TULUJAOTUSE JA MAJANDUSARENGU SEOS Helje Kaldaru Tartu Ülikool Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et
ärikeskkonna stabiilsus, rahanduskliima ühtlus, valuuta ühtsus, äritegevuse reeglid, üksikfirma mõju (RT puhul on suurte firmade ümber ,,gravitatsioonivälja" moonutused) ja erinev on ka juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti ühtlase tulujaotuse korral oleks Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on
näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra. Kui tootmisfunktsioonil ilmneb kõigil pensionisüsteemi, garantiisid tööpuudusega ja millest olulisematena võib nimetada: Belgias. väljunditasanditel mastaabiefekt, ületab õnntusjuhtumitega seoses. pensionikindlustus on organiseeritud kas Sotsiaaldemokraatliku mudeli puhul on keskmine kulu alati piirkulu. Sellisest Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu riiklikult või eraõiguslikult; kõigil elanikel õigus üldisele sotsiaalkaitsele, tootmisest tulenevad kahjumid pikema aja (koguprodukti rahalise ekvivalendi) pensionikindlustus on kas kohustuslik või mis püüab maksimaalselt tagada vältel sunnivad firmasid turult lahkuma ning jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. vabatahtlik; võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi
6. Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge Absoluutne vaesus , mis seostu inimeste põhivajaduste rahuldamatusega. Suhteline vaesus, mis viitab tulude ebaühtlusele jaotamisele riigi elanike vahel ja rahvusvaheliste elustandardi erinevust. Arvestuslik elatusmiinimum on defineeritud kui inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Tulujaotuse ebavõrdsus ja selle põhjused Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus - Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused, seega ka nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on erinev Näiteks mõned eelistavad rohkem tarbimist, teised jälle rohkem vaba aega (viimased töötavad vähem ja lepivad madalama palgaga) Ebasoovitav ebavõrdsus - Inimeste võimed on erinevad, võimalused oma võimete arendamiseks ja rakendamiseks võivad erineda.
Kogunõudluse suurenedes kasvavad hinnad ja tootmismaht ei muutu. X test Majanduskasv ja majandusareng 1. Majandustsükliks ehk äritsükliks nimetatakse: Oluliste makromajanduslike näitajate sünkroonseid kuid ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist. 2. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata buumi ajal üle kuumenenud majandust jahutada: Raha pakkumise vähendamine. 3. Tulujaotuse mõõtmiseks saab kasutada näiteks jaotusmeetodit, kus jaotatakse elanikkond detsiilideks. Sellise jaotusmeetodi kohaselt: Jaotatakse kõik indiviidid sissetuleku alusel kasvavas järjekorras ja jaotatakse seejärel gruppideks. 4. Mida järgnevatest EI käsitleta arenguindikaatorite põhifunktsioonina: Varieeruvus. 5. Mis järgnevatest sokkidest EI OLE tüüpiliselt äritsüklite aluseks: Elektrisokk. 6
Tõene Kas majandustsükleid iseloomustab asjaolu, et kuigi tsüklid ilmnevad erinevatel aegadel ja erinevates riikides erinevalt, on neil ometi mitmeid olulisi ühistunnuseid? Tõene Kas majanduse langusfaasi iseloomustab see, et pika perioodi korral vallandatakse osa töölisi (palgad oluliselt ei lange) ja selle tagajärjeks on tööpuuduse kasv? Tõene Kas majandustsüklit iseloomustab asjaolu, et need tsüklid on korduvad, kuid mitte kindlalt fikseeritud perioodi jooksul? Tõene Tulujaotuse kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse: jaotusmeetodeid, Lorentzi kõver, Gini koefitsient Kas majanduskasvu üheks soodustavaks teguriks võib olla asjaolu, et toimub tootmisressursside koguse ja/või kvaliteedi kasv? Tõene Majandusnäitajad võib jaotada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kuidas nad reageerivad majandustsüklitele. Sobita alltoodud suundumused sobivate majandusnäitajatega!: samas suunas muutuvad (tugev seos tsükliga) kogutoodang,
Riigieelarve ülesanded võib grupeerida järgmiselt: 1. Põhiseaduslik ülesanne. Riigikogu poolt heaks kiidetud eelarve annab valitsusele õiguse kasutada riigi ressursse eelarve poolt ettenähtud eesmärkidel. 2. Poliitiline ülesanne. Eelarve on tähtsam vahend valitsuse ja riigikogu poolt seatud poliitiliste eesmärkide elluviimisel. Eelarve poliitilised ülesanded võib jagada: a) Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste finantseerimiseks b) Tulujaotuse mõjutamiseks c) Riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ning majandusliku kasvu soodustamiseks d) Majandusliku arengu tasakaalu säilitamiseks 3. Seadusandlik ülesanne. Eelarve ülesandeks on luua ramid ratsionaalsete otsuste vastuvõtmiseks ning nende kontrolliks, et ressursse kasutatakse abinõudena riiklike, üldiste eesmärkide rakendamisel. Üldistatuna on eelarved (riigieelarve ja kohalikud eelarved) põhiliseks vahendiks, millega
suurenevad, tootmine väheneb ning SKP samuti. Ettevõtete investeeringud vähenevad, vallandatakse osa töölisi, alanevad tooraine hinnad, konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine, peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik kirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas. 11.6. Olulisimad ressursid, mis mõjutavad riigi majandustkasvu Loodusressursid Inimressursid Kapital tehnoloogia 11.7. Majanduse kasvutempo ja tulujaotuse seotus Riigi võimalused tulude ümberjaotamiseks Sellise ümberjaotamise vajalikkus Majanduskasvu mõju tulujaotusele oleneb ka sellest, missuguste vahenditega on kasv saavutatud, millised majandussektorid said prioriteedi, millised institutsioonilised ümberkorraldused on läbi viidud jne. Tulujaotus muutub ebavõrdsemaks riigi tootmisstruktuuri muutudes. Mida madalam on riigi tulutase, seda ebavõrdsem kaldub olema
Kui aga hüvede ja ressursside jaotus liiga võrdseks muutub, ei hakka keegi pingutama, kuivõrd produkt jaotatakse niikuinii võrdselt ning sellest tulenev majanduslik langus toob omakorda kaasa rahulolematuse ja võimu vahetumise. Teine suur klassik Simon Kuznets on väitnud: „Kui piisavalt kaua oodata, siis kaasneb kasvuga ühel hetkel ka ebavõrdsuse vähenemine“. Madala tulutaseme korral toob majanduskasv paratamatult kaasa tulujaotuse ebavõrdsuse suurenemise. Keskmise ja kõrge tulutaseme korral aga vähendab majanduskasv reeglina ebavõrdsust. Tulude kontsentreerumine teatud rahvastikukihi kätte on praktiliselt ainukene võimalus tulevikuinvesteeringuteks vajaliku rahahulga säästmiseks arengu varasematel astmetel. Majanduseliidi investeeringud arendavad riigi majandust tervikuna ning investeeringutest
annaabi.ee 
