Suured arvud Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin siis mida nimetatakse suurteks arvudeks, kuidas neid tähistatakse, kus neid kasutatakse, mis on gugol? Mida tähendab lõpmatus? Mis on suured arvud? Suurteks arvudeks loetakse arve, millel on järke palju ja neid kirjutatakse tavaliselt kas arvu astmena või arvu standardkujul. Suuri arve ei kirjutata pikalt välja, sest nii on neid tülikam kirjutada ja lugeda. Lihtsustamiseks kasutatakse astmeid. Kus kasutatakse suuri arve? Suuri arve kasutatakse näiteks väikeste esemete loendamisel, maa ümbermõõdu, massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel,
U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 = 228V U31 = 226V I1 = 5,17A I2 = 5,27A I3 = 5,3A 7.5 Isolatsioonitakistus Joon. 7.5 Isolatsioonitakistuse mõõtmine: staatori mähiste vahel; 2 staatorimähise ja kere vahel Mähiste vahel = lõpmatus Mähiste ja korpuse vahel = lõpmatus Kuna isolatsioonitakistus mähiste ning mähiste ja korpuste vahel on lõpmatus, pole elektrilöögi ohtu.
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
oma majandusliku käitumisega. Olukorra iseloomustamiseks kasutatakse pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti. Pakkumise puhul muutuvad hind ja kogus ühesuunaliselt ja seetõttu on pakkumise hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus positiivne. Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des (tavaliselt kasutage kaareelastsuse valemit) Kui Es>1 elastne Es<1 Mitteelastne Es = lõpmatus Täielikult elastne Es = 0 Täielikult mitteelastne Koefitsiendi arvutamiseks võib kasutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktelastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; (joonis nr 5)
ainult matemaatika. Mina arstin ennast ikka matemaatikaga. Aitab suurepäraselt. Isegi imestan mõnikord, kui ruttu ja hästi ta aitab. Korrake kasvõi ükskord ühte, esiti väikest, siis keksmist, pärast võtme käsile võrrandid, logaritmid, siinus, koosinus, tangens, kootangens. Kahju, et te ei tunne integraale ja diferentsiaale need aitavad kõige paremini. Aga ühte ütlen ma teile: hoiduge lõpmatuse eest, teate, number kaheksa küljeli; lõpmatus lõpeb armatusega, sest see on siisuke siga. Tema in itse armastuse isa ja ema kokku, sest armastuses on ika kas null või lõpmatus. Niisugune on armastus. Nii et seda midage meeles, seda kaheksat, mis küljeli. Kõik muu, mida raskem ja keerulisem, seda parem. Lõpmatus ei ole nimelt sugugi raske ja sellepärast lõpebki ta armastusega. (Molotov)
2 x x 4 4 = lim x x (1 + 2 ) - x = lim x x (1 + 2 ) - 1 = x x x x 4 = lim x 2 (1 + 2 ) - 1 x x Nii, esmapilgul tundub, et asi hoopis hullem.. aga see pole nii.. Ainuke asi, mis meid segab, on see x2 sulgude ees, kui lõpmatus, mis tekitab ,,lõpmatusnull" tüüpi määramatuse. Et sellest lahti saada, ongi kasulik asendada see mingi pikema avaldisega, kust saaks see muutuja välja koondada .. Selleks valime mingi keerukama koha avaldisest, eriti selle koha, kus vanasti lõhnas valemi x 2 4 järele, aga miinuse asemel oli pluss.. Asendame ruutjuure ära! 4 (1 + ) =t x2 4 4
Piia Saat PASCAL- LÕPMATUS JA INIMENE NING TAVADE PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Keskkonatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ11b Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 1. Elulugu............................................................................................................................................. 3 2. Lõpmatus ja inimene........................................................................................................................ 4 2.1 Lõpmatus................................................................................................................................... 4 2.2 Inimene...................................................................................................................................... 5 3. Tavade psühholoogia...........................................
Universum 1. Mis on Universum? Lõpmatus- millel ei ole lõppu 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter. 3. Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline rida on koonduv, sest ...
o lim x->arv- f(x), kui arv ei alusta x-telge (kui pole määramispiirk esimene väärtus). Kui + või -, siis püstasümptoot olemas arvu vasakpoolses ümbruses. o lim x->arv+ f(x), kui arv ei lõpeta x-telge (kui pole määramispiirk viimane väärtus). Kui + või -, siis püstasümptoot olemas arvu parempoolses ümbruses. Kaldasümptoodid o y = mx + b o Parempoolne kaldasümptoot, kui paremal pool eksisteerib lõpmatus. m = lim x->+ f(x)/x. b = lim x->+ [f(x)-mx]. Kui m=± või b=±, siis kaldasümptooti pole Asendan m ja b ning kirjutan: Sirge y=mx+b on funktsiooni f graafiku parempoolne kaldasümptoot. o Vasakpoolne kaldasümptoot, kui vasakul pool eksisteerib lõpmatus. Kui asendada piirprotsess x->+ piirprotsessiga x->- ja sellest arvutustulemused ei muutu, siis sama sirge y= ... on ka vaskpoolne
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
|a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Absoluutväärtuste omadused: |-a|=|a| |ab|=|a||b| |a+b||a|+|b| |a-b|| |a|-|b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused - Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a+), kus > 0. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M > 0. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. Tõkestatud hulgad - Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). Jääv suurus suurus, mille arvuline väärtus ei muutu. Muutuv suurus suurus, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi. Suuruse muutumispiirkond muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulk.
Uc 0,17 Uc 0,18 Uc 0,0446 Ristlõike Pindala: osatuletised * Uc: pi 0,656966 S 412,7842 d sise -6,630488 delta S 2,380588 d välis 9,555311 11,64899 tab4=kruvikuga di d-di (d-di)^2 t 9;0,95 2,3 2,22 -0,023 0,0005 t lõpmatus, 0,95 2 2,17 0,027 0,0007 2,21 -0,013 0,0002 lpv(nihik) 0,05 2,17 0,027 0,0007 lpv(kruvik) 0,004 2,23 -0,033 0,0011 2,18 0,017 0,0003 delta Pi 0,005 * kui võtan pii väärtuseks 3,14 2,19 0,007 0,0000 delta d sise 0,17 "= Uc toru siseläbimõõt"
joontega Tõestus. Jaotame piirkonna D koordinaattelgedega paralleelsete sirgete abil n regulaarseks (täisnurkseks) piirkonnaks (2) Teisendame seda summat, rakendades iga liidetava suhtes kaksikintegraali kohta käivat keskväärtuse teoreemi . Võrdus (2) saab kuju , (3) Kus Pj on osapiirkonna sj mingi punkt. Võrduse parem pool on funktsiooni f(x,y) integraalsumma üle piirkonna D. Kahekordse integraali olemasolu teoreemist järeldub, et kui n -> lõpmatus ja osapiirkondade sj suurim läbimõõt läheneb nullile, siis on sellel summal olemas piirväärtus, mis võrdub funktsiooni f(x,y) kahekordse integraaliga ülre piirkonna D. Minnes võrduses piirile, saame ehk . Kaksikintegraali avaldise väljakirjutamisel saame lõpuks . 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid. Teisendust t x Rn, nimetatakse regulaarseks , kui · Ta on üksühene · osatuletised xk(t), k=1,.....,n on pidevad piirkonnas
ümbrusesse (a − ε, a] siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a v¨aiksem kui ε, st |x − a| < ε, ja x ei asetse a-st paremal, st x ≤ a. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ε), kus ε > 0. Arv x kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse [a, a + ε) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st |x − a| < ε, ja x ei asetse a-st vasakul, st x ≥ a. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ∞), kus M > 0. Arv x kuulub lõpmatuse ümbrusesse (M, ∞) siis ja ainult siis, kui x > M. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (−∞, −M), kus M > 0. Arv x kuulub miinus lõpmatuse ümbrusesse (−∞, −M) siis ja ainult siis, kui x < −M. Tõkestatud hulga definitsioon. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A ⊂ (a, b). 2
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (...
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult refle...
lim () Katkevuspunktide liigid · I liiki katkevuspunkt kui on olemas mõlemad lõplikud ühepoolsed piirväärtused: lim = + lim = - · Kui A = B, siis on funktsioonil punktis a kõrvaldatav katkevus. · Kui A B, siis on funktsioonil punktis a hüppekoht. · II liiki katkevuspunkt vastasel juhul, st kui vähemalt üks ühepoolne piirväärtus ei eksisteeri või on lõpmatus: lim = ± või puudub + lim = ± või puudub - Ülesanne. Leida järgmiste funktsioonide katkevuspunktid, teha kindlaks nende liik. Võimaluse korral kõrvaldada katkevus. 3 1 1- +1 1) = 4) = 7) = (1 + ) -1 81- 2 3 1 2) = 2 -6 8) = arctan
koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa
Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing Rüütliromaan 12-13. saj prantsuse värssromaan: Chrétien de Troyes (Erec et Enide, Cligès, Le Chevalier de la Charrette (Lancelot),Le Chevalier au Lion (Yvain), Le Conte du Graal (Perceval). 15-16. saj hispaania rüütliromaan: Montalvo "Amadis de Gaula" Pastoraalromaan Jacopo Sannazaro "Arcadia" (1504), Cervantes "La Galatea"
(täisnurkseks) piirkonnaks (2) Teisendame seda summat, rakendades iga liidetava suhtes kaksikintegraali kohta käivat keskväärtuse teoreemi . Võrdus (2) saab kuju , (3) Kus Pj on osapiirkonna ∆sj mingi punkt. Võrduse parem pool on funktsiooni f(x,y) integraalsumma üle piirkonna D. Kahekordse integraali olemasolu teoreemist järeldub, et kui n -> lõpmatus ja osapiirkondade ∆sj suurim läbimõõt läheneb nullile, siis on sellel summal olemas piirväärtus, mis võrdub funktsiooni f(x,y) kahekordse integraaliga ülre piirkonna D. Minnes võrduses piirile, saame ehk . Kaksikintegraali avaldise väljakirjutamisel saame lõpuks . 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid. Teisendust t →x ϵ Rn, nimetatakse regulaarseks , kui Ta on üksühene
Mis on maailma algaine Enne filoosofia teket seletati maailma tekkimist mütoloogiliselt. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja em...
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korr...
öelda, kumb neist on eelnev ja kumb järgnev. · Muutuva suuruse x läheneb lõpmatusele, kui iga kuitahes suure positiivse arvu M korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad lõpmatuse ümbrusesse (M,), st rahuldavad võrratust x > M. Taolist piirprotsessi tähistatakse järgmiselt: x või lim x = . · Muutuva suuruse x piirväärtus on miinus lõpmatus ehk muutuv suurus x läheneb miinus lõpmatusele, kui iga kuitahes suure positiivse arvu M korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad miinus lõpmatuse ümbrusesse (-;-M), st rahuldavad võrratust x < - M. Tähistusviis on : x - või lim x = - . · Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 9
1.Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V
Kõik inimesed elavad oma elu väga erinevalt ja omamoodi, just täpselt nii, nagu seda ise elada tahavad. Kuid miks on nii, et mõne inimese elu on palju märkimis- ja elamisväärsem nii emotsionaalselt kui ka materjaalselt? Selleks et elus kuhugile jõuda, peab palju pingutama ning aina edasi pürgima. Ei piisa ainult istumisest ja ootamisest, et äkki kukub hea elu sülle. Enamus minu klassikaaslasi räägivad, et lõpetavad gümnaasiumi ära ja panevad oma firma püsti ning raha jookseb lõpmatus koguses nende pangaarvele, aga ei, see pole nii kerge. Siit tulebki mängu sõna haridus tänapäeval selleta ei saa. Võibolla ainult siis, kui su isa on riigi kõige rikkam mees või vanaisa Ameerika president, siis on tõesti kohe kindlasti kõik uksed avatud, sest rahaga saab inimesi praegusel ajal suurepäraselt ära osta. Rääkides rahast, on see tõesti üks väga tähtis "asi" meie elus. Ilma selleta oleks elu elamine vist küllaltki raske
arvust a väiksem kui , st |x-a|< , ja x ei asetse a-st paremal, st xa. Def. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a,a+ ), kus >0. Arv z kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse[a,a+ ) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x-a|< , ja x ei astese a-st vasakul, st xa. Def. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M>0. Arv x kuulub lõpmatuse ümbrusesse (M, ) siis ja ainult siis, kui x>M. Def. Suuruse minus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M>0. Arv x kuulub minus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M) siis ja ainult siis, kui x<-M. Def. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). 2. Def
Majandusmatemaatika teooria 1.Mis on funktsioon? Kui hulga X igale elemendile x on seatud vastavusse kindel element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on defineeritud funktsioon. Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Elementi x nimetatakse sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks, elementi y sõltuvaks muutujaks ehk (elemendi x) kujutiseks. Sõltumatu muutuja - algebra: Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. statistika: Muutuja, mida eksperimentide seeria käigus muudetakse. Sõltuv muutuja - algebra: Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. statistika: Mõõdetav suurus, mis näitab kohtlemise efektiivsust. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond? Hulka X nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks, määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud. Funktsiooni f sisendväärtuste hulka X ...
arvust a väiksem kui , st |x-a|< , ja x ei asetse a-st paremal, st xa. Def. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a,a+ ), kus >0. Arv z kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse[a,a+ ) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x-a|< , ja x ei astese a-st vasakul, st xa. Def. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M>0. Arv x kuulub lõpmatuse ümbrusesse (M, ) siis ja ainult siis, kui x>M. Def. Suuruse minus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M>0. Arv x kuulub minus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M) siis ja ainult siis, kui x<-M. Def. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). 2. Def
kokkupõrkele. Mustad Augud · Teadlased arvavad, et mõne tähe külgetõmbe jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud. · Musta Auku ennast me ei näe, kuid võime näha taevakeha, mida ta võib tekitada-kvasarit-mis on heledaim teadaolev taevakeha. Kosmoloogiline printsiip · Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. · Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. · See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugstel ühesugune. · Me võime eeldada, et maailm on kõikjal ühesugune. Kvasar Aitäh!
sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte. Tähtede suurusjärk on äärmiselt ebamäärane, kuna paljud väikese massiga tähed, näiteks kääbustähed, on raskesti avastatavad. Linnuteel puudub terav galaktika serv - raadius, millest alates enam ei leidu tähti - kuna tähed hajuvad sujuvalt raadiuse suurenedes. Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil. 14. Universum. Lõpmatus. Kosmoloogiline printsiip. Universumi all mõeldakse kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Tänapäeva dateeringute järgi toimus Suur Pauk umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist.
51. me ei näe maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena, nagu oleme seda meie 52. Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes,kuid õnnetuses on see täiest hädavajalik 53. Poisid on nagu bussid , üks läheb ootad natuke tuleb uus 54. Ära kuluta aega inimese peale, kes ei püüdle selle poole, et seda sinuga veeta 55. Minevik on mälestused, tulevik unistused 56. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata 57. Hetk on alati uus 58. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas - igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse 59. Aeg on täis Pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi 60. Enamus inimesi on senikaua ilusad/toredad/lahedad, kuni nad suu lahti teevad 61. Tark ei mõista, et kõik ei mõista seda, mida tema mõistab 62. Sõber ei ütle kunagi: "Sa ei saaks sellest nagunii aru." 63. Sa võid olla siiras, ent sellest hoolimata nõme 64. kui ma valetasin, ei tähenda see veel seda, et ma pole aus, aga vb sa ei väärinudki tõde 65
Kui sirged asuvad ühel ja samal tasapinnal, mis on kiirtega paralleelne, siis projekteeruvad nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
Punkti ümbrusest võib mõelda kui niisugusest seda punkti sisaldavast hulgast, kus ükskõik mis suunas saab punktist õige pisut eemalduda ilma sellest hulgast väljumata. Punkti ε-ümbrus Hulka Uε(a) := {x ∈ V|d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V ε-ümbruseks. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a − ε, a], kus ε > 0. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a+ε), kus ε > 0. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,∞), kus M > 0. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (−∞,−M), kus M > 0. 2.Funktsiooni mõiste. Reaalmuutuja ühene funktsioon. Määramispiirkond, muutumispiirkond. Paaris ja paaritud funktsioonid. Perioodilised ja antiperioodilised funktsioonid. Pöördfunktsioonid. Monotoonsed funktsioonid. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid.
|a − b|. 1. | − a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| ≤ |a| + |b| 4. |a − b| ≥ | |a| − |b| | Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a − ε, a + ε), kus ε > 0 on ümbruse raadius. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a − ε, a], kus ε > 0. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ε), kus ε > 0. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ∞), kus M > 0. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (−∞, −M), kus M > 0. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A ⊂ (a, b). 2. Jääv ja muutuv suurus. Suuruse muutumispiirkond. Funktsiooni definitsioon. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk
Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega
vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist CLAUDE MONET Loodusest saadud muljete ,,Impressioon. Tõusev päike", lõuendile kandmine tervikuna, ,,Heinakuhjad", ,,Vares" valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses AUGUSTE RENOIR Renoiri huvitas peale maastiku ka "Ood lilledele", "Vihmavarjud", inimese, eriti alasti inimkeha "Aerutajate eine" kujutamine EDGAR DEGAS Ta pöörab tähelepanu valguse "Priimabaleriin","Tantsijanna oma probleemile, maalib heledate pahkluud masseerimas", ,,Absint"
kujutada liikumist ja täiesti eriline värvivalik:külmade heledate toonide rakendamise oskus. ületamatu meister on ta ka valguse kujutamisel, harrastas pastelli. Monet on kõige järjekindlam impressionist, ja ka kõige tõelisem impressionist. Noorpõlves maalis ta figuuri ja zanripilte, hiljem pühendus täielikult maastikumaalile.Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile fikseerimine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematui valguse intensiivsuse mulje..Algul maalis ta Prantsuse põhjaranniku vaateid ja maastikupilte, hiljem Vahemere rannikul.Alates 1890. a. on valminud Monet' kuulsad seeriad, kus ta kujutab igas maalis yht ja sama motiivi eri aegadel; varahommikul, keskpäeval, õhtul jne. Aga eelkõige ei kujuta ta mitte motiivi ennast vaid valgust ja õhku, mis seda ümbritseb. Seeriad: "Heinakuhjad", "paplid", " Vesiroosid"
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
• Jääkliikmed ei ole normaalselt jaotunud. Nii nagu Y omavad ka jääkliikmed sisuliselt ainult kahte võimalikku väärtust. • Jääkliikmed on heteroskedastiivsed. • Tõenäosus võib olla negatiivne või suurem kui 1. • Determinatsioonikordaja on küsitava väärtusega ja jääb tavaliselt üsna madalaks. • Tõenäosused ei ole tegelikkuses lineaarses sõltuvuses selgitavate muutujatega. Logitmudel • Põhineb logistilisel funktsioonil. • Kui z jääb vahemikku miinus lõpmatus kuni pluss lõpmatus, siis tõenäosused on nullist üheni. • Logit on lineaarne selgitava muutuja suhtes, kuid tõenäosused ise mitte. • Probitmudel • Kasutatakse kumulatiivset normaaljaotusfunktsiooni. • Probitiga paralleelselt nimetatakse mõnikord ka normit-mudeliks. • Sisuliselt võrdlemisi sarnane logitmudelile ning praktikas puuduvad kindlad reeglid selle kohta, millist mudelit eelistada.
17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus: U C li U B l m 2 U B l l 2 ep U B li m t 3 , t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. U B li l l , kus β on usaldatavus ja l on pool skaala jaotise selle osa väärtusest, mida mõõtmisel hinnati. Seega, 2 ep U C li t l 2
Lisan joonisele nivoojoone z=0. Ülejäänud nivoojooned saab tõsta paralleelsete sirgetena. Nivoojoonte äärmise taseme viirutatud piirkonnas määravad miinimum- ja maksimumpunkti. II meetod põhineb lubatavate lahendite hulga 3. teoreemil, et ülesande min ja max saavutatakse mingite lubatavate lahendihulkade tipus. LP ülesandes on alati kolm võimalus 1) optimaalne lahend eksisteerib 2) sihifunktsioon on tõkestamata zmax= lõpmatus 3) lahend puudub. kitsendused vastuoluline 7. Kaks näidet LP ülesande kohta 1. Dieediülesanne: leib juust päevanorm 1. a11=1 a12=2 b1=3kcal 2. a21=1 a22=4 b2=4 ühik valku hind: c1=6 c2=21 Koostada selline menu, mille summa maks zàmin x1, x2 planeeritavad toidukogused (leib, juust) z=6x1+21x2àmin x1+ 2x2 3 x1+ 4x2 4 x0 2. Transpordiülesanne ai varud 1 4 2 5 ...!" = 3 5 1 10 vajad bj 7 5 3
Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad. Jumal tajub kõige täpsemal viisil- tegelikkus on tervikuna vahetult tema juures. Aga meeleline maailm? Millised on argielust tuttavad materiaalsed asjad selles erinevate võimetega hingede lõpmatus tervikus? Kuidas saab L. väita, et tegelikkus on põhiliselt vaimne? L.põhijoon on seletada materiaalseid kehi kui muljeid, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L. loogikale ei saa midagi ette heita. Ta on eriti rõhutanud, kui"ähmased " on piiratud monaadide kujutlused
Üldised andmed: Servosüsteem Mag Drive Pöörlemiskiirus 115 kraadi/ sek Pöörlemisaeg küljelt 1 küljele 2 2,6 sek Juhtnupud ja aeglane liigutamine Optiline lood Servoajamiga, lõputu peenhääletus Suurendus/ lühim fookuskaugus Sisseehitatud Teleskoobi suurendus 2,3x / 0,5 m- lõpmatus Töötemperatuur/ tolmu- ja veekindlus 30x 20 °C kuni +50 °C / IP55 Toiteallikas: Sisemine aku Li-Ion aku, 11,1 V, 5.0 Ah Tööaeg 1 akuga/ 3 akuga mitme aku adapteri ~5 tundi / ~15 tundi abil ~12 tundi Tööaeg videorobotina Kaal: Instrument 5,25 kg Turvalisus:
,,Jumal ja kosmos" Hugh Ross Raamatu autor Hugh Ross räägib oma teoses Jumala ja kosmose vahelistest seostest. Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut tema struktuuri, päritolu ja arengut. Kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljapoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ning eesmärgi. Looja isiksus defineerib isiksuslikkuse. Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist. Et kosmoloogia tegeleb nii kaalukate ja isiklike küsimustega, on ta tekitanud omandiinstinkti ja konkurentsi. Praegu on see arvatavasti selgem kui kunagi varem. Siin võistlevad kolm gruppi: teoloogid, teadlased ja filosoofid. Praeguseks on välja pakutud, et universum sai alguse Suurest Paugust. Kui univers...
Shelly abikaasa kirjutas Frankensteini ise on hinnatud müstilise luuletajana pikad poeemid. John Keats suri noorelt Bright Star film temast . Geenius ja inspiratsioon romantismis kesksed väljendid. 19.saj oli tähtis vastand klassitsism vs romantism. Loojad luuletajad kui meediumid vahendajad, hääletorud. Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine Realistm tegelikkuse lähedusele kujutamisele. *E.Auerbach ,,Mimesis" antakse väga panoraamne ülevaade ajaloos tähtsamate teoste olulised lõigud realismi hea ülevaade. Odüseia võrdlus biibli aabrahami looga. Kuidas on
· Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | · Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. o Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. o Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a+), kus > 0. o Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M > 0. o Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. · Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). 2. · Jäävad ja muutuvad suurused. o Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks.
· Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | · Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. o Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. o Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a+), kus > 0. o Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M > 0. o Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. · Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). 2. · Jäävad ja muutuvad suurused. o Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks.
seaduste ja vägivaldse võimuga. XLVIII 4 Inimaru on ihaldav ega ole võimeline peatuma ja puhkama, vaid kibeleb kaugemale; aga asjata. Seega on mõeldamatu, et oleks mingi maailma äär või lõpp, vaid alati tuleb meile otsekui paratamatult pähe, et on miski kaugem. Jälle, ei saa mõelda, kuidas tänase päevani on igavik mööda voolanud; sest see eristus, mida on harjutud omaks võtma, et on lõpmatus enne ja lõpmatus pärast, ei saa kuidagi olla; sest sellest järelduks, et üks lõpmatus on teisest suurem, ning et lõpmatus kulub ära ja läheneb lõplikule. Sarnane peenus on alati jagatavate joonte puhul, mõtlemise võimatuse tõttu. Aga suurema hukatuslikkusega takistab see mõtte võimetus põhjuste leiutamise puhul: nimelt kuigi looduses peavad kõige üldisemad asjad olema positiivsed, nagu nad leitakse, ja ei ole tõelisuses põhjustatavad; otsib inimaru, mis ei oska puhata, ikka veel tuttavamaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
