Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks. Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike-ja registritoimingute eest Otsene maks-mida maksumaksja maksab riigile oma tulult.on tulumaks ning maamaks Maamaks-riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Tollimaks-riiklik maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et
säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga. Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki sõnul tehti mullu 43% kinnisvaratehinguist Tallinnas ja Harjumaal. Maad soetatakse ka rannikualadel, ent rohkem ikka silmailuks, mitte, et tootmist püsti panna ning maamaksul pole tema sõnul selles mingit osa. Maamaksuga mängimine viitab pigem kõrgendatud erahuvidele kindlate maapiirkondade vastu. Maamaksu puhul võib positiivseks siiski lugeda asjaolu, et antud maksude kogutavus on peaaegu 100 %-line, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise
Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2009. aastal on 4350 krooni. Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks - raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse
sundvõõrandamiseks maaomaniku või õigustatult huvitatud isikule tellimisel. 12. Maa hinna liigid- Maa maksustamishind(kasut. kõige rohkem), tagastamishind(enam ei kasutata), tehingute järgne hind. 13. Maamaks- maksu võetaks ainult maa hinna pealt. Maamaks määratakse % hinnast (1% piires). Maamaksu tasutakse maksuametile. Maa maksmist kontrollib kohalik omavalitsus. Maamaksuga ei maksustata: maa, kus on majandustegevus keelatud, kalmistute maalt, kirikute maad jm. kinnisvaramaks- maksu võetakse nii maa kui hoonete pealt. 14. Olulised maa hinna elemendid.- sihtotstarve, asukoha hind, maasse mahutatud kapitali (töö) hind, keskkonna hind, pinnase või viljakuse hind (maa-alune vesi, viljakus jne), asjaõiguse hind (maa mõõdistamine, kinnistamine, planeeringud jne). 15.Kinnisvara haldamise teenus- Haldamine- kinnisvara juhtimine. Tagab hallatava
Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2013. aastal on 290 eurot. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekubtäies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: ·soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid). ·soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks-seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste
omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maksukohuslaste ja nende poolt tasumisele kuuluva summa Maksu- ja Tolliametile, kes tegeleb selle maksu sissenõudmisega. Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade maa- ja kinnisvara maksust Eesti Vabariigi esimesel iseseisvus perioodil aastatel 1918-1944. Samuti tutvume 2012 aastal kehtiva maamaksuga praegusel ajal. Kursusetöö selgitab maamaksu erinevaid määrasid ja maa hindamise korda. Kinnisvaramaksu Eesti Vabariigis praegusel ajal kasutusel ei ole, kuid oli kasutusel Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. See teema on olnud korduvalt aktuaalne , kuna paljudes Euroopa Liidu riikides on see maks kasutusel. Kursusetöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb maa- ja kinnisvaramaksu Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil aastatel 1918-1944
olnud miinuses eelarve, seoses pensionide tõstmisega. USAs alati negatiivne eelarve, puudujääk Vietnami kriisi ajast. Tulude aluseks on maksud, kahte sorti maksumäärad: proportsionaalne ja astmeline (2 või 3 või enama astmeline). Eri riikides erinev süsteem, universaalset pole. Nagu igal pool mujal, tuleb küsida, kellele on see kasulik? Kahte sorti maksud, üleriigilised ja kohalikud. Maksud määrab parlament, suurust võib kohalik volikogu muuta, nii on nt maamaksuga. Edasi jagame: otsesed ja kaudsed maksud. Otseseid makse maksavad füüsilised isikud (FIE) ja juriidilised isikud. Füüsilise isiku tulumaks. Eestis koalitsioon lähtub reformierakonna ideoloogiast, võitleb otseste maksude vastu, neoliberalism, rohkem raha kätte inimesele ja ise kasutab kuidas tahab. Igal aastal tulumaksumäära vähendatakse. Juriidilise isiku ehk ettevõtte tulumaks on null, kui tulu ei võeta kasumina välja vaid investeeritakse tootmise laiendamisse
puistuelemendi eraldise tagavaraga Hinna arvutamine · Sortimentide mahud korrutatakse läbi sortimentide hindadega (raietulu) · Määratakse keskmine kokkuveokaugus ning sellega kokkuveokulu (raiekulu) · Määratakse metsa lõikamise kulu (raiekulu) · Kasvava metsa hinnaks on raietulu raiekulu 2)Maa-ameti meetodika: Lisaks sortimentide hinnale arvestatakse ka maa hinda 3) Kaitseministeeriumi meetodika. Lisaks maa hinnale arvestatakse ka maamaksuga Iga aasta kohta leitakse sortimentide mahu ja hindamise hetke hindade järgi rahaline väärtus, raiekulu ning need diskonteeritakse hindamise hetke väärtuseks · Iga aasta maamaks diskonteeritakse ja summeeritakse · Saadud summa on hindamise hetke ja lageraie vahelise aja prognoositav kasum Hind sõltub puuliigist(Ku,Ks,Mä kallid, Lv-odav), keskmise puu mahust,kahjustatusest, tm- tes ha kohta tagavara (tm/langil), kokku- ja väljaveotingimustest, kokkuvedu alglaoplatsini
Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku koostöö tugevdamist ja võrdsetel alustel Omavalitsusliitude omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa Koostöökogu moodustamist. Maakondliku liidu võivad ühiselt maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. asutada üle poole maakonna kohaliku omavalitsuse Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Mandaadid volikogu üksustest.Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada üle poole valimisel valimisringkonnas-kandidaat, kes sai hääli rohkem või Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest või kohaliku omavalitsuse võrdselt ringkonna lihtkvoodiga, osutub valituks. Vallas ja linnas üksused, kelle elanike arv kokku moodustab rahvastikuregistri -pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse järgijäänud
- reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne, pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse) - ostueesõigus (peab olema notariaalselt tõestatud) - pandiõigus (hüpoteegid) Kinnisvaramaks: Eestis maksustatakse maamaksuga kogu maa, välja arvatud: - kaitsealune maa - välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluv maa - välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olev maa vms Vabariigi Valitsusega sõlmitud lepingu alusel - kalmistute maa - kirikute ja koguduste pühakodade alune maa - munitsipaalmaa - avalikus kasutuses olev maa - liitlasvägede peakorterite kasutuses olev maa
16. Riiklikud ja kohalikud maksud 1) Riiklikud maksud kehtestatud riigi poolt, finantsressursid lähevad riigile. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. Riiklikud maksud on nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, hasartmängumaks, raskeveokimaks, tollimaks, töötuskindlustusmaks, pensionikindlustusmaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga on maksustatud kogu maa. 2) Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, tulud lähevad omavalitsuse kassasse. Kohalikud maksud on nt reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks, (üldised, kaudsed) lemmikloomamaks (sihtotstarbeline), paadimaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse Maksude kirjeldusi vt. pt. 15 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud
tulumaksuga maksustamise kord" ja ,,käibemaksuga maksustamise kord" · 26.juuni 1990 võeti vastu ,,Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seadus" ning see jõustus 1.juulist 1990. · 12.september 1990 ,,Eesti Vabariigi sotsiaalmaksuseadus" · 20.november 1990 määrus nr 237 ,,Looduskasutuse maksustamise korra kohta" · 22.detsember 1990 määrus nr 261 ,,Juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise kohta" (kehtis ainult 1991.aastal) · 25.september 1990 ,,Tegevusloamaksu seadus" · 25.septermber 1990 kehtestati EV Valitsuse määrusega nr 253 riigilõivu määrad. 1991.aasta jooksul võeti vastu ettevõtte tulumaksuseadus ja käibemaksu seadus ning 1992. Aastal aktsiismaksu seadused (alkoholi-, õlle , karusnaha- ja tubakaaktsiisid). Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt
omavalitsuse eelarvesse. Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1-2,0 % maa maksustamishinnast aastas. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes. Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamise meetodit ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Hasartmängumaks Hasartmängumaks on riiklik maks, mille sihtotstarbelise kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus toetuste taotlemise alusel. Tollimaks - Tollimaksu võetakse kauba tolliväärtuselt. Tollimaksu määrad on 0-59 %, mis mahuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooniga kokkulepitu piiridesse. Enamsoodustusreziim
../ (15) At ferae bestiae nec mancipi sunt, /.../ (16) Item fere omnia, quae incorporalia sunt, nec mancipi sunt, exceptis seruitutibus praediorum rusticorum; nam eas mancipi esse constat, quamuis sint ex numero rerum incorporalium. (17) (On olemas ka teistsugune asjade jaotus: asjad on kas res mancipi või res nec mancipi. Res mancipi on ... ka hooned Itaalias. Servituudid linnas asuvatel maatükkidel on res nec mancipi. Ka provintsides asuvad maamaksuga maksustatavad maatükid (stipendiaarsed ja tributaarsed) kuuluvad res nec mancipi hulka. Aga nagu me juba ütlesime, kuuluvad need loomad, kes tavaliselt on kodustatud, res mancipi hulka... Aga metsikud loomad on res nec mancipi... Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi nad kuuluvad kehatute asjade hulka.) Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad
annaabi.ee 
