These two chapters highlight the kinds of commentary Swift makes throughout the novel. By describing a society that chooses its highest officials with silly competitions like seeing who can jump the highest on a tightrope, Swift is poking fun at the way officials are chosen in England. He is also commenting on the disturbing trend of politicians who are willing to do whatever it takes to gain favour in the courtincluding humiliating themselves. The danger of ambition is also figured here; jumping badly can lead to death. Having Gulliver stand with his legs apart so that the Lilliputian armies can walk through is also a ridiculous idea. It is a comment on the pomp and circumstance of English armies. To Swift it seems that armies are often more concerned with looking impressive than with being impressive. This scene might also be an allusion to the Colossus of Rhodes, described in Julius Caesar by Shakespeare as a largerthanlife ...
Johnathan Swift Jonathan Swift (1667-1745) sündis Dublinis. 1682.a sai Swift bakalaureuse teaduskraadi. Kui Swift õppis magistriks, tuli tal Iirimaad segavate poliitiliste probleemide tõttu minna Inglismaale. Oma suurima teose, Gulliveri Reisid, kirjutamisel oli tal eeskujuks Defoe, kes kirjutas Robinson Crusoe. Raamatu eesmärk oli panna lugejat ümber mõtlema seni aktsepteeritud maailmapildi üle. Raamatus on ka Swifti teravad tähelepanekud inimeste korruptiivsuse ja kehtivate seaduste kohta, mis kehtivad ka tänapäeva ühiskonnas. ,,Gulliveri Reisid" sissejuhatus Gulliveri reisid" on kuulsaim näide Jonathan Swifti satiirilistest töödest. Enamik tema töödest olid ohtlikult poliitilised, avaldatud anonüümselt erinevate varjunimede all. Swifti tegelased ei esinda kindlalt piiritletud tegelaskujusid. Tegelased on mõistukujulised, esindades mingit ideed,
Kutsus iirlasi vastu seisma Inglismaa laostavale majandustegevusele. 1726.aasta teine luulekogu "Cadenus ja Vanessa". Pühendatud Vanessale Arendas satiiride ja vaimukate artiklite kirjutamist, mis naeruvääristasid kuulsaid inimesi, rumalaid ideid ja absurdseid kombeid. Martinus Scribleruse klubi Eesmärk luua ühissatiir, mis naeruvääristas kaasaja kunsti, teadust ja poliitikat . Iga klubi liige sai ühe teema millest satiir kirjutada Swifti teemaks reisiraamat kaugetest maadest. Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse
Talle anti mõista, et ta on kõigest vilets iirlane, kel ei ole kõrget seisust ega varandust. Pärast kodumaale naasmist asus küllalti austusväärset kiriklikku ametit pidav, aga kibestunud Swift vasturünnakule. Üha õelamates satiirides piitsutas ta impeeriumi kurnajalikku Iirimaa-poliitikat. Kõik kirjutised ilmusid anonüümsetena, kuid kõik teadsid, kes oli nende autor. Swiftist sai mõjukas poliitiline figuur, Briti ametivõimud värisesid ta ees. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule eneseteadvusele aluse panijat tänaseni. "Gulliveri reiside" kirjutamise ajal oli Swifti kuulsus haripunktis. "Gulliveri reisid" on midagi enamat kui Inglise elukorralduse suurepärane kriitika. Päevapoliitika naeruvääristamise kõrval õnnestus Swiftil luua üks kõigi aegade jõulisem mõistujutt võimuihast, upsakuses, fanatismist, alatusest ja inimloomusest. Gulliveri fantastilised reisid juhivad ta inimhinge kuristikesse, mis
Ta hakkas laule regulaarselt kirjutama ja kasutas seda, et aidata ennast paremini väljendada. Koolis oli ta kiusamise ohver ning tihti kirjutas ta laule, et oma emotsioone väljendada. Ta räägib, et laulud aitavad tal õigustada asju, mis on elus juhtunud, muusika aitab tal mõista, et iga asi elus on põhjusega, kasvõi selleks, et sealt midagi õppida ja paremaks inimeseks saada. Tüdruktest, kes teda kooliajal kiusasid on nüüd saanud Taylor Swifti muusika austajad. Ta hakkas ka käima karaoke võistlustel, festivalidel ja messidel ümber tema kodulinna. 11-aastaselt laulis ta Ameerika rahvushümni enne Philadelphia 76ers korvpallimängu. Mõned karmid kogemused lapsepõlves aitasid kindlasti kaasa Swifti talendile. Swift hakkas avastama loo jutustamise võimalusi kantrimuusikas. Kui ta sai kitarri, hakkas ta oma tundeid suunama just oma lauludesse, viimistledes oma varasemat loomingut toetudes Shania Twin´i ja Dixie Chics´i muusikale
sajandil selles teoses nägema kütkestavat uut elufilosoofiat. Tutvunud autoriga, arvan, et Defoe oli andekas kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada. Olles ise seda raaamatut lugenud, võin öelda, et see on väga huvitav ning kaasahaarav raamat. Soovitan seda ka teistele. Jonathan Swift (1667-1745) Teos: ,,Gulliveri reisid" Swifti teoses ,,Gulliveri reisid" rändab arst ja meresõitja Lemuel Gulliver maailmas ringi ja avastab erinevaid maid. Teostes on kirjeldatud maade ühiskonnakorda ja elu. Teosed on filosoofilise sisuga ning autor teeb kriitilisi üldistusi tolleaegse ühiskonna kohta. Sarnasusi võib leida ka tänapäeva ühiskonnast. ,,Gulliveri reisid" on filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid kogu maailmakirjanduse ulatuses. Tema teostes on näha valgustusaja ühiskonna tunnuseid.
Inglise valgustuskirjanikud Daniel Defoe(1661-1731) tõi inglise kirjandusse uue zanri: valgustusromaan. Defoe oli väikekaupmehe poeg, kes polnud käinud ülikoolis. Selle eest luges ta palju ja oskas võõrkeeli. Daniel tegutses äri ja poliitika alal ning ka ajakirjanikuna. Tema kirjutised paistsid silma temaatika avaruse ja elava käsitlusviisi poolest. Tema edukaimaks teosek osutus ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused". Jonathan Swifti (1667-1745) tööga on seotud enamjaolt inglise 18.sajandi filosoofiline proosa. Swift oli pärit Iirimaalt, vaesunud vaimuliku perest. Swifti vaimses kujunemises oli tähtis koht teenistusel kõrgest soost sugulase Suurbritannia riigimehe ja diplomaadi sir William Temple'i juures. Swift lõpetas Oxfordi ülikooli usuteaduskonna ja asus vaimulikuna tööle Dublinisse. Ta püüdis sekkuda ka poliitikasse, kuid edutult ning jätkas iirlaste
üksikasjalikult. Montague Rhodes James ,,Kummitused nukumajas" Utoopia. Teostamatu ideaalne ühiskond. ...Ehk olematu koht. Tuleb kreeka keelest tuletatud tehissõnadest: u-ei ja topos-koht. Tuli kasutusele inglise mõtleja ja kirjaniku Thomas More'i teose ,,Utoopia" kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda. Teose idee väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast. Karl Ristikivi ,,Imede saar" Jonathab Swifti ,,Gulliveri reisid" Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus. Põhimõtteliselt on esinenud läbi aegade. (Tekkis 18. saj) Üheks varasemaks peetakse Dante Alighieri terviklikku Põrgu-kujutust. Läbimurde sai Mary Sheliey ,,Frankenstein", kus on ühitatud teaduslikus ja fantastika. Kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende laialdane tutvustus. · Eesmärk käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis.
Romaanis kajastub päevikuvormis Robinsoni katsumused üksikul saarel, kus ta peab veetma mitmeid aastaid. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Jean Jacques Rousseau nimetas ,,Robinson Crusoe't" kõige õnnestunumaks traktaadiks loomuliku kasvatuse kohta. Defoe kirjutis muutis maailma. See läks moodi ja peagi hakkasid ilmuma romaaniga sarnaseid laevahuku läbiteinute lugusid ja neil ei tulnud lõppu. Jonathan Swift(1667-1745) Jonathan Swifti seostatakse Inglise 18. sajandi filosoofilise proosaga. Ta lõpetas Oxfordi ülikoolis usuteaduskonna ja asus tööle Dublinisse. Tema teravad ja allegoorilised pamfletid olid nii hästi hinnatud kui ka kardetud. Ta uskus, et mõistuspärane, vooruslik ning loomulik elu tähendab üht ja sama. Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad 6 positiivsed veendumused. Swifti peateos ,,Gulliveri reisid" on maailmakuulus.
tuntud rahvaraamatuks. Kunderi ,,Laste raamat" (1884) ja ,,Lu'ud lastele" (1885) sisaldavad peamiselt õpetlikke proosapalu. Menukaks raamatuks kujunes ,,Eesti muinasjutud" (1885), tuntuim muinasjutt on neist ,,Ahjualune". ,,Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte" ,,Meelejahutajat" toimetades keskendus Kunder populaarteaduslike artiklite ja ilukirjanduse avaldamisele, tõlkides neid vajadusel saksa ja vene keelest. Tema muganduses ilmusid raamatuna J. Swifti Gulliveri-lood ,,Härjapõlvlane ja Hiiglamaa" (1890). Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid ja kirjandusloolasi. Algul leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna ,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata.
ajalugu, teatrit, loodusteadusi ja filosoofiat (temalt pärineb mõiste "ajaloofilosoofia" ja ta kirjutas 1764. aastal ka filosoofia sõnastiku) ning võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Samuti kirjutas ta näidendeid, lühiromaane, jutustusi ja muid kirjanduslikke publikatsioone 15.Defoe pae teos on ,,Robinson Crusoest'', mis räägib inimtühjale saarele sattunud merehädalise seiklustest 28 aasta jooksul. Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Swifti kuulsaim satiirik- peateos Culliveri reisid, mina vormis, kirjeldab arsti jutustusena reisi kääbuste, hiiglaste ja teiste fantastiliste rahvaste maale.
Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Info pärineb allolevalt aadressilt, mis on loodud Varstu õpetajate poolt koostöös Tiigriüppe SA. On mõeldud avalikuks kasutamiseks ning sisaldab väga selget ülevaadet renessanss ja barokkajastu kunsti/kunstnike kohta. Samuti olulisemaid sündmusi. http://portfoolio.varstukk.edu.ee
kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju. Tuntud vorm on ka avalik kiri ehk kiri rahvale. Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat. Reisikiri oli selline zanr , millel täpset zanrsimääratlust on väga raske teha. Reisimine muutus tihedamaks ja siis hakati ka üha rohkem reisikirju kirjutama. 18.sajandi reisikirjades on tihtipeale valetatud lugusid. Alguses räägitakse küll, et reisikiri jne, aga hiljem
Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus
üldse olemas on temale mitte vaese patuse kombel, vaid julgelt ja valju häälega öelda: Ma olen lõpetanud oma töö maa peal, ja ma tegin rohkem kui minult nõuti. Nüüd ma tulin sinu juurde tasu nõudma. Ja nõuan seda õigusega. Austusest kirjaniku vastu ei töödanud Shaw surmapäeval ükski teater maailmas. Shaw näitekirjandus võib kõrvutada W. Shakespeare` iga loominguga, satiirikuannet J. Swifti omaga, lisaks sellele oli ta ka kõige loetavam muusikakriitik Inglismaal, oma põlvkonna parim teatriarvustaja, suurepärane lektor ja esseist. Shaw ja teater George Bernard Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi, lähtudes järgmisest teesidest. Teater peaks kätkema Kaasaegseid mõtteid. Shaw leidis, et teater ei peaks olema
ajakirjandus. Valgustus kirjandus on suures osas filosoofia kallakuga Romaani kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat. Teater mõjutas ühiskonda isegi rohkem , kuna seal publikus oli ka rohkelt neid kes romaane ei lugenud. Areng luules aeglustus , kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Ülistati mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid. Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava satiirilise loominguga. Ta sündis vaesunud vaimuliku peres inglismaa krooni alla kukkunud Iirimaal Dublinis. Teenis sealse tähtsa riigimehe ja diplomaadi sir William Temple’i juures, kes äratas swiftis kirjandus huvi. 1692,aastal lõpetas Swift Oxfordi ülikooli usuteaduskonna. 1695 määrati ta vaimulikuks ühes väikeses koguduses. Ta sai kuulsaks iiri rahva vabadussaadete innustajana ja Briti ülemvõimu karmi kriitikuna. „Kalevikaupmehe kirjad” „Tagasihoidlik
Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3
Romaan oli väga menukas, seda anti välja mitu trükki, Defoe kirjutas sellele järje ja seda tõlgiti peagi teistesse keeltesse. Rousseau hindas selle raamatu kasvatuslikku väärtust ja märkis, et "Robinson Crusoe" oleks esimene raamat, mille tema Emile läbi loeks ja lapse raamatukogus jääks see aukohale. Selle romaani pealkirjast tulenes ka mõiste robinsonaad.Robinsonaad-on teos,mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. 7.Swifti looming. JONATHAN SWIFT (16671745) oli kuulus inglise satiirik. Tema kuulsaim teos on romaan "Gulliveri reisid" (1726), mis kirjeldab reisi kääbuste, hiiglaste ja teiste fantastiliste rahvaste juurde. Gulliveri seikluste kaudu kritiseerib Swift tegelikult tolleaegset ühiskonda ta ründab usku, poliitikat, mõttetuid sõdu ja teisi sotsiaalseid pahesid.Kasutas groteski.Swiftil õnnestus luua suurepärane mõistujutt võimuihast,fantismist,upsakusest ja alatusest. 8
(kindlaks määratud, reegliks muudetud), zanrid täpselt reeglistatud (nt draama kolme ühtsuse nõue). Sürrealismi, ühe 20. saj kunsti- ja kirjandusvoolu reegel on see, et reegleid pole, need kõik on sootuks kaotatud. ¤ Kirjandusteoste mõistmine, nende roll enamasti teiseneb aja jooksul, ka heade ja klassikasse kuuluvate teoste puhul on see nii. Algselt täiskasvanuile mõeldud teos võib märkamatult jõuda lastekirjanduse hulka. Nt J. Swifti "Gulliveri reisid" (1726) oli algselt mõeldud poliitilise allegooriana, nüüd aga on lasteraamat. Muutumine on samas ka võimalus edasi elada: kui sellist teisenemist poleks toimunud, oleks teos, olles kaotanud poliitilise aktuaalsuse, unustusse vajunud. Õnneks ütleb ta tänapäevaselegi lugejalegi midagi, ehkki ütleb hoopis midagi muud. Praegu võivad romantilised teosed tunduda naiivsed, ometi on neil MK-s oluline roll.
Valgustajad pidasid inimese hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas
Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul? Sentimentalism tekkis just valgustusajastul, sest vajati vaheldust ja valitses ka soodne vabameelne õhkkond. 24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse? Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid" ja teda liigitatakse satiiri zanri. 25. Milline on Defoe peateos? Defoe peateos on ,,Robinson Crusoe". 26. Mis on robinsonaad, kust on nimetus pärit? Robinsonaad on õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. Nimetus on pärit Defoe ,,Robinson Crusoe" pealkirjast. 27. Nimeta Goethe peateos ja sõnasta lõhidalt selle peamõte.
kirjutatud ka varem. Toimuvad kokkupuuted teiste maade ilukirjandusega (Idamaad, Pärsia). Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, tema järel Prantsusmaa. Juhtivaks žanriks oli tollal aga ikkagi luule. Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia. Inimesed kirjutavad palju kirju (Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid.
seonduvaid probleeme Hamlet, Ophelia, Horatio, Claudius,Gertrud, Polonius, Laertes, Rosencrantz, Guildenstern ning teose pôhiprobleemi ja peategelase pôhivastuolu. 17.Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi. Klassitsismi uued kirjanduse liigid (valm aforism), nende esindajad. 18. Moliere'i "Tartuffe", lühisisu, kesksed tegelased, nende omadused, satiir. 19. Valgustusklassitsismi tunnusjooned, esindajad maade järgi. 20. Oska tuua vähemalt viis näidet Swifti "Gulliveri reisidest", kus esineb pilge vôimu, poliitika, sôdade, kirgede, teaduse, parteide, mandumise jne. kohta. 21. Mille poolest on Herderi nimi kuulus saksa kirjanduses? 29 22.Oska kirjutada vähemalt 10-punktiline sisukava Goethe "Fausti" sisu kohta. Oska avada Mefistofelese kui tingliku tegelase olemus "olen vaim, kes kôike eitab" ja Fausti otsingute laad "oh, kaunis hetk, viibi veel".
Palju teosesiseseid poliitilisi vihjeid tolleaegsa Inglismaa raames. Hilisemas elus Swift pagendati, väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk. Haritud mehena oli ta kursis antiikkirjandusega ja hindas paljusid antiikautoreid, kellelt on saanud mõju. Ta oli veidi ka klassitsistlike vaadetega (eeskujuks Alexander Pope). Swiftile on omane vohav fantaasia. 1697 aastal kirjutatud ,,The battle of books"- ,,Raamatute lahing", ajastule iseloomulik raamatute lahing, kus Swift arutab vanade ja uute kirjandusteoste vastuolu üle. Sealt
XVIII sajandi venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid, F. Feneloni Telemaque. Romantism muutis suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836), Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema
ühiskonda kui soovunelmana eksisteerivat täiuslikku riiki. Kirjanduszanrina on utoopia köitnud kirjanike tähelepanu tänapäevani. Näiteks itaallase Tommaso Campanelle (15681639) teos "Päikeselinn" (1623), prantslase Anatole France'i (18441924) teos "Valgel kivil" (1904), eestlase Karl Ristikivi (19121977) romaan "Imede saar" (1964). Utoopia kõrval kasutatakse ka antiutoopia mõistet, millega tähistatakse negatiivse ühiskonna kujutust. Näiteks inglise kirjanike Jonathan Swifti (16671745) teos "Gulliveri reisid" (1726) või George Orwelli (19031950) "Loomade farm" (1945). uudis ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst, mis on esitatud sündmuste tähtsuse järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille
annaabi.ee 
