olla rituaalseks suhtlemiskeeleks Kui vana on muusika? Muusika ,,iga" saab määrata just nende maade järgi, kus valitseb nn kõrgkultuur ning nendeks maadeks olid: Mesopotaamia, Egiptus, Palestiinia, Assüüria ja Babüloonia. Miks just need maad? Aga nendes maades oli muusika tähtsal kohal, mis täitis kultuslikku rolli. Tänu sellisele suhtumisele arenes välja rikkalik instrumentaarium (pillid) ja kutselise muusika seisus. Peamiseks lauludeks olid hümnid. Lauldi harfi saatel, helirida oli 5 astmeline. Eksisteeris templiorkester, kus olid esindatud suurem osa pillidest, mida sel ajal üldse kasutati. Vanaaja muusik oli nii laulja, tantsija, pillimees, luuletaja, näitleja ja dirigent. Vana-Kreeka muusikaõpetus Kreeklaste helisüsteem jaguneb oktaavideks. Oktaav koosneb 7 heliastmest. (Vanaaja muusika koosnes 5 heliastmest.) VanaKreeka muusika käsitleb helisid seoses arvudega. Mida arvas Pythagoros
· 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy pärismaalased · Kastid o 1
ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukesi. 1912-1914 ilmusid Rohu esimesed novellikogud. Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed ''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli
HOMEROS ELULUGU · Elas u. 7.saj.- 12.saj.eKr.; · kreeka luuletaja; · Ilias ja Odüsseia; · tõlgitud paljudesse keeltesse; · Eepilised hümnid ja väiksemad luuletused.http://www.mlahanas.de/Greeks/Raphael/p001. ELULUGU 2 · 17.saj. uskmatus Homerosse; · ei olnud piisavalt peen monarhia jaoks; · Homerose suhtes kaks voolu; · skulptuur 1812 a. http://en.wikipedia.org/wik TEOSED · Ilias: · Trooja sõja 10.aastal; · ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest; · Odüsseia:
Sattumata küll otsesesse vastuollu nn. "autentse" või "ajalooliselt informeeritud" musitseerimislaadiga, ei ole Hortus seda kunagi pidanud eesmärgiks omaette. Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt - see on tänapäeva inimeste elav muusika. Nüüd juba enam kui 30 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud oma programmides Euroopa muusikat 8. kuni 20 sajandini: -gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse sansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika. Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate
sümboliseeris looduse taasärkamist – aastaaegu Allori Alessandro Demeteri tempel Eleusises tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid Demeteri välimus On huvitav see, et... Demeterile on pühendatud tähtkuju Neitsi nimi Dmitri tähendab „pühendatud Demeterile”. temale on pühendatud Homerose hümnid Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki Äitah tähelepanu eest!
Elas 7.-6. sajandil eKr. Teine tase Lesbose saarelt pärit Kolmas tase Lüürik Neljas tase ``Vein on ka tõde`` Viies tase ``Vein on inimese peegel`` TEOSED Poliitiline võistlusluule Hümnid jumalatele Armastus, sõprus, vein Aioolia murre Joomispeo temaatika SAPPHO Elas 6. sajandil eKr. Poetess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Lesbose saar Teine tase Laul, tants, muusika, luule Kolmas tase omasooihar Neljas tase
Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust • Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. • Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid • Eesti Vabariigi hümn on Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius. Draama • Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. • Žanrina kujunes draama välja 18. sajandil
aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid: "Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile põhineb Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel "Hümnid Läänerannikult" (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile põhineb eestirootsi rahvakoraalidel Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranzeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranzeerija kategoorias. Ta on kirjutanud ka rohkesti muusikat tõsielu, nuku ja animafilmidele, sealhulgas Priit Tenderi filmile "Viola", mis on võitnud
august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael"
usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid. Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi khung fu tsõ ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt,
Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka ja VanaRooma ühiskonnas kujunenud. Esimene täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Tragöödiad, komöödiad, eeposed, hümnid. Inimestel oli vaja meelelahutust, kiidulaule, kedagi eeskujuks. Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg.
Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka ja VanaRooma ühiskonnas kujunenud. Esimene täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Tragöödiad, komöödiad, eeposed, hümnid. Inimestel oli vaja meelelahutust, kiidulaule, kedagi eeskujuks. Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg.
Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks
Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50-ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht
Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2
päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks
- paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill lüüra keelpill
Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni.
c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli). d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp)
Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr. 2) Brahma raamatud Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3) Upanisaadid Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr
o Motetid, madrigalid · V o tõusid esiplaanile itaallased o kujunesid uued koolkonnad o värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus o iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism o Philippe de Monte, Orlandus Lassus o Missad, motetid, ilmalikud laulud, kaebelaulud, hümnid, passioonid jpm Orlandus Lassus: looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/suurendatud intervallid zanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja" mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA
sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskunst, mis tagas püramiidide ja templite ehitust. Püramiididel on tänapäeval suur osatähtsus turisminduses. Kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised arstiteaduse vallas, see aitas kaasa inimkeha tundma õppimise ja säilitamise osas. Tänu muistsete egiptlaste inimkeha tundma õppimisele on nende panus arstiteadusesse suur. Egiptuse kirjandusest suur osa on seotud religiooniga. Hümnid, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid järgivad eeskätt usulisi tõekspidamisi. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". Sinuhe on vaaraode õukondlane, kes kirjutas oma raamatu enda ettekujutuse järgi, ning selle järgi, kuidas tema seda elu seal nägi. Egiptlaste jaoks oli väga tähtis ja vajalik geomeetria, mida nad said kasutada ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kuna nad
näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala, mis oli vajalik ehitustegevuses. ·Arstiteadus: Osati teha silmaoperatsioone; haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia; valmistati ravimeid (salvid, joogid). 4. Kirjandus ·Religiooniga seotud: hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust). Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. 5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad.
Märkimisväärseks saab pidada seda, et helilooja eiras kiriku rangeid nõudeid ning tema passioone ja missasi peeti liiga ,,ooperlikuks". Hoolimata sellest taasavastati tema looming ning seda hakati kõrgelt hindama. Georg Friedrich Händel'i looming võrreldes Bach'i omaga oli üpris sarnane, kuid lisaks kõigele kirjutas Händel ka oopereid, umbes 40 peetakse teadaolevaks. Händeli loomingust ei puudu oratooriumid, orelikontsertid, concerto grossod, süidid, sonaadid ja hümnid. Heliloojal oli valminud 30 suurt ja võimast oratooriumi, milles käsitletakse piibli-ja ajalooteemasid ning probleeme. Tema oratooriumi teoseid ei saa pidada üdini vaimulikuks, sest nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning neid kanti ette teatrisaalides, mitte kirikutes. Samuti tuleb mainida seda, et Händel reisis mööda maid ringi ning elas erinevate kultuuridega linnades, mis mõjutasid tema loomingut.
kuna keeruliste hireglüüfide õppimine oli aega nõudev. Arvatakse, et algelise ja pea iga tänapäeva tähestiku, kaasaarvatud Rooma tähestiku kaudseks eelkäijaks on just egiptlaste hieroglüüfkiri. Kirjanduses andsid egiptlased väga palju tänapäeva kirjandusse. Egiptlaste kuulsamad zanrid olid ülistuslaulud jumalatele, püramiidideraamatud ja surnuteraamatud. Neid peetakse ühtlaselt ka novellivormi leiutajateks. Kirjandus ja usk oli Egiptuses tihedalt põimunud. Hümnid ja ülistuslaulud jumalatele on ühtaegu vaadeldavad ka kirjandusteosena ja annavad ka teavet egiptlaste uskumustest. Egiptlased andsid edasi maailma kultuuri ajalukku ka väga palju teaduses. Nii on näiteks tänapäeval kasutuselolev Rooma kalender otseseks järeltulijaks egiptlaste loodud päikesekalenderile. Egiptlaste oskus arvutada püramiidi ja silindri pindala pani aluse geomeetriale. Vaatamata egiptlaste jumalakartlikkusele ei pidanud nad haigusi jumala
Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti ikkagi keskaja ja renessansi muusikat: organumid, liturgilised draamad, gregooriuse koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20.sajandi heliloojate muusikat, mis on sageli loodud just ansambli jaoks. Hortus Musicus on andnud kontserte pea igas maailma otsas: Euroopas, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ning Venemaal. Kontserdi kava oli renessansi ajastus ning see oli väga hästi üles ehitatud. Kontsert oli paraja pikkusega (45 minutit) ning asja tegi huvitavamaks see, kui Andres Mustonen palade vahele mõne lühikese jutukese pajatas, mis aitas lugudesse
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme
rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks. Polüfoonia lihtsaim laul on kaanon. Renessanss See sai alguse 14 sajand. Kõrgperioodiks oli 16-17 sajand. Laulud jumalavallatud, rõõmsad ,ülistati naisi. Uuslaululiik oli madrigal. Tekkis itaalias 16 sajand oli 4-5 häälne . Tekkisid vaimulikud hümnid. Martin Luther, kes oli kirikumuusika edendaja soovis,et rahvas laulaks kirikus ja oma maa keeles. Tekkis duur ja moll. Põhipillid olid lauto ja orel. Zanrid olid missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja
skulptuur) · Hauakambri seintele olid tehtud freskod (märjale krohvile tehtud maal) nn. Egiptuse poos: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad pinnale, puudusid varjud. Egiptuse teadus ja kirjandus · Astronoomia (millal algab üleujutus?) · Arstiteadus (surnukehade palsameerimine) · Geomeetria (niisutuskanalid, ehitus, maamõõtmine) Kirjandus · Novelli rajajad · Õpetussõnad · Hümnid jumalatele ,,Sinuhe jutustus"-ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst.Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal rikkaks aukandjaks, kuid ei leidnud hingerahu, sest igavese elu võis tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust, kutsus ta koju tagasi ja lasi rajada uhke hauakambri. Nii võis Sinuhe rahus surra.
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, ...
2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära.
oli heakõlaline stiil Uued zanrid 15.-16. saj muusikas: Esiplaanile tõusis jälle kirikumuusika. · missa(tsüklid), ka paroodiamissa (aluseks polüfooniline teos, jäljendav) · motett, mis on nüüd ladinakeelne polüfooniline laul, elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut · ilmalik polüfooniline laul - tekst peamiselt ladina keeles, levis tänu nooditrükile · polüfoonilised hümnid 2 · Magnificat Maarja kiidulaul Madalmaade koolkonnas kujunes ratsionaalne kompositsioonitehnika, tertsilised kooskõlad ja laulev meloodia. Alguse sai ka imitatsiooniline polüfoonia, eesmärgiga ühtsus ja harmoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. Kujunes neljahäälne polüfoonia lisandus bass. A capella võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia Madalmaade stiil jagatakse viieks etapiks:
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul.
läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga). Tegu on KIRIROMAANIGA, Wertheri kirjad. See vorm erineb tavalisest kirjutisest sellepoolest, et sa väljendad end isiklikumalt, siiramalt, pihtimuslikumalt. Ta kirjutas heale sõbrale, kellele ta tahtis oma tundeid avaldada. Samal ajal tegeles ka luuletamisega: intiim- ja armastusluule ja hümnid antiigi teemadel. Goethe "Kohtumine ja hüvastijätt" · Kogemusta armunud inimese mulje jätab. · Tundelüürik näide. "Mailaul" · Kirjeldab loodust kasutades oma tundeid tütarlapse vastu · Erinevus eelmise luuletusega: esimene on nagu armastusluuletus, teine nagu ülistavam. "Küüdimees Kronosele" · Lõpuks lähed ikka surnuteriiki. Aeg ise ei saa otsa, saab vaid olendi jaoks otsa. · Elu on piiratud oma alguse ja lõpuga.
Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist, on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Koorimeelika viljakaim luuletaja oli Pindaros. anakreontiline luule on elurõõmu, armastust ja veini elegantses vormis ülistav luule (Neithal)
HARIDUS KOOLID: kuninglike järglaste majad, templid ÕPETAJAD: preestrid ÕPILASED: väike protsent rahvast ÕPPEAINED: lugemine, kirjutamine, arvutamine TEADUS ÜLDISELOOMUSTUS: praktilise suunitlusega ASTRONOOMIA: päikesekalender, 365 päeva aastas, ilma liigaastata GEOMEETRIA: kolmnurga, ringi pindala; püramiidi ja silindri ruumala; arv ARSTITEADUS: osati teha silmaoperatsioone ja erinevaid ravimeid. KIRJANDUS RELIGIOONIGA SEOTUD: hümnid jumalatele LÜHIVORMID: novellid, õpetussõnad Kes on pühad loomad? Kass, skarabeus, härg.
Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve
tenorilauljana ja sai varsti kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani. *Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570. aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574. aastal tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli. Looming Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · Üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 2 kogumikku Jeremia kaebelaule, hiiobi kaebelulud, hümnid litaaniad jm. · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika.
*muusika käsitleb keskaja ilmalikku laulu, kes väljendub rõõm, naer, armastus, ülistati naise keha ja ilu, sisu oli Jumala vallatu. *Arhitektuuris kuppeltornid, arenes kaubandus, tekkisid vabrikud, kodakondus, side loodusega. *12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid, alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule. *tekkis madrigal, 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal. *uus helikeel, homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mazoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega. Uued vormid muusikas: 1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm, jumalateenistustel kanti ette) 2. reekviem (vok.inst. suurteos, mille kaudu mälestati surnuid) 3. passion (vok.inst. suurteos, Kristuse kannatused) 4. ooper (muusikaline lavateos, kus ainult lauldakse) 5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse)
jutustatakse järgnevatele põlvedele hõimu ajalugu, et seda edasi pärandada. Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde. Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopalikud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Euroopa muusika 2 Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli Gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka
erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal täiesti uus laululiik , kuna seda laulis kirikus terve rahvas. Tol ajal muutusid motett ja missa palju keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik, insener, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, tolle aja mitmekülgseim geenius. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ja isegi kõige
6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri, siis hieroglüüfkiri. Kuhu öökull vaatas, sealt poolt peab lugema. Kartuss- ovaalne, vaarao nime eraldamiseks. Kirjutati papüürusele, kivile. Kool- ülikute lapsed, õpetati kirjutamist, geomeetriat, meditsiini. Enamus kirjanust on seotud religiooniga (hümnid, Surnute Raamatud, elulood). Sealt sai alguse novelli zanr. Kuulsain teos "Sinuhe jutustus". Arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Amon-Ra- päikesejumal Osiris- viljakuse jumal, siis allilmavalitseja Isis- taevajumalanna, naiste kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem
Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, 17001100 e.Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr. (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta Mahbhrata - vanaindia eepos. 4. sajand eKr 4. sajand pKr Rmyana - vanaindia eeposTeos valmis umbes 2. sajandil pKr, kuid teose ainestik pärineb 4.3. sajandist eKr. Bhagavadgt - "Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa Pancatantra - ~3.saj.e.Kr, autorlus omistatakse Vishnu armale. Muinasjutud.
Sellegi sentimentaalsusesse kalduva teose peategelane on tüüpiline vaimuaristrokraat, kes ihaleb üksindust, nagu väga paljud Rohu tegelased. ,,Minevikus" suundub kirjanik nii tegelaskujude loomisel kui ka looduse kirjeldamisel siiski realistliku kujutusviisi poole. Ja edaspidi annab Roht kunstilisi saavutusi just selles valdkonnast pärinevate tegelaskujude maalimises. 7 Tuulemäe sari Ka aastal 1922 ilmunud romaan-eskiis ,,Hümnid Paanile" vihjab realismi teele asumisele, kuigi teos on veel romantilise kallakuga. Autor asub siin opositsiooni nn. pahupidi estetismi ja amoraalse jõhkruse luulega. ,,Hümnid Paanile" tegevuspaigal - Tuulemäel - arendab ta edasi osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" (novellikogus ,,Neli juttu", 1929). Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks.
14. Retsiteerimine. 1) Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine. 15. Psalmoodia. 1) Ei erine palju retsiteerimisest. 2) Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. 3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga. 3) Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega. 4) Hümni tüüpi kirikulaul oli 16.saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul. 18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga. 2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud.
* Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia.
Mulle meeldisid samuti esinejate selja taga rippuvad erinevad pildid, mis aitasid keskaja atmosfääri tekitamisele samuti kaasa. Sellised detailid on minu jaoks olulised, sest just need loovadki õige keskkonna ning selle läbi ka hea õhkkonna ja meeleolu sellise muusika kuulamiseks. Hortus Musicuse on ansambel, kelle repertuaari kuulub keskaja ja renessansi muusika, mille võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas emotsioonid publikuni jõudsid
* Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia.
Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal rühmal on oma roll ja koht ühiskonnas : 1. Preestrid (vaimulikud) 2. Sõdurid, ametnikud 3. Kaupmehed, omanikud 4. Põllumehed, töölised 5. Puutumatud : orjad
annaabi.ee 
