Maksunduse konspekt (0)

Maksukohustuslane ! - mitte maksukohuslane
Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem
2)tulumaksuseadus
3) raamatupidamisseadus
Maks- tuleneb ainult maksuseadusest
Makse- ülejäänud kõik ( kommunaal -, õppemakse!)

• Maksude kogumise tehnoloogia
  

Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse , vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle.
Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa.

• Maksubaasid ehk alused
  

Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas.
Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene!
Maksubaase on neli.
1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks)
2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis , kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks )
3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM])
4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks
Maksusüsteemi ühetaolisus
Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kõik peaksid olema koheldus ühtemoodi!
Sotsiaalmaksu puhul on tingimused erinevad.
Väliskaubanduse bilanss on negatiivne, kui import ületab ekspordi. Elame laenu arvelt!
Ekspordi käibemaksuga soositakse kedagi, ekspordi käibemaks on 0%!
2 ettevõtet ühesugused

• - toodab siseturule , ostab toorainet 200 eest , lisandub käibemaks 40 , müüb maha kalossi 400 eest + km 80 , 40-80= -40 , peab maksma riigile 40 .
  
• -toodab välisturule , tooraine 200 eest , käibemaks 40 , müüb maha 400 eest + km 0 , sest toodab eksporti! 40-0= 40, saab riigilt 40
  

Maksuarvestuse raamatupidamine
Vastavalt raamatupidamisseadusele, korraldatakse raamatupidamine, sealhulgas maksuraamatupidamine tekkepõhisel printsiibil.
Kui mingi maksuseadus nõuab kassapõhist arvestust , siis tuleb raamatupidamises korraldada arvestus mõlema printsiibi järgi. Maksuarvestus , deklareerimine ja maksu tasumine toimub väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ( kassapõhine arvestus ).
Maksuteooria

• EKVIVALENDITEOORIA
  

On seotud riigiteooriaga. inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et kindlustada kord, julgeolek ning üldine heaolu.
Riigi moodustamine tähendab lepingu sõlmimist riigi ja tema kodaniku vahel, millega riik võtab kohustuse täita neid kolme valdkonda ja kodanikud kohustuvad selle eest riigile maksma vastavalt riigi poolt pakutud kvaliteedile.

• MAKSEVÕIMELISUSE TEOORIA
  

Aristoteles on autor
Kõik riigikodanikud on kohustatud hoolitsema riigi heaolu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele.
Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima, mida olen või saan mina riigi heaks teha, enne kui küsida midagi riigilt.
Selle teooria alusel peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu.

• PEAMAKSUTEOORIA
  

Väga lihtne ja tema administreerimise kulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Puudub oluline maksusüsteemi eesmärk: võtta ära rikastelt rikkust. Miljonärid maksavad kõik 100€

• OHVRITEOORIA
  

Teooria on seotud usu ja piibliga. Ohverdamine on vabatahtlik , võib rahaliselt, võib ka mitterahaliselt. Ohvri suurus sõltub sellest, kuivõrd lugupeetud ja austatud on ohvri saaja.

• PIIRVAJADUSE TEOORIA
  

Keskmisest madalama sissetuleku saajad tunnetavad maksukoormust rohkem kui kõrge sissetuleku saajad. Nad määravad sissetulöekust piiri, mis peab kõikidele tulusaajatele kätte jääma. Astmelise tulumaksu teooria!

• SOTSIAALSE VAJADUSE TEOORIA
  

Ühiskonna rikkus tuleb maksusüsteemi kohaselt ümberjaotada selliselt , et tagada kõigile inimväärne ära elamine ning riigi ja ühiskonna harmooniline ning normaalne areng.
Maksu mõiste ja eesmärgid
Maksule iseloomulikud tunnused on järgmised:

• riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu maksuseadusega ning kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus , kohalike maksude seaduse alusel
  
• maks on rahaline kohustis
  
• maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu, et täita oma avalik-õiguslikke ülesandeid
  
• maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu
  
• maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel
  
• maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras
  

Eesmärgid:

• maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk fiskaalnefunktsioon. Fiskaalpoliitika ehk eelarva poliitika, valitsus teostab . Riigikogu võtab eelarve vastu ja valitsus teostab.
  

Rahapoliitika - teostajaks on Eesti Pank, rahapoliitika tagab rahastabiilsuse. Lisaks koormamisfunktisoonile võib olla maksudel ka kõrvalmõjusid ehk maksudel on kujundamisfunktisoon kõrvalfunktsioonina, mõnel maksul on , kõikidel ei ole.
Kujundamisfunktsioon jaguneb kaheks, majanduspoliitiline funktsioon- maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist (alkoholi-, ja tubakaaktsiis)
Sotsiaalpoliitiline funktsiooni- võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (sotsiaalmaks, astmeline tulumaks)
Maksu kõrvalmõjud ei tohiks muutuda sedavärd tugevaks , et nad selle maksu likvideerivad, seega kujundamisfunktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksu kogumine ei lõppeks.
Maksuelemendid
Maksu suhe on õiguslik suhe, mis tuleneb seadusest.
Kohustuslikud elemendid:

• maksu pealkiri või nimetus
  
• maksusubjekt ( maksusuhte kohustatud osapool, kes on kohustatud maksu arvestama , vajadusel deklareerima ja tasuma)
  

maksuobjekt ja maksubaas - Tegevuse või toimingu resultaat või tulemus, asi või väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele.
Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna . Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks, kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada.

• maksumäär- aritmeetiline näitaja , mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine, maksumäära võib väljendada suhtarvuna ehk protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv
  
• maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse.
  
• maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad)
  
• maksusoodustused- subjektiivsed, soodustused mis vabastavad mingi subjektide ringi maksukohustusest ja objektiivsed, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustavatate hulgast välja. Võib rakendada ka ühekordset maksuvabastust.
  
• rakendussätted- sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt vaid mingi osa seadusest rakendatakse tagasiulatuvalt.
  

Maksuhaldurid on maksu- ja tolliametnikud ja kohalik omavalitsus, ei ole kohustatud subjekt. Ei ole kohustatus subjekt, kui ta kaasatakse, kuid ta on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmised ja mitte täitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib lepingu või seaduse alusel garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohutsus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud subjekt.
Maksumaksja on isik, kes vastavalt maksu seadusele on kohustatud maksu tasuma
--"-- on isik, kes tegelikult maksu maksab.
Makse peetakse kinni dividenditulumaksult.
Maksude liigitus
1. Objekti järgi ligitatakse makse :

• subjektiivseteks, selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid)
  
• objektiivsed e. reaalmaksud on seotud mingi konkreetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltuobjekti omaniku isiklikest omadustest. (maamaks)
  

2.Maksustamiskorra või koormuse avaldumise alusel:

• otsesed maksud- maksud , kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik nibg maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks)
  
• kaudsed maksud - need kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. (käibemaks, aktsiis )
  

3.Pädevuse järgi liigitatakse maksud selle aluse, kes maksu kehtestab:

• riiklikud maksud (riigikogu maksuseadusega) Tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid, hasartmängumaks, maamaks, tollimaks, raskeveokimaks .
  
• kohalikud maksud (kohalik omavalitsus määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele) Reklaamimaks, loomapidamismaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu.
  

4.Püsivuse järgi:

• ühekordsed maksud tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksu tasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. Parkimistasu, impordi käibemaks, teede ja tänavate sulgemise maks.
  
• perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti. Maamaks, tulumaks, raskeveokimaks
  

5.Soovitamise viisi alusel:

• sissenõutavad, kui selle kohta saaddetakse maksuteade. Üksikisiku tulumaks
  
• tähtajalised on kõik maksud.
  
• kinnipeetavad maksud, maksukinnipidaja peab teise isiku tulult kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse
  

6.Eesmärgi alusel liigitamine

• üldise eesmärgiga, kõikidele maksudele omane diskaalne eesmärk.
  
• erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon
  
• maksumäära alusel
  

7.Majandusliku sisu järgi:

• tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist
  
• omandimaksud , mis on seotud vara omamise , haldamise, valdamise ja muu taolisega.
  
• tarbimismaksud, maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist jmt.
  

Maksud ja koormised
Tuleb kahest seadusest:
1. riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorra väljakuulutamisel
2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel
Trahvid on rahalised, erinevalt maksust on trahvi peamine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastastest tegevustest või korduvatest rikkumistest.
Riigilõiv, maksja saab midagi vastu, kas mingid dokumendid või talle osutatakse mingit teenust.
Printsiibid : kuluprintsiip ja ekvivalendiprintsiip. Tuleb lähtuda kuluprintsiibist.
Sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus.
Sundkindlustuse ja vabakindlustuse vahe: neil ei olegi erilist vahet, mõlemal juhtul tuleb sõlmida kindlustuslepin, mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat, mõlema puhul, kui tekib kindlustus juhtum, siis tekib võimalus saada kindlustushüvitist. Aga, kui jätate maksmata vabakindlustuse, siis see lõppeb ära, aga kui jätate maksmata sundkindlustuse, siis hakkavad järgnema mingid karistused ja see ongi peamine vahe!
Pensionikindlsutus- kindlustusmakse, ehk ta on koormis , ta ei ole kehtestatud maksuna. Suhtkindlustus.
Töötluskindlatusmakse- kehtestati samuti nagu pension, kehtestati maksena. Sundkindlustus.
Muud- näiteks keskkonna reostusega seonduvad koormised.
Maksusüsteemi hindamine
Sageli tahetakse võrrelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärats tuleb neid kuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksussüteem vastama.
Hindamisalused:
1. majanduslik efektiivsus- iga maksusüsteem peab olema majanduslikult efektiivne, maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset paiknemist vaid ta peaks seda igati soodustama, maksusüsteem peab igati kaasa aitama majandusliku mõtte arengule ning huvile arendada ettevõtlus tegevust.
2. administratiivne lihtsus- maksude arvestamine , deklareerimine, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult lihtsad ning säästlikud. Mida keerulisem on maksusüsteem, seda kallim on selle administreetimine. (Eesti e-maksuamet)
3. Paindlikkus . St, et maksusüsteem peab arvesse võtma majanduslikke ja poliitilisi muutusi, kuid mitte automaatselt.
4. Poliitiline vastavus- maksusüsteem peab igati kaasa aitama riigi majanduspoliitilisele arengule, Peab arvestama majanduspoliitilisi huvisid. Üksikisikust lähtuvalt tähendab see seda, et parlament täidab oma valimiseelseid lubadusi.
5. Ühetaolisus- eespool pikemalt
6. Õiglus- maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber jaotama võimalikult õiglaselt, et tagada parem sotsiaalne tasakaal.
Riigi eelarve
-valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika, saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori kui riigi majanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteei kaudu
Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat , mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamaksed.
Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt:

• põhiseaduslik ülesanne- riigikogu poolt heaks kiidetud eelarve annab valitsusele õiguse kasutada riigi raha ressursse eelarves ettenähtud eesmärgil
  
• poliitiline ülesanne- eelarve on tähtsaim vahend valitsuse ja riigikogu poliitiliste ja majanduslike eesmärkide elluviimisel. Eelarve poliitilised ülesanded on:
  

1) avaliku sektori osutavate teenuste finantseerimine
2) tulu jaotuse mõjutamine
3) riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ja kasvu soodustamiseks
4) majandusliku arengu tasakaalu säilitamiseks

• seadusandlik ülesanne- luua ressursid ratsionaalsete otsuste vastu võtmiseks ning nende täitmise kontrolliks, et tagada resursside kasutamine vastavalt tehtud otsustele ning et need oleks majanduslikult efektiivsed.
  

Eelarve poliitika on majanduspoliitika üks keskseid osasid, st eelarve tulude ja kulude artikleid kasutatakse riiklikke ja ühiskonna huvisid lahendavate eesmärkide saavutamiseks.