Valgustuskirjandus - REFERAAT (0)

1 Hindamata

VALGUSTUSKIRJANDUS
Referaat
SISUKORD………………………………………………….. 2

SISSEJUHATUS……………………………………...3

PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA…………..4

INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA……….............6

SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA…………............8

KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS……….. 10
SISSEJUHATUS
Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud . See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi , mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda.
Prantsuse valgustuskirjanduse eripära
Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline . Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjandusžanr filosoofiline romaan või jutustus. Kuna valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele, siis jõudis luule suur areng alles sajandi lõpus.
Prantsusmaal oli valguskirjanduse autoreid päris palju. Kuulsamad neist olid:
Voltaire(1694-1778)
18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire’i sajandiks , kuna ta oli oma aja üks kõige kuulsamaid ja tuntumaid autoreid ja selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Ta kirjutas väga erinevaid kirjutisi: poeeme, tragöödiaid, epigramme, romaane jpm. Samuti oli tema huvitegevus väga mitmekesine . Alustades näiteks ajaloo uurimisega ning lõpetades poliitika vastu huvi tundmisega. Tema romaanide ja jutustuste sisuks on maailmas valitsev kurjus , barbaarsus ja arutus. Samuti on tema kirjutistes kummaline absurd , fantastika ning vastandlikud valguslik optimism ja valguslik pessimism. Voltaire’i tuntuim filosoofiline jutustus on „ Zadig eh Saatus“ ( alapealkirjaga „Idamaine lugu“) ning tuntuim rüütli-ja seiklusromaani paroodia „ Candide ehk Optimism“.
Charles De Montesquieu (1689- 1755 )
Parun Montesquieu oli sotsioloog , kes uuris ühiskonda ja riiki. Ta pidas oma põhialaks õigusteadust, mitte kirjandust. Tema kuulsamad teosed on entsüklopeediline teos „Seaduste vaim“ ja satiiriline kiriromaan „Pärsia kirjades“.
Antoine François Prévost(1697- 1763 )
Prévost kirjutas oma seiklusromaani „Manon Lescaut“ armastusest. Lugu lõppeb traagilise lõpplahendusega.
Jean – Jacques Rousseau(1712-1778)
Traktaad pealkirjaga „Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?“ oli just see töö, millega sai Rousseau tuntuks ja kuulsaks . Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat „Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle.“ Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau’ le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: „ Julie ehk Uus Héloïse“ ja „Émile ehk Kasvatusest .“ Tema viimased teosed on autobiograafilised: „Pihtimused“ ja „Üksildase uitaja mõtisklustes.“
Denis Diderot (1713- 1784 )
Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on „Vallaspoeg“ ja „Perekonnapea.“ Diderot’ arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama . Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust.
Pierre Augustin De Beaumarchais( 1732 -1799)
Beaumarchais kirjutas satiirilisi päevakajalisi pamflette. Üks kuulus selline kirjutis on tema kirjutatud „Mälestused.“ Eelkõige on Beaumarchais tuntuks saanud kahe komöödia kirjutamisega: „Sevilla habemeajaja “ ja „Pöörane päev ehk Figaro pulm.“
Inglise valgustuse eripära
Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas , juhtuvaks žanriks kujunes romaan. Nagu ka Prantsusmaal, oli Inglismaal väga palju erinevaid autoreid, kes kirjutasid oma loomingut. Viimase ajajärgu iseloomulik joon olid sentimentalismi pealetung . Valgustajate uus põlvkond ei uskunud enam mõistuse kõikvõimsusse. Nende veendumus oli, et „tõeline on ainult tunne, südame käsk.“ Kuulsamad kirjanikud olid:
Daniel Defoe (1661- 1731 )
Tänu Defoe’le tuli inglise kirjanduses uus žanr, valgustusromaan, milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaalfilosoofiline romaan. Tema kirjutised olid väga elava käsitlusviisiga ja temaatika oli väga avar. Defoe kõige kuulsam romaan on „ Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused .“ See oli 18. sajandi kõige suurem bestseller. Romaanis kajastub päevikuvormis Robinsoni katsumused üksikul saarel, kus ta peab veetma mitmeid aastaid. „Robinson Crusoe’t“ on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Jean – Jacques Rousseau nimetas „Robinson Crusoe’t“ kõige õnnestunumaks traktaadiks loomuliku kasvatuse kohta. Defoe kirjutis muutis maailma. See läks moodi ja peagi hakkasid ilmuma romaaniga sarnaseid laevahuku läbiteinute lugusid ja neil ei tulnud lõppu.
Jonathan Swift(1667-1745)
Jonathan Swifti seostatakse Inglise 18. sajandi filosoofilise proosaga . Ta lõpetas Oxfordi ülikoolis usuteaduskonna ja asus tööle Dublinisse. Tema teravad ja allegoorilised pamfletid olid nii hästi hinnatud kui ka kardetud. Ta uskus, et mõistuspärane, vooruslik ning loomulik elu tähendab üht ja sama. Paljud arvavad , et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad positiivsed veendumused. Swifti peateos „Gulliveri reisid “ on maailmakuulus. Seda on nimetatud allegooriliseks, utopistlikuks või sümbolistlikuks teoseks.
Samuel Richardson(1689-1761)
Tema oli see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Ta kirjutas ka sellistest inimestest, kes ei kuulnud kõrgklassi. Tema arvates võib olla kangelanna näiteks toatüdruk, mitte hertsoginna . Tema kuulsad teosed on „ Pamela ehk Hüvitatud voorus“ ja „Clarissa.“
Richardsoni romaanide lugejad olid peamiselt keskklassi lugejad, sest neil oli lihtne end tegelastega samastada.
Henry Fielding(1707-1754)
Ta uskus helgemasse tulevikku ja moraalse täiustumise võimalusse. Tema peateos on „Tom Jones , ühe leidliku lugu.“
Laurence Sterne (1713-1768)
Sterne oli romaanižanri arendaja. Oma teostes „Tristram Shandy elu ja arvamused“ ja „Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia“ on autor loobunud traditsioonilistest süžeedest ja kirjeldab kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse.
Tobias George Smollett (1721- 1771 )
Ta oli väga mitmekesine kirjutaja. Ta kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajalugu. Tema kuulsamad teosed on „Roderick Randomi seiklused“ ja „Peregrine Pickle’i seiklused.“ Peategelased satuvad kõikvõimalikesse seiklustesse ja süngetesse olukordadesse. Smollett’i romaanides on palju sarkasmi ja groteski .
Saksa valgustuse eripära
Saksa kirjanduses oli põhi žanr draama , mida kirjanikkudele meeldis kirjutada. Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18.sajandi lõpul hakkas Saksamaal välja kujunema oma eesmärkidega valgustuskirjandus(rahvusteadvuse tõusu ajal). Kirjanduselu ilmet kujundas noorte kirjanike vararomantiline liikumine, mis sai 1770.-1780. aastatel tuntuks nimetusega Sturm und Drang . Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke:
Gotthold Ephraim Lessing (1729- 1781 )
Lessing oli filosoof , näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi „Minna von Barnhelm“, mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias „Emilia Gallotti“ kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö „Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest“ on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli aja kulgedes elust kadunud harmoonia , selle asemele olid tulnud vasturääkivused.
Johann Gottfried Herder (1744- 1803 )
Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus „Rahvalaulud“ olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad). Herder on seega esimene, kes tutvustas maailmale eesti folkloori. „Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa eales olla väike rahvas“ on öeldud Herderi poolt.
Johann Wolfgang Goethe (1749- 1832 )
Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius . Ta õppis õigusteadust, loodusteadusi ja joonistamist. Tema ajalooline draama „Götz von Berlichingen“ tõi talle esimesed kirjanduslikud loorberid. Tema teise romaaniga „Noore Wertheri kannatused“ kaasnes tõeline tuntus. Tema kirjutised on kajastunud tihti ka päriselus. Goethe kirjutas veel päris mitu näidendit: „ Iphigeneia Taurises“, „ Egmont “, „Torquato Tasso“. Peale draama ja proosa viljeles Goethe oma pika elu jooksul ka mitmes žanris luulet. Tal on tunde-ja looduslüürikat, rahvalaulu stiilis luuletusi, ballaade , hümne, oode. Tema kirjutatud on ka „Faust“, mis võttis tal aega kirjutamiseks üle kuuekümne aasta.
Friedrich Schiller (1759-1805)
Teda on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Tema kirjutised leiavad suurt hinnangut, aga samas ka laialdast kriitikat. Teda huvitasid filosoofia, ajalugu ja kirjandus. Tema esimene teos on „Röövlid“, mis on väga ühiskonnakriitiline, nagu ka kõik järgmised draamad. Samuti on kirjutanud ta ka näidendid „Fiesco vandenõu Genuas“ ja „Salakavalus ja armastus, kõige tuntum näidend on „Wilhelm Tell .“ Oma uurimustes „Teater kui moraaliasutus“, „Traagilisest kunstist“, „Kirjad inimese esteetilisest kasvatusest“, „Naiivsetest ja sentimentaalsest luules“ väljendab Schiller usku, et ilu kaudu on võimalik ühiskonda parandada, maailma paremaks muuta. Tema näidendite ja ballaadide alusel on loodud mitukümmend ooperit.
KOKKUVÕTE
Valgustusaeg muutis väga palju Euroopat. Inimesed julgesid rohkem avaldada oma arvamust asjade kohta, mis tundusid neile valed. Kirjandusmaailm muutus palju mitmekesisemaks: arenesid erinevad žanrid, kirjutati palju uusi teoseid ja kuulsaks said mitmed ja mitmed omanäolised kirjanikud.
KASUTATUD KIRJANDUS
Nahkur, A. 2006. Kirjandus Barokist romantismini. Tallinn. : Kirjastus Koolibri, 27-77 lk.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gjikee Õppematerjali autor

Referaat teemal Valgustuskirjandus

prantsuse valgustus inglise valgustus saksa valgustus valgustuskirjandus kirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Valgustuskirjandus

Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated

Kirjandus

docx

Valgustuskirjandus

Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis

Kirjandus

docx

Valgustuskirjandus

 Ülim väärtus inimene.  Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob.  Looduse ees on kõik võrdsed.  Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt  Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau.  Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus  Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust.  Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine.  Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene.  Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.  Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse.

Kirjandus

docx

Valgustus Kirjandus - Küsimused

milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega

Kirjandus

rtf

Valgustusajastu kokkuvõtte 1

Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2

Kirjandus

doc

Valgustus

VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), r

Kirjandus

docx

Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-R ealism

18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele

Maailmakirjandus ii

doc

Valgustus

18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid