Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et mõistlikke inimesi seda taipama panna, tuli neid absurdsustega šokeerida ja endast välja viia. Naeruvääristati kõiki väärtusi – ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale
kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada.
põhiolemus on mõistus. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse. Hariduse ja teaduse tähtsustamine. Võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahusususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Tähendab et, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire´i ja Rousseau põhiseisukohti ! Voltairei tähtsus: eitas, kritiseeris vana kora Prantsusmaal, aitas tuua murrangut inimeste mõtteviisi. Võtles katoliku kiriku vastu. Lähtus nn loodusõiguse teooriast.Rousseau idealiseeris loodulähedust. Pidas rahvast võimu allkaks. Poliitiline ideaal-vabariik. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II suure valitsemisaega Preisimaal ! W.I Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud merkantilismi esindajana. Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F
Osa abstraktsioniste jätab pildi sünni juhuse hooleks pidasid oluliseks vaid tunnete väljendamist ükskõik millisel viisil. Värve kanti lõuendile muude vahenditega. Ka liiva, klaasikuildude jm kasutamine. 44Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid nätusele? M. Duchamp'i 1 töö. DADA (pr. lastekeeles mänguhobune, juhuslik sõna). Dadaistid (osaliselt endised futuristid)eitasid vana kunsti, üritasid selle seadusi purustada. Algus Sveitsis, u. 1916.a. (Voltairei kabaree). 1917 asutati dada kunstigalerii. Kasutasid ka kollaazi (kubistidelt) ja juhuslikult leitud esemeid. Marcel DUCHAMP (1887-1968) Ameerika, USA (Prantsuse päritolu.) Tõi kunsti tööstuslikult toodetud tarbeesemete (nagid, kohviveskid, kirjutusmasinad jne) esitamise kunsti pähe. Ta uskus, et kunstiteos sünnib vaatajate oskusest näha tavalisest ümbrusest pärit esemeid uues ümbruses kui kunsti. 45 1914 pani näitusele välja pudelikuivatusresti. 14.-Sürrealism. Riik
annaabi.ee 
