Valgustus, romantism, realism võrdlus - maailmakirjandus III (0)

VALGUSTUS (18. sajand)
ROMANTISM (18.-19.sajand)
REALISM (19.sajand)

• Maailma ümber mõtlemine
  
• Maailma muutub (industrialiseerumine)
  
• Rõhk inimeste teadmistel ja haridusel (mõtle oma peaga!)
  
• Tehnika (eriti trüki-) areng -> eelduseks hariduse arengule
  
• Kasvatuse tähtsus (Locke!)
  
• Võõrandumine (põhimotiiv!)
  
• Ühiskonnakriitika
  
• Usu(kiriku)vastasus
  
• Kriitika läbi satiiri (tüüpiline)
  
• I faas – materialistlik, empiiriline
  II faas – sentimentalism , tundeline
  
• Romaani arengu ja õitsengu aeg
  

AUTORID:

• John Locke (1632-1704):
  
• Daniel Defoe (1660- 1731 ):
  

„ Robinson Crusoe“

• Jonathan Swift (1667-1745):
  

„ Gulliveri reisid“

• Samuel Richardson (1689- 1761 ):
  

„ Pamela “
„Clarissa“

• Henry Fielding (1707- 1754 )
  

„Tom Jones “

• Montesquieu ( 1669 -1755):
  

„Pärsia kirjad“ 1721

• Voltaire (1694-1778):
  

„ Mikromegas “

• Rousseau ( 1712 -1778):
  

. „Arutlus teadusest ja kaunitest kunstidest “
. „Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest“
. „Arutlus ühiskondlikust lepingust“
. „Uus Heloise “
. „Pihtimused“
. „Üksildase uitaja mõtisklused“

• Denis Diderot (1713- 1784 ):
  

. „Kiri pimedatest neile, kes näevad“ 1749
. Artikkel „ Geenius “
. „Nunn“
EELROMANTISM (sentimentalism):

• Romantismi ideestik kujunes välja valgustuse ajal; romantism on justkui valgustuse äärmus
  
• Sentimentalism oli eelduseks romantismi tekkele (eelkõige muudatused luules, kuhu tuli ka sentiment sisse)
  

19.saj algust valitseb luule – kirj palju kurbi armastusluuletusi

• !- looduse teema; looduse- ja talupojanostalgia, sest ühiskond aina industrialiseerub:
  

. James Thomsoni poeem „Aastaajad“ (tõlgiti palju), sama motiiv tuli ka kuj.kunstis ja muusikas.
. kalmistuluule- Thomas Gray „ Eleegia maa kalmistule“, teemaks surelikkus, inimesekeskne, protestlik kohati (miks nii peab olema)
. loomingusse tuleb tume, sünge teema

• Proosas samuti sentimentalism: autorid tahavad kirjutada tegelaste tunnetest
  
• Tekkis ka meelelahutuskirj, kuna lugejate arv kasvas
  
• Erootilise maiguga kirj- Ingl. nim seda gootikirjanduseks. Gooti juured sügaval euroopa kultuuris (varemed, nende müstika, salapära, gooti arhitektuur -ajad, hooned). Gootikirj oli tollal ajaviitekirj. Kindlate žanrireeglitega. Tekib gooti klisee.
  
• Sõna romantiline hakkas tähendama midagi uuenduslikku
  

AUTORID:

• Laurence Sterne (1713-1768)- ennekõike sentimentalist!:
  

„Tristram Shandy“

• Rousseau (1712-1778):
  

. „Arutlus teadusest ja kaunitest kunstidest“
. „Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest“
. „Arutlus ühiskondlikust lepingust“
. „Uus Heloise“
. „Pihtimused“
. „Üksildase uitaja mõtisklused“

• Jena koolkonna loomine loetakse romantismi alguseks 1797 – koolkondade teke on rom. joon!
  
• Tinglikult loetkase lõpuks 1830 kui oli ilmunud rida realistlikke teoseid
  
• Termin ise on vana, pärineb hisp kultuuriruumist - „romance“ e romanss (lüürilis- heroiline laul)
  
• Tähelepänu on keskaja- ja renessansi autoritel
  
• Klassikalised žanrid taanduvad, ei kasutata enam klassikalisi värsimõõte
  
• Rom. koos valg elementidega on sammuke ühtsema Euroopa suunas
  
• Reaktsioon valg optimismile, hakkas valitsema pettumus – selles mõttes rom üks kurvemaid suundi; romantikute puhul olemas kosmiline pessimism (meeleheide, maailmavalu); maailm on ebakindel, kaootiline
  
• Püüd absoluudi (täiuse) poole – mis see on, seda ei seletatud
  
• Kunst on inimese paopaik- tõelisem kui reaalne ja halb maailm.
  
• Muusika oli tähtsaim suund ja ideaal (tähtis tonaalsus, häälestatus ja varjundid)
  
• Eksootika (idamaisus jne)
  
• Fragmentsus – romantikute loodud
  
• Ünenäolisus – omane just jeenakatele!
  
• Reisimine ja rändamine olulised teemad, ka muinasjutuline ränd ( grimmid , Tieck)
  
• Ajaloo tähtsus tõusis
  
• Otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevaelust
  
• Igapäeva ja hingeelu vastandusid- hingeelus kõrgem väärtus, seetõttu romantikud ei tegele igapäevaeluga, vaid keskendutakse inimese tundmustele ja sisemaailmale- ka. inimese pahelisem pool!- täieõiguslik osa inimesest
  
• Romantikud tegelevad inimisikuga- see on suveräänne ja tema tahe on vaba
  
• Kunstnik ei peegelda, vaid loob ise, et maailma paremaks muuta. Kunstnik ehk geenius ehk eriline, Jumala sarnane, ei allu reeglitele
  
• Rom peamine žanr - lüürika . Rohkem metafoore, tähenduste mõtestamisi. Ka proosa on allutatud lüürika reeglitele
  
• Samm-sammult hakkavad kunst, muusika ja kirj käima käsikäes
  
• Segatakse ülevat ja madalat-> luuakse tragikomöödia žanr
  
• Romantikud tegelevad teoreetilise analüüsiga ja tunnevad huvi folkloori vastu
  
• Mõistetakse, et lineaarne kujutamisviis pole ainuõige. Eksperimenteeritakse.
  
• Jeena koolkonnas tekkis romantiline romaan:
  

Rännuromaan:
Tieck („Franz Sternbaldi rännuteed“) ja Novalis („Heinrich von Oftendingen“):
. sihipäratu ränd
. unenäolisus
. pigem vaimne rännak, tajumiste ja tunnetuste otsimine
Romaanid naistest:
Schlegeli „Lucinde“, de Staeli „Delphine“ ja „Corinne“

• Ajalooline romaan ( Walter Scotti teene – „Waverly“ – tema kinnistas ka lineaarse narratiivi)
  

AUTORID:
Jena koolkond:

• A.-W. Schlegel
  
• Fr. Schlegel:
  

. „Lucinde“
. „ Kriitilised fragmendid “
. „Fragmendid

• Novalis:
  

. „Heinrich von Oftendingen“
. „Hümnid ööle“
. „Hingelaulud“

• Ludwig Tieck:
  

. „Franz Sternbaldi rännuteed“

• Fr. Schelling
  

Heidelbergi koolkond:

• Clemens Brentano:
  

. „ Poisi võlusarv“

• Archim von Arnim
  

• Vennad Grimmid
  

. „Hunt ja 7 kitsetalle“

• E.T.A. Hoffmann:
  

. „Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest“

• Lord Byron
  
• John Keats
  
• William Blake
  
• Walter Scott
  

• Chateubriand
  
• Germaine de Stael
  
• Victor Hugo
  

• Realism kasvabki välja ajaloolisest romantismist (Scott!)
  
• Kinnitatud lineaarne tegevusviis
  
• Elu tuleb kujutada fantaseerimata ja nii nagu ta on
  
• Realismi välja kujunemise toetavaks jõuks oli ajakirjanduse areng ( Balzac ja Dickens olid nt mõlemad alguses ajakirjanikud)- kriitika ja selekteerimise koht; sealt tuli kohakirjanduse mõiste, olukirjeldus
  
• 19.saj eesmärk oli olla objektiivne (paratamatult on aga kõik subjektiivne)
  
• Tähelepänu veel rohkem sellele, mis toimub tegelaste hinges (Stendhal!)
  
• Kritiseeritakse sotsiaalsetes sfäärides toimuvat (Dickens!)
  
• Muutub ajalookujutlus- tuleb loobuda tarbetutest sentimentidest, kujutada tuleb keskmist inimest, tegelane ei pea olema tingimata kõrgemast seisusest inimene
  
• Kirjanik peab looma pildid elutõest (nt ingl autorid hakkasid kitsendama oma vaatenurki, Thomas Hardy kirj oma kodukohast)
  
• Prantsusmaal tulid rom ja realism peale üsna samal ajal
  
• Romantilisest luulest arenes välja estetistlik luule.
  
• Tõuseb esile teatud esteetiline nõue, teatud ilu(ideaal)- täpselt keegi ei tea, mis see on, ning see ei (pea) hõlma endas ainult positiivseid asju
  
• Luule jääb romantiliseks, aga sealt kaob ära mässumeelsus ja maailmavalu, lisanud objektsus (objektide kirjeldamine)
  
• Püüe kirjutada luulet võimalikult perfektselt ja viimistletult
  
• Luule peab olema (nüüd eriti) kõrge ja täiuslik kunst
  
• 19.saj kirjanikud olid esimesed (pm meie mõistes) staarid
  

AUTORID:

• Jane Austen
  
• Charles Dickens
  

• Honoré de Balzac
  
• Stendhal
  
• Gustave Flaubert