Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism (0)

18.–19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad.
Maailmakirjandus – mõiste pärineb Goethe ’lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju.
Valgustusajastu
¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine , sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt – sama valgustussajandiga.
¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid.
¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos. Valgustus ei ole kunsti- ega kirjandusvool , vaid seotud ilmakorra muutusega, samas ka suure kultuurimurrangu periood.
¤ Valgustussajandil loksus paika see, milline on tänapäevane maailm, hilisemaid radikaalseid muutusi pole toimunud.
¤ 18. sajandi loomine algas juba varem, nt 16. ja 17. sajandil oli märgata muutusi:
- massid liikusid linnadesse (sisemigratsioon)
- hakati tootma masinaid
- inimeste kui tööliste funktsioon muutus tarbetuks, otsiti muud tööd
- kündjad läksid tootmisvabrikutesse
¤ Valgustussajandi teket ajendas see, et üha enam tekkis uusi ideid igas valdkonnas.
¤ Igapäevailminguteks sai väljarändamine, nt merereisijad sõitsid mööda merd ja avastasid maailma, see tõi eelduse Euroopa majanduskasvuks. Mindi Ameerikasse, loodi valge kultuur, millele järgnesid rassilised kokkupõrked.
¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse . Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus.
¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet „maailmakodanik.“ Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire . Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu.
¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele.
¤ Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima esteetika . Valgustus kritiseerib estetsistlikku esteetikat, sest kogu aeg keskenduti eliidile, madalamad seisused ei saanud tähelepanu.
¤ Valgustusideoloogidele oli omane aktiivne ühiskondlik hoiak. Tegeldi ühiskonna probleemidega.
Valgustusajastu üldised muutused:
- endine agraalühiskond, mis tugines põllumajandusele kadus ja põllumajandusest sai industriaalühiskond
- feodaal -aristrokraatlik kord läks üle kodanliku klassi valitsusele
- alguse sai kultuuriimperalism, impeeriude põhihuvi oli vallutada turge ja toorainet
- kultuurisfääris oli oluline Gutenberg – leiutas oma masina, mis võimaldas raamatuid trükkida – suur türkikunsti levik
- vana aristokraatlik kord lagunes ja vajas lõplikku ümberlükkamist, sellega seotud sündmus 1789 Prantsuse revolutsioon ( aristokraadid tapeti)
- kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud
- suurenes inimeste teadlikkus, rõhk haridusel, inimesi kutsuti üles oma peaga mõtlema ja otsuseid langetama
- sisendati seda, et usulised põhimõtted ei pea inimest mõjutama, kirik ei pea elu juhtima
- 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa
- loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed
- tekkisid ajakirjad , 1711 – The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi. Sellest sai alguse kirjandusajakiri. Algselt oli ajakirja funktsioon olla hüppelauaks kirjanikule. Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit
- 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi
- romaani teke
- Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa
- juhtiv žanr oli enne romaani luule
- teatris oli populaarne draama , sest draama oli väga demokraatlik
Valgustuse ideed:
Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon . Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik . Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud , kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad.

1) MÕISTUS – ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ’’ Robinson Crusoe ’’ oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse teoseid ning jõudis esimeste seas ka eesti keelde. Raamatus räägitakse ebausust, mida inimene peab oma mõistusega kontrollima. Nt üksikul saarel põõsast sahinat kuuldes arvas Robinson Crusoe, et tegu on saatanaga. Sellest õpetus – mitte uskuda kohe kõike, vaid vaadata mis seal päriselt on ja mõelda reaalselt. Mõistus tähendabki ühelt poolt seda, et mitte uskuda igasuguseid nägemusi, vaid kutsub üles ratsionaalsele teaduslikule kontrollile . 18. sajand ongi suur teaduslik sajand.
2) LOODUSE JA TSIVILISATSIOONI LEPITAMINE – problemaatika jätkub tänase päevani. Kui palju linna lubatakse loodusesse ja kui palju loodust lubatakse linna? 18. sajandil oli tsivilisatsioon nii levinud, et tekkis kokkupõrge loodusega ja see vajas lepitamist. Looduse ja tsivilisatsiooni lepitamise idee ulatub kaugele renesanssi. Oluline oli ka loodusega seotud puhtus ja tsiviliseeritud lähenemine loodusele . Lisaks tekkis vaba looduse kontseptsioon – pargid linnas jne. Loodusega seoses tekkis palju mõisteid, üks neist „ natura “, mis ühtlasi seisab nii looduslikkuse kui loomulikkuse eest. Termin tungib väga paljudesse sfääridesse. Ühelt poolt on ta loomulik ja teisalt looduslik. Loomulik loodus on ka tänapäeval teema (RMK jne). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu ja tähenduse. Nad kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne.
LOOMULIK INIMENE – mõiste tekib Russeau poolt. See sisaldab endas ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud – naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene.
LOODUSE SEADUSED – loomulik ilutunne, looduslikud seadused. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele, aristokraatlik agraarne tootmisviis ei vasta industriaalsele jne. Uueks elukorralduseks oli industriaalne – materiaalne ja praktiline. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine, mis edasi arenes. Valgustusliku mõtlemise aluseks ja autoriks oli inglise mõtleja John Locke . Ta oli 17. sajandi filosoof .Tema mõte:“ Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma : mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit.“