Maksuõigus (1)

Casus  
1.Kutsun  kohale  Viktori  kohale   seletusi   andma,  Tankistist  küsitakse  näidata  dokumente.Kutsun  kohale  tankisti  või  küsin  näidata  isikutõendava  dokumente,et 
seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda  toimingud  
ei saa olla. 
2.  
3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt,  
vältides üleliigseid kulutusi ja  ebamugavusi , järgides  haldusmenetluse  üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 
 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. 
   Maksukohustuslane  
on 
kohustatud: 
1) 
tagama 
revidendile 
juurdepääsu 
revideeritava 
maksukohustusega 
seotud 
andmetele; 
2) 
esitama 
revidendile 
tutvumiseks 
asjasse 
puutuvaid 
dokumente 
ja 
asju 
ning 
vajaduse 
korral 
andma 
nende 
kohta 
selgitusi; 
3) 
võimaluse 
korral 
tagama 
revidendile 
revisjoni  
läbiviimiseks 
kohase 
tööruumi 
või 
töökoha, 
võtmata 
selle 
eest 
tasu; 
4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme.  
   
 
  Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.  
  Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel.  
   lubama  ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. 
 
Küsimused : 
1. Seevastu  maksuõigus  reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad 
sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja  maksustamise  küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 
2. Materiaalõiguse alla kuulub  maksukohustuse  sisu:  maksumaksja , maksu objekt,  maksumäär , maksuvabastused. Formaalne ehk  menetlusõigus  sisaldab: maksu 
deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 
3.Riiklikud  maksud  :  tulumaks ,  sotsiaalmaks ,  maamaks ,  raskeveokimaks ,  käibemaks ,  tollimaks ,  hasaartimängumaks, aktsiisis 
 
4.Kohalikud maksud : 
Müügimaks , reklaamimaks,teede ja tänavate  sulgemise  maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 
5. Euroopa Ühenduse õigus 
Välislepingud 
Seadused (KOV  volikogu  määrused) 
Määrused 
Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 
 
6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 
1) 
Objekti järgi liigitatakse:  
a. 
Subjektiivsed – selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, käibemaks,  aktsiisid ) 
b. 
Objektiivsed  ehk  reaalmaksud  on  seotud  mingi  konkreetsemate  reaalsete  väärtustega  ja  maksu  suurus  ei  sõltu  objekti  omaniku  subjektiivsetest  omadustest 
(maamaks, mootorsõidukimaks jne). 
 
2) 
Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene  maksukoormus  ja milline kaudne ning millised maksud 
on välja toodud maksusüsteemis otseste ja  kaudsete  maksudena): 
a. 
Otsesed   –  võetakse  juriidiliste  ja  füüsiliste  isikute  tuludelt  ja  varalt  (tulumaks,  maamaks,  kinnisvaramaks).  Otsesed  on  need,  kus  maksuseadusest  tulenev 
maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel  maksumaksja  vara väheneb. N: Üksikisiku tulumaks ( maksan  oma 
tulult  maksu ära, mistõttu minu vara väheneb) Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse 
kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (Käibemaks/  aktsiisimaks ). 
b. 
Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu  tasumisel  maksumaksja vara ei vähene. 
N:  aktsiis  / käibemaks. 
 
3) 
Kehtestamise  pädevuse alusel: 
a. 
Riiklikud  maksud,  mis kehtestatakse  maksuseadusega riigikogu  poolt  –  laekuvad  üldjuhul  riigieelarvesse , harva osaliselt kohalikku eelarvesse. Kehtestab riigi 
seadusandlik organ maksuseadustega.  
 
Tulumaks,  
 
aktsiisimaks,  
 
hasartmängumaks,  
 
raskeveokimaks,  
 
maamaks,  
 
sotsiaalmaks,  
 
tollimaks,  
 
käibemaks. 
 Mõned riiklikud maksud võivad osaliselt KOV- le laekuda (füüsilise isiku tulumaksust 11,57% KOV- le, maamaks laekub 100% KOV-le) 
 
b. 
kohalikud  maksud  –  ei  laeku  kunagi  riigieelarvesse  (mootorsõidukimaks)  ja  kehtestatakse  KOV    poolt  oma  haldusterritooriumil  (isikumaks,  müügimaks, 
paadimaks ,  reklaami-  ja  kuulutuste  maks,  teede  sulgemise  maks,  mootorsõidukimaks,   loomapidamismaks ,  lõbustusmaks  –   nendest   mõned  ei  ole  Eestis  mitte 
kunagi kehtinud). 
 
4) 
Püsivuse järgi: 
a. 
Ühekordsed maksud – üksikute tehingute ja toimingute maksustamine – teede sulgemise-, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tulumaks. Maksukohustus tekib 
teatava  toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit  tulevast  kohustust sellega ei kaasne. Näiteks teede sulgemise maks – paned raekoja platsi 
kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. 
b. 
Perioodilised  maksud  (nimetatakse  ka  jooksvad  maksud)  –  suurem  osa  makse  ehk  maksukohustus  tekib  regulaarselt  mingis   perioodis ,  mida  nimetatakse 
maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne – kõik need mida tuleb näiteks igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 
 
5) 
Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud  
a. 
Sissenõutavad – maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu kuigi ei ole 100% 
täpne kuna  saadetakse  tasumise kohta teade kuid see ei ole  haldusakt ). Näide sissenõutava  maksu kohta on üksikisiku tulumaks  – kui on  vähem  makstud siis 
nõutakse puuduolev osa sisse. 
b. 
tähtajalisteks  –  maksumaksja  peab  maksu  ise  välja  arvutama,  deklareerima  ja  Maksuametile  üle  kandma  –  näiteks:  käibemaks,  sotsiaalmaks,  erisoodustuste 
tulumaks. Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised. 
c. 
Kinnipeetavad  –  maksumaksja  ei  tasu  maksu  isiklikult,  need  arvutatakse  maha  maksumaksjale  tehtavatelt  väljamaksetelt  ning  deklareeritakse  ja  kantakse  üle 
maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks) 
 
6) 
Eesmärgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) 
a. 
üldised  maksud  –  üldjuhul  taotlevad  fiskaalset  eesmärki  ja  ei  too  endaga  kaasa  tuntavat  kõrvalmõju.  Sellised  maksud  on  peamised  riigieelarve   tuluallikad  
(tulumaks, käibemaks). 
b. 
 erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse 
või  kaupade  piiramine  või  soodustamine.  Piiravad  maksud  võivad  olla  seotud  ühiskonna  elukeskkonna  soodustamisega  (pakendiaktsiis,  mootorsõidukimaks, 
tubaka- ja  alkoholiaktsiis ) 
 
7) 
Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures):  
a. 
Progresseeruvad  
b. 
Proportsionaalseteks  
c. 
regressiivseteks  
 
8) 
Majandusliku sisu/ baasi alusel 
a. 
tulumaks – maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist  
b. 
omandimaks  – seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu  omamise , haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) 
c. 
tarbimismaks  – objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 
 
9) 
Mitmesugustel tingimustel  tekkivad  kohustused vs. maksud – näiteks: kinke-, pärandi-,  luna - ja kindlustusmaksed jt. 
 
 
7.Otsesed  –  võetakse  juriidiliste  ja  füüsiliste  isikute  tuludelt  ja  varalt  (tulumaks,  maamaks,  kinnisvaramaks).  Otsesed  on  need,  kus  maksuseadusest  tulenev 
maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja  vara väheneb. Otseste maksude korral maksja täidab 
maksukohustuse oma nimel ja oma arvel 
 
8. Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. 
N: aktsiis / käibemaks. Kaudsete maksude korral maksja täidab maksukohustuse oma nimel, kuid teise isiku arvel. 
 
 
9. Riigilõivuga, erinevalt maksust kaasneb konkreetse hüve saamine, eksisteerib vastutasu maksjale. Riigilõivu majanduslikuks eesmärgiks on tekkinud kulutuste 
hüvitamine . 
10. Maks- maksuseadustest tulenev rahaline kohustis 
11. Erinevad  maksudest eelkõige selle poolest, et nende eesmärgiks ei ole riigi avalik  – õiguslike ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite kogumine. 
Trahvi  peamine eesmärk on  mõjutamine . Trahv peab kaasa  aitama  teatud tegevuse lõpetamisele ning sundima isikuid sellest tegevusest tulevikus  loobuma . Trahve 
määratakse  kriminaal - ja haldusõigusrikkumiste korral ja need laekuvad riigikassasse. Neid võib määrata nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele. Trahvi suurus 
peab vastama süü raskusastmele ja vormile (trahvi suuruse määrab  ametnik  või  ametkond ). Maksude puhul selline  lähenemine  on välistatud 
12. Omandimaksud  : maamaks,mootorsõidukimaks,loomapidamismaks,raskeveokimaks, 
13. Maksu vaadeldi kui kodanike poolt vastutasuna ühiskondlikke hüvede eest riigile makstavat tasu. 
Vastutasuks oli riigi kaitse välisrünne ja avaliku korra tagamise eest. 
14. Maksu allikas peab olema maksustatud vaid ühe maksuga. 
15. Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal  parkimise  korraldamise eesmärgil. 
Kilekotimaksu peamise eesmärgiks, milleks oli keskkonnale ohtliku tarbimiskäitumise muutmine. 
Tollimaksu  eesmärk on maksustada importi või eksporti, et anda sel viisil  eeliseid  kodumaisele tootjale 
16.  Õiglus  
Maksu efektiivsus 
Märkamatus 
Lihtne rakendatavus  
17. Maksuõiguse üldosa moodustavad: 
Maksukorralduse seaduse sätted,  
Euroopa Ühenduse tolliõiguse sätted, 
Eesti tolliseaduse sätted. 
Maksuõiguse  eriosa  koosneb maksuseadustest, mis  sätestavad  konkreetsed maksud. 
18. Euroopa Liidu maksuõigus 
Tolliõigus  
19. Eesmärk -  elimineerida  erinevate riikide maksuõiguse  sätete  kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamist või võimaldavad maksudest kõrvalehoidumist. 
20. Inimeste jaoks,endajaoks. topelt  maksustamise jaoks või mitte topelt maksustamise jaoks. 
21. Seaduslikkuse põhimõte 
Ühetaolise maksustamise põhimõte 
Maksuvõimelisuse  põhimõte 
Õiguskindluse põhimõte 
Sotsiaalriigipõhimõte 
Majandusliku tõlgendamise põhimõte 
22. Maksud kehtestatakse ainult seadusega ning see on Riigikogu ainupädevuses. 
Maksuseaduste rakendamiseks antud määrustel võib olla üksnes abistav ja selgitav iseloom. 
23. Nimetatud põhimõte väljendub eeskätt selles, et maksuobjekt, maksubaas, maksu tasumise kord ja maksumäär peavad olema ühesugused kõikide suhtes, kes 
seaduses ettenähtud tunnustele vastavad. 
24. Maksukoormus on sõltuvuses maksumaksjate potentsiaalsest maksevõimest, st majanduslikult  edukamad  ehk varakamad isikud maksaksid makse suuremas 
summas, kui väiksema maksevõimega isikud. 
Maksevõime avaldub tulu, omandi ja tarbimise kaudu. 
25. Õiguspärane ootus - tagasiulatuva jõuga maksuseaduste kehtestamise keeld, samuti mõistlik ootus, et rakendav seadus jääb kehtima. 
Õiguspärase   ootuse   ja  õiguskindluse  põhimõtetega  ei  ole   vastuolus   see,  kui  liikmesriik  annab   erandkorras   seadusele  tagasiulatuva  jõu  selleks,  et  vältida 
seadusloome  menetluse jooksul käibemaksu vähendamisele suunatud maksuskeemide kasutamist, mille vastu võitlemiseks on muutmise seadus ette nähtud 
Usalduse kaitse – maksumaksja usaldus avaliku võimu tegevuse ja nende  seisukohtade  vastu (nt mereteenistuse näide; eelotsus;  korduva  revisjoni keeld) 
Õigusselguse põhimõte – maksuseadus peab olema selge ja konkreetne, piisav vacatio  legis  jne 
26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada  vähekindlustatud  isikute  vajadusega . 
Fiskaalne eesmärk asendub sotsiaalpoliitilise eesmärgiga (nt teatud kaupadel väiksemad maksumäärad jne). 
Maksustamine ei tohi  ohustada  isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 
27. § 5.  Maksuhaldur  
 (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. 
 (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või  linnavalitsus  või muu maksumääruses sätestatud valla või linna  ametiasutus . 
 (3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu  maksuhalduri  ülesanded 
antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. 
 (4)   Vallad   ja  linnad  võivad  sõlmida  omavahel  halduslepingu,  millega  antakse  lepinguosalistes  valdades  ja  linnades  kehtestatud  sama  liiki  kohalike  maksude 
maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. 
28. § 10. Maksuhalduri ülesanded 
 (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. 
 (2) 
Maksuhalduri 
ülesanded 
on: 
 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 
 2) arvestada  ja  määrata  seadusega  sätestatud  juhtudel  tasumisele  kuuluv  maksusumma  ja   intress   ning  tagastada  enammakstud  või  hüvitatavad  summad; 
 3) nõuda 
sisse 
maksuvõlad; 
 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. 
 (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides  sealjuures  haldusmenetluse 
üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 
29.Tekib seaduse alusel maksumaksja ja maksu saaja vahel 
30. maksu nimetus, 
maksu objekt, 
maksumäär, 
maksumaksja, 
maksu saaja või laekumise koht, 
maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, 
perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood, 
maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning 
sellega kaasnevad lisakohustused ning 
võimalikud maksusoodustused 
31.  Maksu  objekt  (maksustamisobjekt)  on  maksustamise  alus.  Tänapäeval  on  enamike  maksude  objektid  seotud  rahalist  väärtust  omavate  hüvede  saamise, 
valdamisevõi  üleandmisega.  Maksuobjekt  (kujutatakse  maksustatavat  nähtust   tervikuna )  on  abstraktne  mõiste  ning  kui  seda  täpsustada,  konkretiseerida 
(konkreetne maksuobjekt saadakse pärast seaduses ettenähtud juurde- ja mahaarvamisi) saadakse maksubaas. 
32. Maksuõigussuhte pooled: 
 
Riik, keda maksuõigussuhtes esindab maksuhaldur (Maksu- ja Tolliamet)   
 
Maksukohustuslane 
33. Maksuõiguse  subjekt : 
Maksukohustuslane, kelleks on: 
 
Maksumaksja 
 
maksu kinnipidaja 
 
muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja võimaksu kinnipidaja maksukohustuse eest 
34. Maksumaksja ehk maksu subjekt on maksuõigussuhte kohustatud pool ehk maksukohustuslane 
Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on 
kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. 
 
35. Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni  pidama  ja maksuhalduri pangakontole üle kandma.  
36. 
(1) 
Maksuseadusest 
või 
käesolevast 
seadusest 
võivad 
tuleneda 
järgmised 
rahalised 
nõuded 
ja 
kohustused: 
 1) maksumaksja 
kohustus 
tasuda 
maksusumma 
(maksukohustus); 
 2) maksu 
kinnipidaja 
kohustus 
pidada 
kinni 
ja 
tasuda 
kinnipeetud 
maksusumma 
(kinnipidamiskohustus); 
 3) isiku  õigus  saada  tagasi  seaduses  ettenähtust  rohkem  makstud  maksusumma  või  muu  enammakse  vastavalt  käesoleva  seaduse  §-le  33  (tagastusnõue); 
 4) kolmanda 
isiku 
kohustus 
tasuda 
maksumaksja 
või 
maksu 
kinnipidaja 
maksuvõlg 
(vastutuskohustus); 
 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress,  sunniraha  või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 
37.  Mitterahalised kohustused: 
Kaasaaitamise kohustus 
Arvepidamise kohustus 
Registreerimiskohustus 
Deklareerimiskohustus 
Dokumentide säilitamise kohustus 
Seadustest  tulenevate andmete esitamise kohustus 
 
38. 
 (3) 
Käesoleva 
paragrahvi 
lõikes 
1 
nimetatud 
nõuded 
ja 
kohustused 
lõpevad: 
 1) tasumisega 
(§ 
105); 
 2) tagastusnõude 
täitmisega 
(§ 
106); 
 3) tasaarvestamisega 
(§-d 
108-109); 
 4) aegumisega 
(§ 
33 
lõige 
1, 
§ 
132); 
 5) maksuvõla 
kustutamisega 
(§ 
114); 
 6) muudel seadusega sätestatud juhtudel. 
39. Maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda 
maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 
40.  Võlausaldaja  võib oma nõude võlgniku  nõusolekuta  anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude  loovutamine ). Nõuet ei või loovutada, 
kui loovutamine on, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. 
41. Kaasaaitamise kohustus: 
Oluliste asjaoludest teatamine 
Arvestuse pidamine, dokumentide säilitamine, maksuarvestuse esitamine jne 
Maksuhalduri tegevuse  takistamise  keeld 
 
42.   Uurimispõhimõte   -  maksuhalduril  on  maksude  tasumise  õigsuse  kontrollimise  ja  maksusumma  määramisel  kohustus  arvestada  kõiki  asjasse  puutuvaid 
asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid; - kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende  ulatuse , määrab 
kontrolli meetodid ning aja. 
43. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses 
märgitud tähtaja jooksul ei täida. 
Sunniraha rakendamine: 
Deklaratsiooni ei ole esitatud. 
Deklaratsioonis esinevad puudused. 
Tähtaeg määratakse korraldusega ühes hoiatusega sunniraha  rakendamise  võimalikkuse kohta. 
Sunniraha suurus esimesel korral 640 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Kokku ei tohi ületada 2640 eurot. 
Sunniraha tasumise nõue esitatakse korraldusega, milles sisaldub hoiatus sunniraha sundtäitmise kohta.