Romantism

Kuusk, Marian

Romantism (1)

5 VÄGA HEA

Romantism
Romantismi iseloomustus lk 79- 80
18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida.
Romantismi peegelduvad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Romantikute noorema põlvkonna esialgne vaimustus revolutsiooniideedest muutus hiljem pettumuseks, pessimismiks, skepsiseks, sest Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnesid terror ja Napoleoni vallutussõjad, pealegi ei olnud revolutsioon toonud loodetud kergendust rahvahulkadele. Romantikud ei suutnud muuta ühiskonda, ometi mõjutasid nende kirglik vastuhakk ülekohtule, alatusele ja valedele, mässumeelsus ning vabadusiha ühiskondlikku teadvust.
Romantism kui kunstisuund väärtustab isiksust, tema tundeid ja elamusi, igatsust ning lootusi. Idealiseeritakse minevikku : põgenetakse ajalukku ja mälestustesse, huvitutakse keskaegsetest legendidest, folkloorist ja muistsest pärimusest. Romantikud ülistasid loodust, ühtlasi kasutasid nad seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, kusjuures sageli eelistati eksootilist või ürgloodust. Võõraste maade ja rahvaste ihalus tõi moodi Idamaad ; hinnati loomulikke elu looduse rüpes.
Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole; kirjandusse sugenesid imed , maagia, üleloomulikkus ja fantastika; irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. Romantiliste teoste kangelased erandlikud, uhked , trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad nad end eetiliste ideaalide nimel. Valgustuse universaalsuse põhimõtetele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu.
Romantismi esteetika pidas tundeid mõistusest ülevamaks. Eriti kõrgelt väärtustati kunsti ja kunstis poeesiat. Romantism hülgas klassitsismi aegunud ning ahistavate reeglite süsteemi: kunstis maksab isikupära, looming peab olema vaba. Romantikud nõudsid kunstile õigust ühendada ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist, eelistati tundetoonilist stiili.
Romantilisele elutunnetusele on omane kujundada tegelikkust vastavalt inimese isiklikele tõekspidamistele , elunähtusi mõtestatakse subjektiivsete soovide ja tunnete alusel. Juri Lotman on romantismi iseloomustanud kui inimese sisemist maailma, hinge ja südame maailma, elamuste ja uskumuste maailma, lõpmatusse pürgimine maailma, salapärase nägemuste ja mõtiskluste maailma, taevaste ideaalide maailma.
Romantism tõi kasutusse maailmakultuuri ja –kirjanduse ning rahvuskultuuri ja –kirjanduse mõiste. Romantiliste kirjanduskäsitusest sündis ka huvi looja elukäigu vastu- selles hakati nägema kirjaniku loomingu olulisust mõjutajat, tihti isegi peamist alust.
Inglise romantism
18.sajandi 70.aastatel tekkinud inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal olid klassitsismi traditsioonid olnud suhteliselt nõrgad, seetõttu kulges üleminek romantismile sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks.
William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge , Robert Southey , Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley , John Keats , Walter Scott
Percy Bysshe Shelley
Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast. Vaimustunud juba õige varakult prantsuse valgustajatest, kujunes ta vabameelse vaadetega noormeheks, kellele polnud võõras ka mässuvaim. Esimesed luuletused kirjutas Shelley juba Etoni kolledžis. Järgnesid õpingud Oxfordi ülikoolis, kuid juba aasta pärast heideti ta sealt välja pamfleti „Ateismi vajalikkusest “ kirjutamise eest. Ennatlikult sõlmitud ebasoovitav abielu tõi omakorda kaasa perekonnast väljaheitmise. 1812 .aastal siirdus Shelley Iirimaale, kus osales iirlaste vabadusvõitluses Inglise ülemvõimu vastu, pidades sütitavaid kõnesid ja andes välja lendlehti. Kodumaal tagasi, kirjutas Shelley , ajendatuna Iiri sündmustest ja väljendamaks oma radikaalset revolutsioonilist filosoofiat , ulatusliku värsspoeemi“ Kuninganna Mab“, milles lõi fantaasiapildi rõhumise alt vabanenud ühiskonnas ja ülistas inimmõistust. Shelley varajane abielu purunes . Ta tutvus Mary Godwiniga, publitsisti ja utopisti W.Godwini tütrega, ning tekkinud armuvahekord, Shelley abikaasa enesetapp ja laste võõrandumine viisid selleni, et Shelley otsustas kodumaalt lahkuda. Ta abiellus Maryga ning edaspidi elasid nad šveitsis ja Itaalias. Nende üleelatud kannatused ja kaotused, viibimine Sveitsis Alpides ja luulevendlus Byroniga inspireerisid ka Mary Shelleyt kirjutama. Tema ulmeromaanil“ Frankenstein“ oli suur menu. 1822.aastal uppus P.Shelley jahisõidul Itaalias Livorno lähedal. Ta on maetud Rooma protestantlikule kalmistule, kus puhkab ka J.Kaets. Itaalia perioodil lõi Shelley oma parimad teosed- poeeme, värssdraamasid jm. Tema Ida- ainelisi poeemi „ Islami ülestõus“ kangelased ei põe nii ränka maailmavalu kui Byroni tegelased. Nad on julged , protesti täis romantikud, kel puuduvad taandumismeeleolud. Eesõnas kirjutab Shelley:“ Nagu mulle näib, hakkab inimkond oma tardumusest ärkama.“ Shelley küpseimaks teoseks peetakse värssdraamat „ Vabastatud Prometheus .“, mis põhineb tuntud vanakreeka müüdil. Inimestele tule andmisega Zeusi vihastanud Prometheus on karistuseks aheldatud Kaukasuse kalju külge. Poeemis kirjeldatakse jumalate katseid teda vabastada. Kuid Shelley Promotheus lükkab tagasi kõik leppimisvõimalused, võitleb ja peab kannatustele vastu lõpuni, kuni türann troonilt tõugatakse:“ Tõuseb üles rahvahulk/tema piin ei ole jääv/ Puhkeb mäss kui õiepung,/ nagu särav, ere päev ,/seda nõuab õiglustung. „ Prometheuse vabanemine tähistab õilsuse ja mõistuse võitu pimeduse üle. Kui Shelley suurteosed esitavad pigem ideaalseid ja abstraktseid kujutuspilte, siis oma lüürikas on poeet hoopis konkreetsem. Ta värsid võluvad tundejõu ja sundimatusega, aga ka musikaalsuse ning rütmiuudsusega. Neis on rohkesti eredaid metafoore, epiteete, siseriime ja alliteratsioone. Nii armastus- kui ka loodusluulet iseloomustavad siirus ja eriline hingestatus .
Oma „Oodis Läänetuulele.“ Vaimustab poeet looduse ürgjõust, mis tekitab ühelt poolt hirmu ja samas uskumatut ilu. Võimas loodus pühib suveilu küll ära, aga vaid selleks, et uuel kevadel võiks kõik taas tärgata. „Oodis läänetuulele“ imetleb Shelley läänetuules kehastuva looduse ürgjõu heitlikkust, mis on võimeline külvama hirmu ja õudu ning samas looma ootamatut ilu. Ta kujutab end läänetuulest lendu tõstetud surnud lehena ja pilvena, siis läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses “ kuule !“ . Luuletuse lüüriline emotsioon oleks aga vaevalt täiuslik ilma viimase värsi küsimuseta „ kui saabub talv, ons kaugel kevadkuu“, millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu elusaatusega. Luuletaja soov ürglooduse üheks saada pole siiski muu kui vaid soov unelm . Lõppstoofis elab luuletaja küll kaasa uue kevade tulekule ja loitsib oma loomingu uue maailma sündi ent eelviimases stroofis ulatub elu raskuse painet ka luuletust kroonivasse küsimusse.
Walter Scott
Ajaloolisele romaanile pani aluse ja seda viljeles edukalt šoti-inglise kirjanik Walter Scott, kes kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel . Scotti teostest algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopa ja kogu maailmas. Scott oli Edinburghist pärit Soti aristokraat, hariduselt jurist, töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. Varakult tekkinud huvist kirjandusest, eriti Homerose, Shakespeare ´i keskaja rüütliromaanide ja saagade vastu arenes peagi muinsuse-ja ajalooharrastus: Scott asus koguma folkloori , tutvus ajalooliste kohtade ja sündmustega, töötas arhiivides ja raamatukogudes, valmistas losside ning kindluste makette. Seeläbi taaselustas ta Sotimaa ajalugu ja muistset kultuuri. Kõike, mida ta ette võttis, saatis edu. Kirjanduslikku tegevust alustas ta oma rännakutel kogutud soti rahvalaulude avaldamisega, järgnesid ajaloolis - romantilised poeemid “ Viimase minstreli laul“, „Marmion“ ja „Järveneid“. 1812.aastak ostis Scott endale Abbsotsfordi mõisa ja elas seal, mõni reis välja arvatud, kuni oma surmani. Seal valmisid ka kõik tema ajaloolised romaanid . Rüütliromaani traditsioonidele toetudes rajas ta kirjanduse uue koolkonna. Scotti esimene romaan “ Waverley “ ilmus 1814 .aastal. Temaatiliselt võib Scotti loomingu jagada kahte ossa: Sotimaa minevikku, 12.-13.sajandit, käsitlevad teosed, nn. Waverly- romaanid ja nn. inglise romaanid. Maailmas sai Scott kuulsaks just viimastega, sest nende tõlkimine ei eeldanud soti murrete tundmist. Peale romaanide kirjutas ta ka uurimusi Soti ajaloost, Napoleoni elust jm. Scotti populaarseim ajalooline romaan“Ivanhoe“ kujutab 12.sajandi Inglismaad, kus toimus võitlus nii rahuliku kui ka sotsiaalsel pinnal. Romaanis muutub see headus ja kurjuse vaheliseks võtluseks: inglased on õilsad, normannid alatud; lõpuks võidutseb õiglus. Scott oli oma vaadetelt õiglase monarhia pooldaja, siit ka autori sümpaatia ja antipaatia. Kuningas Richard Lõvisüda on tal idealiseeritud ja salapärane kuju. Nagu romantilise kangelase puhul tavaks, ümbritseb Musta Rüütli müstika ja tema tõeline isik selgub alles jutustuse käigus. Teine tuntud tegelaskuju romaanis on Robin Hood, rahvaballadide kangelane, kes röövib koos oma vibuküttidega rikkaid jagas vaestele, kaitseb naisi ja lapsi. Raamatu nimitegelane, kuninga kaaskondlane Wilfred Ivanhoe, ja tema armastatu leedi Rowena asuvad keerukas sündmustikus mõnel määral tagaplaanil, olles pigem sündmuste vaatleja kui neis osalejad. Positiivsed peategelased on Scotti romaanides sageli kõrvaltegelastest kahvatumad, nende ülesandeks jääb hoida omavahelised suhete kaudu sündmustikku koos “Ivanhoe.“ Keskseks sündmuseks on rüütliturniir ja kindluse vallutamine Robin Hoodi salga poolt. Scotti kirjutas teose eessõnas ,et romaan ei tohi üle koormata ajaloo faktidega, samuti rõhutas ta, et mineviku kujutamiseks ei ole sugugi tarvis arhaiseerida keelt või primitiviseerida inimeste tundeid. Scotti romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus ning sündmustiku ja kangelase romantiseeritus. Tema teostes kohtab rohkesti elavaid ja köitvaid karaktereid talupoegi, ülikuid jne. kes liiguvad detailselt kujutatud ajaloolistes paikades, nende keel on mahlakas ja kombed ajastuga kooskõlas. Kirjanik ise ei pidanud esmatähtsaks siiski mitte inimeste elu ja kommete kirjeldamist, vaid ajaloo käsitlemist selle liikumises ja arengus.Scottil oli ajaloolise romaani alal maailmakirjanduses rohkesti sama kuulsaid järelkäijaid nii romantikuid kui ka realiste.
Saksa romantism
Siin eristatakse vararomantismi ja hilis - ehk kõrgromantismi. 18.ja 19.saj vahetusel ilmnesid saksa kirjandusest Goethe ja Schriller. Goethe ülitundlik Werther oma maailmavaluga oli juba väga lähedane romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapaistavamad esindajad on müstilist igatsusluulet viljelnud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahva hinge säilitajat. Herderi äratusel alanud rahvaloominguvaimustuses nähti kultuuri uuendamise peamist tõukejõudu, folkloorist said inspiratisooni paljud kirjanikud . Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks. Saksa romantism oli ette valmistatud „tormi ja tungi“ kirjandus , kuid rahvuspoliitilise iseärasuste tõttu ei tõusnud nii ta silmapaistvale tasemele, kui inglise ning prantsuse romantism. Tähtsamad saksa kõrgromantikud olid Hoffmann , Chamisso, vennad Grimmid, oma varaseimas loomingus ka Heine . Saksa romaanid tõid romantikute žanriuuendused fragmentaarsusr: jutustatavatesse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile- rahvalikele ballaadidele, kroonika- ja legendilaadsetele rahvajuttudele.
Heinrich Heine
Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel. Heine õppis ülikoolis õigusteadust ,kuid vaimustus enam kirjandus-ja filosoofialoengutest. Kuigi teda köitis riigitegelase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse „Laulude raamat“. Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastuse, üksinduse ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Romantilisse meeleollu seguneb ka autori eneseiroonia, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses „ Reisipildid I-IV“ käsitles Heine reisimuljeid vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglimaa sotsiaalseis vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsemissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu „Ajalaulud“ kui ka poeemi „Saksamaa. Talvemuinasjutt.“ Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale . See on balladilaadne poeem Saksamaa oludest: satiiri ja iroonia kõrval leidub selles helis mälestusi kodust, emast ja noorusromantikast. Teose ilmumisele järgnes Saksamaal karm reaktsioon: autor mõisteti hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati ja ta ise pidi jääma alatiseks maapakku. Heine viimane luulekogu „ Romanzero “ on varjutatud kibestumisest ja sarkasmist.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 61 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marian Kuusk Õppematerjali autor

iseloomustus heine scott saksa romantism shelley inglise romantism

Sarnased õppematerjalid

doc

Romantism

Tunneb vabadust, aga langeb mägilaste kätte vangi. Väärtused muutuvad- endine elu tundub vabadusena. Talle tuleb appi armastus, aga ta ei suuda vastata. Naine aitab põgeneda, aga mees teda kaasa ei võta ja neiu uputab enda. Lõunas oli ka tsaarivõimu ümberkorraldajad ja Puskin läheneb neile. See organisatsioon paljastatakse. Puskin saadetakse Odessasse. Hakkas kurameerima oma ülemuse naisega ja kirjavahetuses kritiseeris tsaarivõimu. Saadeti koduaresti. Tegeleb seal kirjandusega. Romantism muutub realismiks. Keskendub rahvalikele probleemidele. "Mustlased"- linnapoiss ühineb mustlaslaagriga ja tundub, et ta saavutab vabaduse. Armub, aga neiu hülgab ta teise pärast. Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi

Kirjandus

doc

Romantism ja loojad

maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena.

Kirjandus

doc

Romantiline luule

Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad

Kirjandus

docx

Faktid romantikutest 5 fakti elust ja 5 fakti loomingust

Aleksandr Sergejevits Puskin 5 fakti elust: -Sündis 6. juunil 1799 -Suri 10. veebruaril 1837 -Ta elas Moskvas oma lapsepõlve -Puskin alustas õppimist 1811. aastal Tsarskoje Selo lütseumis -1830. aastal abiellus Puskin Natalja Gontsarovaga 5 fakti loomingust: -Puskinil on mitukümmend erinevat teost kokku tehtud oma karjääri jooksul -Ta varaseim säilinud luuletus on pärit aastast 1813 -Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses ,,Exegi monumentum" -Kõige eredamalt väljendub romantism ta poeemides ,,Kaukaasia vang" ja ,,Mustlased" -Kõige populaarsem värssromaan tal on ,,Jevgeni Onegin" Mihhail Jurjevits Lermontov 5 fakti elust: -Sündis 15. oktoobril 1814 -Suri 27. juulil 1841 -Ta sündis Venemaal, Moskvas -Ta vanemate kooselu ei olnud hea, ta isa pettis korduvalt ta ema -Mihhail läks Peterburi sõjakooli 5 fakti loomingust: -Mihhail hakkas varakult luuletama -Ta üks tuntumaid luuletusi on ,,Puri" -1830

Ajalugu

doc

Romantism

ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- L

Kirjandus

docx

Fakte romaaniajastu kirjanikest

5 fakti elust ja 5 loomingust romaani esindajatest George Gordon Byron: Elu: 1. Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. 2. Ta astus Kreeka iseseisvussõtta võitlema Osmanite riigi vastu. 3. Byronil olid kompjalad (jalapöia väärarend). See takistas tal tantsida. 4. 19. aprillil suri ta 36-aastasena malaariasse. 5. Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma Newstead Abbey mõisa Nottinghamshire'is. Looming: 1. Alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega. 2. Tänu "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. 3. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. 4. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. 5. Ta lõi kirjandusliku kangelase arhetüübi (teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud). Percy Bys

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus IV

Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism. Romantism ja realism on selle ajaperioodi peamised voolud, naturalism ja sümbolism on nende edasiarendused sest neil on palju ühiseid jooni. Prantsuse sümbolism on eesti jaoks olnud väga tähtis. 19.sajand on see sajand milles tunneme iseennast ära. Selleks ajaks on saanud 18. sajandil loodud uus ilmakord jalad alla. Sinna vaadates peaksime end ära tundma. Siin on see juur ja algus. 19. sajandi alguseks on olemas

Kirjandus

doc

Romantism, Romantism inglise, saksaja prantsuse kirjanduses

Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Andre Jees: Suhteliselt hea.

20:37 30-03-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk