne sektor(tstus) 3.Tertsioorsektor(sisekaubandus) Mikromajandus,Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettevte,ksikisik-tarbib vhem,kui teenib-sstja 2.Ettevte,ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib-laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni.
Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodete hinda. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada majandustegevust maksupoliitika kaudu. Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksuvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul
puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid - Jagatud kohustused Aktsiaseltsi eelised ja + Piiratud vastutus (Ltd limited piiratud) puudused + Edasiandmise kergus + Piiramatu eluiga + Maksusoodustused - Maksumus - Topeltmaksustamine - Seadusandlus Eesti äriseadustikus Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) liigitatakse ettevõtteid Täisühing järgmiselt Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Ettevõte eriliigid - Mittetulundusühingud ja sihtasutused
Aafrikas jääb aga sündivus vaatamata epideemiaile ning näljahädadele kõrgele tasemele. Õnneks pole tulevik läbinisti tume. Euroopas on hakatud ettevaatlikult immigratsioonile mõtlema. Valdav osa lääneriike on plussis tänu sellele, et neil on olnud korralik välismigratsioon. Prantsusmaa ja Madalmaad on küll välja töötanud perepoliitikad, mis võimaldavad naistel perekonna- ja tööelu ühendada. Selleks on loodud eritoetused ja maksusoodustused. Käimas on kampaaniad iganenud arusaamade pehmendamiseks: tänapäeval käivad naised tööl ja mehed hoolitsevad pere eest. Skandinaavias on sündivuse määra suudetud stabiliseerida eritingimuste loomisega noortele emadele, tugev ravikindlustussüsteem, kohakaaslusega töökohad, ning noortele peredele loodud hea rahaline toetus motiveerivad noori laste peale mõtlema.
Hiinast Ameerikasse Tänapäeval: Venemaalt Lõuna-Euroopasse Hiinast Ameerikasse Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse 7. Sotsiaalpoliitika: Kultuuri teostamine, Transpordi teostamine Regionaalpoliitika: Riigipoolsed toetused riigi territooriumi ühtlaseks arenemiseks. Infrastruktuuri välja arendamine, teedevõrk, koolid, lasteaiad, arstid. Tööd pakkuvad firmad saavad väiksemate kulutustega hakkama. Äärealadel tehakse firmadele maksusoodustused. Sisserände kvoodid piirkondadele. 8. Linnastumise iseloom erinevates inimühiskondades. Agraarühiskond Linnalised asulad hakkasid kujunema 5-6000a tagasi L-Euroopas ja Lõuna- ja Ida-Aasias. Veeteede äärde. Põhjusteks olid kaubavahetus, rahvastiku kihistumine, valitseva klassi teke, riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust. Industriaalühiskond Algas kiire linnastumine. Tööstuse, teeninduse, kaubanduse tõttu. Puudust ei tulnud
võlg on üpris väike ● Maksud on suunatud. See tähendab, et nt alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadud maksu kasutatakse selle vähendamiseks. Töötuskindlustus läheb töötukassasse, kust tööst ilma jäänud töötaja saab abi. Eesti maksusüsteemi negatiivsed küljed: ● Toetused on väiksed (lastetoetus 45€ kuus) ● Pensionid on väiksed ● Käibemaks on liiga kõrge ● Sotsiaalsetel ettevõtetel võiksid olla maksusoodustused ● Maksuvaba miinimum võiks olla suurem Eesti ja Soome maksusüsteemide võrdlus: Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kui Soomes on see progressiivne. Käibemaksumäärad samuti erinevad, olles Eestis valdavatel toodetel 20% (erandiks 9%) ning Soomes valdavatel toodetel 24% (erandiks 14% / 10%). Käibemaksumäärad Soomes: ● 24%: Üldine määr ● 14%: Vähendatud määr toidu, loomatoidu ja toidupakkumisteenustele.
perekondades probleeme. Oma elust saan tuua näite, kus mu tädimees töötab transpordifirmas. Ta sõidab kolm nädalat Rootsi – Soome vahet ja ühe nädala saab kodus perega olla. Sedasi on keeruline elada, aga olukord sunnib elama niimoodi. Kindlasti ei ole minu tädi perekond ainuke Eestis, kus üks vanematest töötab välismaal. Selle probleemi saaks lahendada, kui riik soosiks firmade loomist Eestis, mis tooks tagasi väljarännanud tööjõu. Riik võiks korralikult läbi mõelda maksusoodustused firmadele, sest paljud suurettevõtted ostavad kütuse Lätist, kus on soodsam- Selle tulemusena jääb riigil saamata suur osa maksudest. Peale riigi võiksid ka pangad panustada rohkem ettevõtete loomisesse. Teiste Euroopa riikide kõrval on Eesti laste sündimus üks madalamaid. Selle kohta on teada tuntud laulusõnad „Maa tuleb täita lastega“. See tsitaat on tõsi, aga selle täitmine on raske. Noored ei soovi enne peret luua, kui on olemas kindel elukoht ja keskmisest kõrgem palk
Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud
Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.- Väljateenitud palk on brutopalk. palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Nimeta makse otsene ja riiklik- otsene ja sihtotstarbeline- kaudne ja riiklik- kaudne ja kohalik- Kuivõrd saab maksupoliitika abil mõjutada indiviidi toimetulekut ühiskonnas? madalad maksud kõrged maksud- maksusoodustused toetused ja hüvitised- Kuivõrd saab maksupoliitika abil mõjutada allpool loetletud majanduse valdkondi? Vali 3. * on kohustuslik Investeeringud- sisetarbimine- väliskaubandus- *salakaubandus- ühishüvede loomine
Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse. Riiklikud maksud, aga riiklikku eelarvesse v.a maamaks(laekub 100% kohaliku eelarvesse), üksikisiku tulumaks(laekub kohalikku eelarvesse.) 6. Maksutasumise kord ja tähtpäev. Need on maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, tingimused, mis reguleerivad, kogu maksumenetluse protsessi. Deklareerimisvajadus, tasumise tähtajad. 7. Maksusoodustused. Mingi (pokutatiivne??) element ei pea olema aga võib olla. Subjektiivsed ja objektiivsed maksusoodustused. Subjektiivne on soodustus, mis vabasta mingi subjektide ringi maksukohustusest (kes ei pea maksu maksma). Objektiivne on maksusoodustus, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustatavate hulgast välja. Riiklikud stipendiumid saavad üliõpilased ei kuulu maksumaksjate hulka. Sellelt ei arvestata makse
omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi arvestamine, maksuseaduse rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendite ja karistuste kohaldamine. 9. Mis on püsivtegevuskoht ?
tõstmine toiduainetele, mõjub kõige halvemini vaesele inimesele. Soome langetas majanduskriisi tingimustes käibemaksu, et tarbimine suureneks. Maksupoliitika rakendamine · Maksuda laekumise peab kindlustama tugev riigipoolne kontroll · Maksudest kõrvalehiilimise tulemiks on varimajandus (selle loob rahvatulu deklareerimata ja järelikult ka maksustamata jäänud osa) · Inimese võõrandumine riigist ja varimajandus on tihedalt seotud · Maksupoliitikaga on seotud ka maksusoodustused 1) Üldisest sissetulekust maksustamisele eelnevalt teatud summade mahaarvamine: -2250 EEK (tulumaksuvaba miinimum) 2) Eestis puudub ettevütte tulumaks (reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba) Riigieelarve tulud · Riigieelarve põhitulu moodustab maksutulu (87%). 100% on 90 miljardit · Mittemaksulise tulu alla kuuluvad: - Tulu riigivaradelt - Riigilõivud (on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodaniku
o Otsib aktiivselt tööd o Vaeghõivatu inimesel on töö, kuid tahab rohkem Tööhõive määr hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus Struktuurne töö- ja tööjõu puudus (Ida-Viru kaevurid ei saa tulla Tartusse Itsse) 2.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Aktiivsed suunatud töötuse põhjustele Passiivsed suunatud tagajärgedega võitlemisele Töökohtade loomine o Maksusoodustused (tööandjatele, et nad palkaksid töötuid; endiste vangide pealt väiksem sotsiaalmaks) o Sotsiaalsed töökohad (peamiselt selleks, et säilitada tööl käimise harjumust) Koolitused Toetused o Töökindlustushüvitis (makstakse kuni aasta) 100 päeva jooksul 50% klendripäeva tasust Peab olema töötanud 12 kuud viimase 36 kuu jooksul Max 40 päevas
krooni ja üks juhatuse liige saab juhatuse liikme kompensatsiooni 5000 krooni kuus. 6. Mida peab sätestama maksu kohta ? Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksu objekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja; 5) maksu saaja või laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood; 7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused; 8) võimalikud maksusoodustused. 7. Spordiklubi kuluartiklid ? 8. Millistele nõudmistele peab MTÜ vastama, et ta lülitaks pg11 alusel tulumaksu soodusnimekirja ? 1)ühing tegutseb avalikes huvides; 2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust; 3)ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi
baasi ja toimivad koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega. Kodanikuühenduste kaudu on poliitika kujundamise protsessi kaasatud erinevad huvirühmad ja lai avalikkus. Olulistele otsustele eelneb nende mõjude mitmekülgne (kaasa arvatud sotsiaalteaduslik) ekspertiis. Tugeva kolmanda sektori tekkimine eeldab senisest oluliselt suuremat riigi toetust sellele nii rahaliste vahendite (maksusoodustused jmt) kui ka koolituse ja arendustegevuse näol. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.(ERR, Võru linnavalitsus, Eesti Kohus) Erasektori moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted
ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. • Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksud, maksed • Otsesed ja kaudsed maksud • Käibemaks • Tulumaks • Sotsiaalmaks • Töötuskindlustusmakse • Pensionikindlustusmakse • Erisoodustused ja maksusoodustused Turumajanduse toimimises • Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. • Sõlmida töövõtjatega lepingud: tööleping või võlaõiguslik leping (käsundileping; töövõtuleping; juhatuse liikme leping vms). • Kuni kaks nädalat võib olla suuline tööleping. • Lepingut säilitatakse kümme aastat lepingu lõppemisest arvates. Töösuhted • Töötajale ei või maksta madalamat töötasu Vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast (390,00 kuus; tunnis 2
Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks.
Eestis Natura aladel on toetus pindalapõhine - sihtkaitsevööndis 110€/ha; piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 60€/ha. Looduskaitseliste piirangute kompenseerimine väljaspool Natura võrgustikku puudub, millest tulenevalt saavad metsaomanikud oma metsa eest tulu ainult juhul, kui see on Natura alal. Võrreldes Läti, Soome, Austria ja Leeduga on neil peale Natura aladel saadavate toetuste ka väljaspool Natura alasid toetused. Peale Natura toetuse on ka veel maksusoodustused ning maa riigile võõrandamine (Kekk 2015), kuid tulenevalt saamata jääva tulu suurusest pole metsaomanikud siiski antud võimalustega rahul. Samuti tekib probleem, kui metsas olevatel puudel esineb mingit sorti haigusi. Kuna ohustatud oleva linnu pesapaiga mets ei tohi radikaalselt muutuda, ei saa haigestunud puudega ka midagi ette võtta ning haigus levib metsas edasi. Seetõttu väheneb erametsas kvaliteetse puidu osakaal, millest tulevalt väheneb metsaomaniku saadav tulu
leevendamiseks, müra summutamine. Regulatsioonid Jagunevad: keskkonnamõjutusi reguleerivad normatiivid ja standardid (keskkonnakomponentide kvaliteetnõuded lähtudes esmajoones inimese tervisest ja piirnõuded saasteallikatele), makse ja saaste hüvitised (kui saasteainete hulk on suurem kui lubatud või kui pinnasesse/vette juhitakse aineid, mis kahjustavad tervist/looduskeskkonda), saastelubade kaubandus, toetused ja maksusoodustused. Emisiooninormatiivid – heitvee ja liiklusvahendite heitgaaside kohta. Järgitakse üldjuhul Euroopa Liidu normatiive. Järelvalve tagavad keskkonna, mereinspektsioon, kiirguskeskus. Seire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on:1)prognoosida keskkonnaseisundit 2)saada lähteandmeid programmidele, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Märgalad
Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga k...
· maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse. · maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad) · maksusoodustused- subjektiivsed, soodustused mis vabastavad mingi subjektide ringi maksukohustusest ja objektiivsed, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustavatate hulgast välja. Võib rakendada ka ühekordset maksuvabastust. · rakendussätted- sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt vaid mingi osa seadusest rakendatakse tagasiulatuvalt. Maksuhaldurid on maksu- ja tolliametnikud ja kohalik omavalitsus, ei ole kohustatud subjekt
Rahvusvaheline turundus aitab tõhusemalt kasutada resursse, vähendada investeeringuriske ning tagada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust. Suhteline väliskaubanduseelis-palju kasumit välisturult Majanduslikud ja demograafilised trendid-arenusuunad ning neist tulenevad võimalused ja ohud Koduturu konkurents-koduturul on äärmiselt terav konkurents Toote elutsüklifaas-RV turundusega saab pikendada toote eluiga, toota ja müüa kaupu, mida siseturg enam ei tarbi. Maksusoodustused-teatud riigid pakuvad välisfimade ligimeelitamiseks maksusoodustusi. KODUTURG ON VÄIKE VÄLISTURUD KASVAVAD KIIREMINI JÄRGNETAKSE KLIENDILE TEMA LAIENEMISEL (EELKÕIGE ÄRIKLIENT) KONKURENTIDEGA SAMMU PIDAMINE MASTAABISÄÄSTU EESMÄRK TEABE JA KOGEMUSTE HANKIMINE 5. Millised riskid valitsevad välisturgudel? · KAUBA VASTUVÕTU RISK · MAKSEVÕIME RISK · ETTEMAKSU RISK · HANKEKOHUSTUSTE TÄITMISE RISK · KVALITEEDIRISK
Maksud on fiskaalne instrument, mille ülesandeks on siis hankida valitsemiseks vajalikud vahendid ja vastavalt riigi valitsemissüsteemile jagada need ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS
ülekandmises või kinnipidamises. Tähtpäeva kõrval kasutatakse ka tähtaega või tasumise perioodi. 6. maksusaaja võib käsitleda võlausaldajana. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ja kohalikud kohalikku eelarvesse. Üksikisiku tulumaks suunatakse osa otse riigieelarvesse ja osa proportsionaalselt otse kohalikku eelarvesse. 7. maksusoodustus on fakultatiivse iseloomuga, s.t., et ta võib seaduses olla, aga ei pea olema. Maksusoodustused tuleb ette näha väga konservatiivselt arvestades maksustamise ühetaolisuse printsiipi. Maksusoodustuse üheks alaliigiks on maksuvabastused. Maksuvabastus on subejktiivne kui terve isikute rühm vabastatakse maksukohustusest (pensionärid, üliõpilased). Maksuvabastus võib olla objektiivne, sel juhul jäätakse mingi objektide ring täielikult või osaliselt maksustamata (pensionid, stipendiumid). Maksuvabastus võib olla ka ühekordne. 8
Colom Caballeros, ta sai esimeseks presidentiks vasak parteist. Välispoliitika. Guatemala on ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Ühendameerika riikide organisatsioonile (ODECA), Kesk-Ameerika Parlamenti. Majandus. Guatemala toodangumahu on kõige suurem Kesk-Ameerika riikidest. 1997. Aastal oli tema (SKP) 17,8$ miljardit, mis oli OK. $ 2900. elanikule. Guatemala Vabariigi valitsus on julgustanud välisinvesteeringute pakkudes investoritele olulist maksusoodustused ja tollimaksuvabastust. Praeguse majandusnäitajad on järgmised: SKT (ostujõu pariteedi järgi)-68 miljardit. $. (2008); 68360 miljonit. $. (2009); 70150 miljonit. $. 2010 2,6% (2010) Reaalne SKT kasvu. SKT elaniku kohta on OK. $ 5200. (2008 - 2010) Põllumajandus. 1990-te lõpus põllumajandus oli peamis Guatemala majandus. 1997. Aastal oli andnud umbes 70% ekspordi kogumahust, 25% SKTST, ja selles oli tööl pool puudeta elanikke.
informaalseid mõjutusvahendeid. Viimaste näiteks on IV periood: keskendus uute, arenevatele turgudele majandusplaanid ja visioonid, informaalsed kokkulepped suunatud tööstussektorite arendamisele. ning konsultatiivorganid. Tulevikutehnoloogia areng, otsene sekkumine subsiidiumid ja maksusoodustused on olulised. tööstuspoliitikasse vähenes. On loodud spetsiaalsed krediidiasutused, mis tegutsevad tööstuspoliitiliselt selektiivselt. USA tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Föderaalvalitsuse ülesandeks oli enne Teist Maailmasõda vabakaubanduse printsiip üldiste raamtingimuste kehtestamine
nakkushaigusi palju, palju müra, veesaaste slumme, * Marginaalne rahastik eelkõige iseloomulik ladina-ameerika riikidele. Inimesed, kes on tulnud hiljuti maalt linna, kuid ei ole leidnud kindlat tööd ega elukohta. Tekivad pilpakülad ehk slummid. * Rahvastikupoliitika: -) Sündimusemõjutamine ühelapsepoliitika, lapsetoetus, religioon, abordi hind/keelamine. -) Rännetemõjutamine elamisload, maksusoodustused, transpordivahendite arv. -) Regionaalpoliitika ühendatakse valdu, infrastruktuuride arendamine, toetused. Põllumajandus * Segatalud arengumaades (Aafrika, Aasia) toodetakse endale ja ülejääk müügiks. * Ekstensiivne teraviljatalu rohtlate ala (USA keskosa ja Austraalia) lühikese perioodi jooksul koristatakse saak ja müüakse. * Rantso loomakasvatusmajand aastaringselt loomad väljas (ladina-Ameerika, LAV, Austraalia).
Liberaalne heaolumudel, US poliitika mõjud. Oluline probleem mitte niivõrd töötus kuivõrd vaesus Reformid 80ndad- 90ndad (Thatcher): Toetuste vähendamine, töötukindlustuse asendamine. Jobseeker Allowance’iga (tugevalt tingimuslik). AÜde võimu kärpimine. “work first” st töö võtta vastu igal juhul. Reformid alates 1997 (New Labor): Paindlik tööturg kui võti. Töötute poliitika sidumine koolitusega. “make work pay” (maksusoodustused madalapalgalistele). Töötutoetuste tingimuslikkuse/ vajaduspõhisuse (means-tested) suurendamine. New Deal- programm noortele, üksikemadele, puuetega inimestele ja teistele riskigruppidele Kokkuvõte: Leiborite positsioon ja uuenenud programm tegid võimalikuks paradigma muutuse tööturupoliitikas- passiivsetelt toetustelt nö juhitud aktiveerimiseni. Esmakordselt pälvis leiborite poliitika ka tööandjate toetuse. Finland- flexicurity as a proactive LMP
2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last
20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus............................................................................28 21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses...................................................................30 1. Keskkonnajuhtimine - organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust; säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus (maksud, lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus). - Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine - Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga (globaalsetees hektarites); Eestil > 6 ha ehk u 50% suurem meie bioloogilisest tootlikkusest - Juhtimine võib olla o globaalne o regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko
Seega saaks veerohkel aastal põhimõtteliselt katta kogu taastuvelektri tootmise kohustuse hüdrojaamadega, laiendades samas oluliselt tuulegeneraatorite kasutamisvõimalusi. Piiravateks teguriteks võivad osutuda keskkonnakaitse (eelkõige kalakaitse) nõuded. Hüdroelektrienergia osakaalu tõstmisega seotud investeeringud elektrisüsteemi arendamiseks on suhteliselt väikesed ega oma praktilist mõju elektri hinnale. Muus osas (soodushinnaga ostukohustus, maksusoodustused, subsiidiumid jms) on mõjud analoogilised teiste 7 taastuvenergia osakaalu tõstmise mõjudega. Ühe MW installeerimine hüdrojaamades (nagu ka teistes taastuvaid energiaallikaid kasutavates jaamades) vähendab tänases Eesti energiasüsteemis õhku paisatud CO2 hulka umbes 5000 t, SO2 hulka 50 t, NOX hulka 5 t ja tuha hulka 60 t võrra aastas
üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 29.Tekib seaduse alusel maksumaksja ja maksu saaja vahel 30. maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused ning võimalikud maksusoodustused 31. Maksu objekt (maksustamisobjekt) on maksustamise alus. Tänapäeval on enamike maksude objektid seotud rahalist väärtust omavate hüvede saamise, valdamisevõi üleandmisega. Maksuobjekt (kujutatakse maksustatavat nähtust tervikuna) on abstraktne mõiste ning kui seda täpsustada, konkretiseerida (konkreetne maksuobjekt saadakse pärast seaduses ettenähtud juurde- ja mahaarvamisi) saadakse maksubaas. 32. Maksuõigussuhte pooled:
Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks. Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi. Kriis ja edaspidised reformid: Märtsis 1553 jäi Ivan haigeks. Tundes oma elu pärast hirmu, üritas ta kindlustada troonipärijana oma alaealist poega Dmitrit. See ettepanek tekitas tõsist vastuseisu, üks rühmitis väitis, et krooni
mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonnajuhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire – tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
juhud, mille puhul võlgniku kaitumine nõuab karmimat lähenemist. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:18) KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtluspoliitika Eestis on alles suhteliselt toores ja lapsekingades. Ettevõtjad näevad suurima probleemina kõrget maksukoormust, siinkohal on mängida suur roll riigil kes peaks leidma erinevaid kompromisse, et vähendada väikeettevõtjate maksukoormust, milleks võiks olla erinevad maksusoodustused. Suur probleem väikeettevõtjate jaoks on ka liigne bürokraatia, selles osas ei saa täielikult nõustuda, arvestades euroopa keskmist bürokraatia taset ettevõtluses on Eesti Vabariigis olukord üsna lihtsustatud. Riigi poolne bürokraatia lihtsustamine peaks eelkõige seisnema erinevates koolitustes ettevõtja teadlikkuse tõstmises, mida riik on ka rakendanud. Tööjõu puudus tuleneb hariduspoliitika tegemata tööst, enamjaolt on puudus just inseneridest ja eriala spetsialistidest
tulemust. · ,,Pehmed instrumendid" (soft law) -mittesiduvad soovitused ja memorandumid · Roheline raamat (1993) - Euroopa Komisjon alustas konsultatsioone , et kujundada moodsat, inimesekeskset SP, kus põhieesmärk on investeerimine inimressurssi · Amsterdami leping (1997) · Lissaboni strateegia (2000) Alates 1993.aastast subsidaarsusprintsiip · Valge raamat (1994) Esseni strateegia o Uued töövormid ja maksusoodustused - uued töökohad ja tööturu paindlikkus o Tööjõu kvaliteedi parandamine läbi kutsehariduse taseme tõstmise o Töövõimalused tõrjutud gruppidele - noored töötud, pikaajalised töötud, naiste tööhõive o Investeeringud inimkapitali elukestev õpe, tööalane koolitus: ümber- ja täiendõpe o Uued töövõimalused teenindussektoris (eeskätt naiste tööhõive tõstmiseks) Amsterdami leping (1997) sotsiaalprotokolli küsimused
Investeeringute g suurenemine ((ärioptimism p kasvab või on tehtud maksusoodustusi)) nihutab sirget ülespoole, vastandsündmus allapoole. 25 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeerimisfunktsioon I 1. Investeeringute suurenemine ((ärioptimism p kasvab,, maksusoodustused) nihutab sirget ülespoole. I02 I p' I01 Ip 2. Investeeringute vähenemine ((ärioptimism p kahaneb või intressid kasvavad) nihutab sirget allapoole. I03 Ip'' Q
mille tulemusena saaks hariduse või kutse omandanud isikutele anda välja vastavat haridust või kvalifikatsiooni tõendavaid tunnistusi. Seda tegevust tuleb toetada juhendite koostamise abil; · kõrghariduse kättesaadavuse laiendamine,14 et lihtsustada haridustaseme tõstmist ühe astme võrra; selleks tuleks tekitada nõudlusele vastavad finantsmehhanismid (nt individuaalsed hariduskontod, maksusoodustused ja laenud kas riiklikud või riikliku tagatisega), mis aitaksid kõrvaldada finantstakistusi ning motiveerida täisvõi osaajaga õppimist; · tuleb innustada inimesi investeerima oma õpingutesse, seda nii enesetäienduse kui tööalase konkurentsivõime huvides. Seepärast on täiskasvanuharidus keeleõpet soodustav vahend, järgides aastateks 20042006 keeleõppe ja keelelise
· Keskonnanormatiivid ja standardid kehtestatakse lähtudes inimese tervisest ja eluslooduse kaitse vajaduses, piirinõuded saasteallikatele, keskkonna kvaliteedinõuded · Maksud ja hüvitised kui paiksetest saasteallikatest välisõhku, vette või pinnasesse viidavad kogused on suuremad kui lubatud, inimesele või looduskeskkonnale kahjulikud, isikud, kes paigutavad jäätmed selleks mitteettenähtud kohtadesse · Toetused ja maksusoodustused · Saastelubade kaubandus kehtestatud heitee ja liiklusvahendite heitgaaside kohta Keskkonnakaitse edukuse eeldused: · Keskkonnaseisundi hindamine · Info olemasolu · Kättesaadavus · Rahva aktiivne toetus HELCOM e Läänemere merekeskonna kaitse komisjon Läänemere merekeskkonna kaitse konvenktsioon Eesti, Taani, Soome, Saksmaa, Läti, Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused:
· Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused 9 1. pere planeerimine(probleemiks katoliiklikes maades 2. naise seisundi muutus perekonnas 3. maksusoodustused, maksud, preemiad 4. abiellumisea reguleerimine 5. laste arvu reguleerimine seadusega Arvatakse, et maakeral on elanud ~500 milj.erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki. Teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 milj. Maamunalt kaob päevas jäädavalt kuni 130 eri liiki. Iga järgneva aastaga surb välja 2000 taimeliiki
3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused 9 1. pere planeerimine(probleemiks katoliiklikes maades 2. naise seisundi muutus perekonnas 3. maksusoodustused, maksud, preemiad 4. abiellumisea reguleerimine 5. laste arvu reguleerimine seadusega Arvatakse, et maakeral on elanud ~500 milj.erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki. Teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 milj. Maamunalt kaob päevas jäädavalt kuni 130 eri liiki. Iga järgneva aastaga surb välja 2000 taimeliiki
. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees.
Kui eelarvepuudujäägile kehtestatud vajalik piir vähegi lubab, siis tuleb otsida võimalusi pikendada töötutele väljamaksete perioodi Töötukassast. Tööpuuduse üks valusaid tagajärgi, vaesus, puudutab eriti lapsi. Peretoetus on mõeldud ju lastele, aga kui sellest rahast on sunnitud elatuma ka vanemad, siis tuleb järelikult mõelda täiendavatele toetustele. Me oleme leidnud tuge Euroopa Liidu abimeetmetest. Palgatoetus ja maksusoodustused väiksema konkurentsivõimega inimeste töölevõtmiseks on mõistlikud sammud. Julgustan tööandjaid neid võimalusi maksimaalselt kasutama. Just ettevõtjad ju ongi töö andjad. Palju kõneainet tekitanud sotsiaalseid töökohti ei tohi karta. Nende eesmärk on säilitada töölkäimise harjumust ja vältida käegalöömise sündroomi. Ent tööpuuduse sisulisi probleeme see ei lahenda. Kriisi üks õppetunde ütleb, et tööpuudus pole jagunenud ühtlaselt
Ühiskondlik töö töövõimelised vaesed Aadlike ja vaimulike hoolekanne oli eraldi Abi andmise juhuslikkus Kogukondlik vaeste hoolekanne Hoolekanne 19. sajand Hoolekanne läks kogudustelt (mõisnikelt) üle valdadele; 1866 aastal vastu võetud vallaseaduse põhjal pidi iga vald ise oma vaeste ja abivajajate eest hoolitsema. Vallaomavalitsuse vastutusel olid muuseas politseiasjad, rahvakoolid ning haigete ja vanade hoolekanne Külakorda käimine ja vaeste oksjonid; Maksusoodustused talupoegadele; Linn hoolitses oma vaeste eest ise; Vaestele abiandmise vormid (19. saj) Vallavaese õigus käia külakorras ja talupoegade kohustus anda peavarju ja elatist; Vaeste abistamise vormid: Abi andmine koju nt toit ja küttepuud; Perekondadesse hoolekandele paigutamine: vaeste oksjonid ja külakord, maksusoodustus vaese võtnud talupojale; kohustus teha jõukohast tööd; Hoolekanne asutuses: alates 1870. aastatest vaestemajade teke;
annaabi.ee 
