Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis saab realismist edasi ?
  • Mis sai aga romantilisest luulest ?
 
Säutsu twitteris
Maailmakirjandus III. Valgustus . Romantism . Realism - 15/16 sügis
Üldine sissejuhatus:
Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis.
Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud).
Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele.
1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks.
18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suurenema. 18.sajand on ka kaasaegse romaani arenemise algus. Tekib „meie“ mõistes romaan, kuigi romaanilaadseid teoseid oli kirjutatud ka varem. Toimuvad kokkupuuted teiste maade ilukirjandusega (Idamaad, Pärsia ). Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, tema järel Prantsusmaa. Juhtivaks žanriks oli tollal aga ikkagi luule. Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia.
Inimesed kirjutavad palju kirju ( Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan ). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada.
Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete , ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri ).
Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb.
18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke ; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu , Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid .
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS:
1. Henry Fielding „Tom Jones
2. 1 kiriromaan
3. Romantilist luulet - Kiets , Schelling , Byron , Novalis, Schelly
4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos
5. „ Madame Bovary “ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“)
2. loeng 14.09.15
16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „ tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht.
Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks.
Locke’i vaated kasvatusele : rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele.
Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i meelest on luuletajaks hakkamine üks halvimaid valikuid üldse.
Locke oli puritaan (usuliselt ja kõlbeliselt väga range inimene).
Suured inglise kirjanikud valgustusajastul olid näiteks Jonathan Swift , Daniel Defoe , Tobias Smollett, Henry Fielding, Samuel Richardson.
Inglise kirjanduse varasemad autorid aitavad kaasa romaani kujunemisele.
Daniel DefoeRobinson Crusoe“ – reisikirja jäljendamine. Saarele jõudes tuleb mängi ka päevikuvormis kirjutamine.
Põhineb tõestisündinud lool . Defoe tahab kirjeldada mooduseid, kuidas ja mida peab inimene tegema, et jääda ellu ja jääda inimeseks üksikul saarel. -> See on ka üks valgustuse motiive . Kas inimesel lahutatuna oma harjunud keskkonnast on võimalik säilitada oma nägu? Defoe vastab sellele jaatavalt.
Ühtlasi vaadatakse romaanis tagasi mineviku peale ja läbivaks teemaks on ka võõrandumine -> mis on samuti üks valgustuse põhimotiive.
Defoe autorina oli vastuoluline . Ta oli poliitikasse segatud ja oli ka vangis istunud. Teatud mõttes on „Robinson Crusoe“ kui kasvatusromaan. Defoe romaan on ka hilisematele eeskujuks (nr Rousseau ’le - „Èmile“).
Jonathan Swift on Defoega samaaegne. Talle on omased valgustus-humanistlikud vaated. Teda tuntakse „ Gulliveri reiside“ autorina.
See on merereisilugu, seikluslugu. Seal on ka palju poliitilisi vihjeid tollase ühiskonna kohta. Swift oli ise ka poliitikaga seotud, kirjutas ka näiteks esimesse ajalehte The Tatler. Swift oli samuti vastuoluline ja selletõttu ka kannatas palju oma elu jooksul.
„Gulliveri reisidel“ on 4 osa. See sisaldab allegooriaid inimlike asjade kohta. Seal kritiseeritakse valitsevaid klasse -> jällegi üks valgustusmotiiv.
Tervet teost käbib huumor – satiir , ja valgustusele omased räiged seigad , lausa jäme huumor. Kritiseeritakse ka tollast teadust.
4. osa on utoopia . Swifti lahendus on, et utoopiat pole olemas. Swifti puhul on tunda traafikat ja natukene romantikat.
3. loeng 21.09.15 – inglise valgustus jätkub
Samuel Richardson (1689- 1761 ) vallandas traditsiooni – kiriromaan. Tugineb mitte-belletristlikele alustele . Aluseks on hoopis kiri. Idee tuli sellest, et Richardson kirjutas oma kirjaoskamatutele kaaslinlastele armastuskirju valmis. Richardsoni „ Pamela “ on esimene kiriromaan ( 1740 -41). Selle romaani pärast läksid Richardson ja Fielding tülli (viimane kirjutas teisiti).
Romaanis on tõstatatud küsimus naise rolli kohta ühiskonnas. Kesksed on teenijatüdruk Pamela kirjad, mille läbi rullub jutustatav lugu lahti. Tüüpiline teenija ja härra vaheline armastuslugu . Romaanil on ka kõlbeline eesmärk – alamast klassist pärit inimest ei saa sündida tegema midagi, mida ta ei taha.
Fielding kirjutab samal teemal, aga teistpidipeategelaseks on (teenijast) mees, keda võrgutab tema proua.
Richardsoni teine romaan on „Clarissa“, kus kujutatakse läbinisti vooruslikku naist. See on samuti kiriromaan, kus Richardson kasutaba aga ka juba teiste tegelaste kirju loo jutustamiseks. Romaanis kirjeldatakse ka erootilisi stseene, mida Richardsoni kaasaegsed talle pahaks panid.
Kiriromaan on valgustuse ajal kõige selgemate žanritunnustega. See osutab sisemonoloogi tähtsusele ning on eelduseks psühholoogilise romaani tekkele.
Valgustuse teine faas on sentimentalism , mis rajab tee suurele tundekultusele.
19. sajandi lõpu sümbioos on psühholoogiline romaan.
Henry Fielding (1707- 1754 ). Ajaloouurijad peavad teda Euroopa romaani alustalaks. Richardsoni vastand . Mingis mõttes romaaniteoreetik, kuna ta kirjutas sellel teemal palju.
Fieldingu kujunemistee on suhteliselt keeruline. Ta tegeles alguses ärieluga, aga edutult. Ka näitekirjaniku amet ei tulnud tal hästi välja.
Fieldingut peetakse ka detektiivromaani eellaseks.
Kuulsaks sai ta romaaniga „Tom Jones“. Fieldingut tuntakse ka selle poolest, et ta esitab sümmeetrilise süzee – tegelaste paar. Fieldingu järgi tuleb tundiga inimese maski taha, et saada aru, kes ta päriselt on.
Vastandlikud karakterid, aga tegelikult on seal näivuse ja tegelikkuse konflikt.
Autor on tekstis ja räägib enda nimel, mis tekitab teatava pinge, kuna ta jagab tihtipeale ka vihjeid või ettekuulutusi.
Lawrence Sterne on ennekõike sentimentalist. Ta on kirjutanud antireisiromaani „ Tundeline teekond “, mis on kirjutatud tavalise reisiromaani vastu. Jutustavat ei seostata ümbritseva keskkonnaga, vaid kirjeldatakse seda, mida elab see reisides läbi. Peategelaseks on Yorrich, kelle tundeelu rõhutatakse.
Sterne on kirjutanud suure antiromaani „Tristan Shandy elu ja arvamised“. See on kirjutatud omalaadse jämeda huumoriga. Sterne tahab kirjutada sellest, kuidas on peategelase arvamused formuleerunud.
Romaani oluliseks osaks on kõrvalepäiked, ei eksisteeri lineaarset joont. Autor kaldub tihti peategelasest kõrvale. Seal on palju tollast teaduse ja inimeste kommete kohta kirjutatud.
Nagu ka varem mainitud on võõrandumine (millegi kõrvalt vaatamine) valgustuse üks põhimotiive.
4. loeng 28.09.15 – veel valgustusest. Prantsuse valgustus
Valgustusromaani 2 põhitüüpi :
  • Keskendub inimesele keskkonnas
  • Vähem keskendutud ümbritsevale keskkonnale ja rohkem inimesele endale
    Richardson vc Fielding, aga mõlemad rajasid aluse tulevastele kirjanikele. Kuigi nende liinid seatakse ka küsimuse alla nagu tegi seda Lawrence Sterne, kes mingis mõttes keeras need lausa pahupidi (romaaniga „Tristan Shandy“).
    Teine oluline kirjandus valgustuse seisukohalt on prantsuse kirjandus. Kuigi inglise kirjandus oli ka prantsuse kirjandusele eeskujuks.
    Inglise autoreid mäletatakse ilukirjanduse poolest, prantslastele oli omane filosoofiline taust.
    Montesquieu ( 1669 -1755) on kirjutanud mitte-belletristlikke kirjutisi. Ta räägib inimeste tingimustest, mitte Jumala seatud tingimustest või reeglitest. See on prantsuse kirjandusele tähtis iseloomulik joon.
    1721. aastal ilmunud „Pärsia kirjad“ on ka omamoodi kiriromaan. Kõlab tugevalt poliitiline temaatika . Tugev ühine valgustuse joon – võõrandumine: 2 pärslast vaatavad seda tollast olustikku teise vaatenurga pinnalt.
    Tohutu galerii tegelasi. Montesquieu naeruvääristab tollaseid kombeid ja karaktereid. Vaagitakse sotsiaalseid tüüpe, monarhi. Ka väljendatakse positiivseid ideaale: pakutakse välja ideid, mida inimesed peaksid järgima. Polemiseeritakse õige ja sobilikku ühiskonnakorra üle.
    Voltaire (1694-1778) on kõige kesksem, teda võrdsustatakse vahel täiesti valgustuseks. Omas ajastus kerkis Voltaire väga tähtsaks suurkujuks. Voltaire kui monument .
    Ta on väga palju kirjutanud ning tema kirjutisi oodati väga (tänapäeva mõistes võib öelda tema kohta arvamusliider). Teiselt poolt oli ta suurepärane vahendaja (eriti palju ideesid hankis ta Inglismaalt, ta oli väga palju lugenud). Voltaire võttis sõna väga paljudel teemadel . Valgustusajakirjanikud olid ühel ajal nii filosoofid kui ka kirjanikud ning niisamuti Voltaire. Teda nähakse kui prantsuse revolutsiooni õhutajat, mida ta tegelikult polnud, kuigi ta nendel teemadel kirjutas ja arvas palju.
    18.sajandi alguses tuleb Voltaire kirjandusse teravatoonilise luuletajana. Kirjutas ka siis poliitikast üpris sõjakalt. Hiljem on ta kirjutanud palju publitsistikat. Voltaire rõhutab südametunnistuse vabadust, mida ta õppis Inglismaal.
    Voltaire’i kirjanduslikud teened:
    • Valgustatud monarhi idee – monarh ümbritseks ennast tarkade inimestega, aga ei satuks nendega tülli (nagu tüüpiline monarh tihtipeale sattus ja vaimuinimesed enda juurest seega ka ära tõrjus), vaid kuulaks nad ära ja peaks nendega nõu. See idee kestab tegelikult ju tänapäevani.
    • Pöördumine ajaloo poole – inimeste asju vaadeldakse kui inimeste asju (varasem vaatepunkt on Jumalakeskne):
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #1 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #2 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #3 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #4 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #5 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #6 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #7 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #8 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #9 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #10 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #11 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #12 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #13 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #14 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #15 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #16 Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor killiam Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    docx
    Maailmakirjandus III - Valgustus-romantism ja realism
    27
    docx
    Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism
    3
    docx
    Valgustus-romantism-realism võrdlus - maailmakirjandus III
    48
    doc
    Maailmakirjandus III
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    21
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    51
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun