Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Maailmakirjandus IV (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus meil tüvitekst on ?
 
Säutsu twitteris
1. loeng. Maailmakirjandus IV
eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti.
  • sajandi kirjandus.
    Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2
  • sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult.
    Tüvitekst – mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k – seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal :
    ars poetica – ovidius. 17Ndal sajandil kirjutati uus, mis ütleb milline kirjandus olema peaks. Romantismist alates mis on teoreetiline vool 18.sajand on murrangute sajand kus üks ilmakord asendus teisega . Sel ajal tekkis see kord mis meil praegu on – informatsiooniühiskond. Kirjandusteaduses tunneme ära sügavikust pärit hüüatusi. 18. sajand tungib paljudes oma tunnusjoontes 19. sajandi sisse.
  • sajand on meelevaldne.
    Maailmakirjandus on kaheldav mõiste. Maailmakirjandus on mõiste mis ühelt poolt tähendaks maailma kõigi riikide summat , mida kõike kokku panna on võimatu. Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis „Kevade“.
    Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad.
    Johann wolfgang Goethe -
    maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika – Euroopa kultuuriline käepikendus.
    Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud . Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele .
    19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism , realism , naturalism ja sümbolism.
    Romantism ja realism on selle ajaperioodi peamised voolud , naturalism ja sümbolism on nende edasiarendused sest neil on palju ühiseid jooni.
    Prantsuse sümbolism on eesti jaoks olnud väga tähtis.
    19.sajand on see sajand milles tunneme iseennast ära. Selleks ajaks on saanud 18. sajandil loodud uus ilmakord jalad alla. Sinna vaadates peaksime end ära tundma. Siin on see juur ja algus. 19. sajandi alguseks on olemas industriaalühiskond oma põhitunnustega. 19. sajandi lõpuks on linnad hoopis teistsugused kui sajandi alguses. Inimsuhetes tunneb mingil algelisel kujul ära kuidas inimesed on omavahel seotud. Infoühiskond ei ole veel nii selgelt määratletud et võiks öelda et on tekkinud uus ilmakord. 19. sajand on periood kus Ameerikas on veel indiaanlased , nende ja valgete vahel on suur lõhe. Aafrika on veel täiesti tume maa. 19. sajandi alguses, va põhja-aafrikas, ei ole valgetel Aafrikasse eriti asja. Aafrika oli maa kus olid rituaalid ja ohverdamised, ning kuhu valge mees oma jalga tõsta ei julgenud .
    Geograafiliselt on ta juba üsna meie maailma sarnane .
    18.sajandil oli välja kujunenud ilukirjanduslik traditsioon. 18. sajandil on ilukirjanduslikke teoseid juba rohkem kui 17. sajandil. 18. sajand on see sajand kus ilukirjandus ehk fiktsionaalne kirjandus. Romaan on see mille lugemisel peab ettevaatlik olema. Kultuurivallas on oluline nähtus romaani teke. Teine oluline nähtus on see et kirjandusele tekib institutsioon juurde. Üks institutsiooni vorme oli trükkal, kes andis raamatu välja ning pidi ka kirjandusest midagi teadma. Valgustusaegne trükkal oli piisavalt avatud isik keda võis kontrollida pigem tsensuur kui tema otsustamisvõime. 18. sajandi kirjandus – reeglid on sellised nagu ma ise teen.
  • sajandil see nii ei ole. Esimesed suurkirjanikud kirjutasid oma teosed tühjale kohale. Võib öelda et žanrid ja alažanrid muutusid palju. Mõned läksid 19. sajandisse aga surid seal välja , nt kiriromaanid. Fielding toetus nt Don Quijote 'le. Kelmiromaan on oluline romaani kujunemisel, Don Quijote kuulub siia alla. Siin on elemente mida on võimalik taandada kelmiromaani momentide peale. 18. sajandil algul toimuvad olulised muutused nii et 19. sajandil on romaan juba täieõiguslik žanr.
    1711. aastast alates võime rääkida ajakirjandusest. Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka „The guardian“ ja „The spectator“. Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle žanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud ( valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade .
    Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare 'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism . Shakespeare on meile endiselt oluline.
  • sajandi rohkem tuleb järjest rohkem lühikese elueaga ajakirju kus ka kirjandusest räägitakse. Asi nihkub aina rohkem kirjandusajakirja tekkimise poole. ajakiri tekib trükkali kõrvale. 18. sajandil kirjutati trükkalile kiri, siis 19. sajandil nihkub esile kirjandusajakiri. Kirjandusajakiri võtab otsustamise üle, hakkab tekkima kriitik , kelle ametiks on kirjutada arvamusi teiste autorite teoste kohta. Kriitik on ühelt poolt esmane lugeja (meie maailmas küll toimetaja)
    ajakirja näol tekkinud institutsioon hakkab mingil määral mõjutama kirjanduse käekäiku.
    Kirjanduslik pilt muutub. Institutsionaalsus hakkab sarnanema tänapäevasele pildile. Institutsionaalsus on vajalik mitte selleks et poliitiliselt kontrollida
    2.loeng
  • sajandil oli kirjandusel hariduslik funktsioon. Seega oli 19. sajandil rahvas märksa haritum. Ka Lenin soovis et tema rahvas oskaks kirjutada. Nii muutus ka rahvas rohkem kontrollitavaks läbi meedia. 19 sajandil romantismist lähtuvalt idealiseeriti kirjaoskust ja arvati et inime
    kasvatuslik pool on eriti tugev realistlikus kirjandusvoolu. Nt Charles dickensi teosed olid ilmselt pedagoogilised, kaitstes kapitalismi. Alles tema hilisemad teosed olid ühiskonnakriitilised. Nb! Ära kirjuta eksamis et realism vastandub romantismile, sest kuigi ta mingil moel vastandub, siis kasutab ta ka mitmeid romantismi meetodeid .
    prantsusmaal tulid need voolud näiteks ühel kümnendil.
    Romantism
    kultuuris ja kirjanduses ei sünni asjad üleöö. On teatud asjad mis seda ette valmistavad, ja tulemus ei pruugi olla üldse see.
    Romantism on maailmatunnetus mis tunnib kõikidesse elusfääridesse, olleks laiemalt kultuurisuund. Ta jääb prevaleerima ka realisliku suuna all, kestes allhoovusena edasi kuni ta sajandi lõpul taas pinnale tõuseb (neoromantism).
    Romantism käib rahvuslusega koos, ja ta aitas kaasa rahvuskirjanduse tekkimisel. Enamus kirjandus ja kultuurisuundadel on lai definitsioon.
    Romantistlik suund ja maailmavaade on olemas juba antiikaegadel. Selle all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi esimese poole trendi euroopa ja ameerika kirjanduses ja kunstis. 19. sajandi esimene pool tähistab tuumikriike, sest nt eesti romantism on alles 19. sajandi II poolel.
    Termin ise on läinud käibele 19. sajandi I poole jooksul. Alates romantismist on erinevaid isme hakanud tulema väga palju. Nii romantism kui kirjanduskriitika on 19. sajandi küsimused.
    Romantism pärineb sõnast romance ehk maakeeli romanss . Ühelt poolt on see laul. Euroopas on ta tähendanud lüürilis-herolist laulu. Hiljem tähistas ta eepilist poeemi rüütlitest, ja veelgi hiljem võis ta tähendada rüütliromaani.
    Romantiline läheb kasutusse 17. sajandil ja seda hakatakse kasutama sellist tüüpi teoste kohta, aga ka nende kohta mis on kirjutanud mõnes romaani keeles. Need teosed vastanduvad ladina ja kreeka keeles kirjtuatud teostele.
    Hiljem hakatakse kasutama seda keskaja ja renessansi kirjanduse kohta. Romantism on teatud tõlgendus antiigist . Tema keskmeks on keskaeg ja renessanss . Romantism hakkab oma aega arvama kristuse sünnist. Antiik hakkab tänapäeval kooliõpetusest taanduma, samas kui varem õpetati vanasid keeli koolides .
    Inglise eelromantismis on hakatiud romantiliseks nimetama igasuguseid imelisi asju ning ta muutub poeesia oluliseks elemendiks . Samal ajal lisanduvad sõnad maaliline ja gootiline. Need kolm on romantismi võtmesõnad. Kõigil vooludel on juured minevikus ja nad ilmnevad tulevikus.
    Eelromantism – üleminekuaeg kus on juba mingid romantilised elemendid olemas. Valgustuse teist etappi tähistatakse sõnaga sentimentalism , mis on eriti oluline inglise kirjanduses.
    Kiriromaan – romaan kirjandes. „Pamela“ ja „Clarissa“. Tundekultus on 18. sajandi teisel poolel leviv. Tunded on tähtsad ja tähtis on nende kirjeldamine ja tundemehhanismide uurimine .
    On veel üks väga kuulus kiriromaan ehk Goethe „Noore Wertheri kannatused“, kus mängib samuti rolli tundekirjeldus.
    Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses uus suund ehk kalmistuluule, mis on romantismile lähemal. See on otsene eelmäng, sest ka romantismis räägitakse kaduvusest ja surmast.
    Thomas Gray – mänginud 18. sajandi inglise kultuuris olulist rolli. Oli luuletaja ja üks esimesi Euroopa ajaloolasi (ajalugu praegusel kujul tekkis 18. sajandil). Oli tööl ülikooli juures ja uuris keskaega. Avastas ka ühe keskaegse teose võltsingu.
    Muude luuletuste seas on tal ka üks kuulus luuletuseleegia maakalmistul“, kus ta räägiib oma tunnetest kalmistul jalutades. Ta räägib maailma kaduvusest ja selle paratamatusest. Tema meeleolud on eleegilised ehk mõõdukalt nukrad, siis üks teine kalmistuluuletaja Edward Young on juba sünge ja mässumeelne. Ka romantismis on kaks suunda: eleegiline ja maailmakorralduse vastu mässav suund.
    Edward young kirjutas teose „öised mõtted“.
    Inglise luules on veel üks autor ehk James Thomson , kelle teos „ aastaajad “ tõlgitakse kiiresti mitmetesse keeltesse. See on üle hulga aja jälle tähelepanu loodusele , sest sellele eelnenud klassitsistlik kultuur oli olnud linnakultuur. Puškin nt mainis oma „ Jevgeni Oneginis“ „aastaaegasid“, seega oli romantism levinud ka Venemaal.
    Loodus on siin oluline tahk ja tekib loodusele tähelepanu pööramine mis on romantismis väga oluline joon.wordsworthile, kes pidas oluliseks kirjutada külaelust ja sealsest loodusest, eelnesid mitmed külaluuletajad. Tema külaluuletused said algul suure kriitika osaks, eriti tema luuletust mis külahullust rääkis.
    Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan).
    Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem.
    Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline.
    Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt „ Jumalaema kirik Pariisis“, kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda , välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele.
    teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur 'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake).
    Sega romatismis saab tähtsamaks inetu. Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi.
    Gooti romaan – esimene gooti romaan oli „othranto loss“. Gooti romaanides on varjatud erootika, nt nii oli „Clarissas“. Clarissalt tahetakse võtta tema varandust ning panna teda vägisi mehele. Gooti romaanides on väga palju glišeesid. Aja jooksul lisandub kurja munga kuju, nt Claude Frollo , kes on „Jumalaema kiriku kellamehe“ peamine antagonist.
    tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti glišeede elemendid.
    Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega . Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi.
    Morte d' Arthur – gooti õhustik.
    4.loeng
    romantism oli teedrajav suund.
    Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand , mis vastandus klassitsistlikule arusaamale kus oli oluline looduse peegeldamine , kunstniku aktiivsust toetab valgustuslik suhtumine, kuigi tal ei ole selline roll nagu valgustusaja kunstnikul (ta ei ole revolutsionäär ja teerajaja nagu nt oli Voltaire ). Tema ülesandeks oli tegeliku maailma muutmine mida võis seostada nii revolutsionäärilisuse kui uute arvamuste väljapakkumisega. Ta eemaldus ühiskonnast ja lõi oma maailma. Romantismi puhul on tähtis see et kunsti nähti kui eraldi maailma ( Schlegel ). Kunstniku ülesanne ei olnud peegeldada maailma mis on, vaid luua mingi omaette maailm, kas nt muinasmaailm või muusikamaailm vms. Maailm on nagu hingeabi, sest seal hingeliselt olemine on nii kunstnikule kui ka lugejale abiks. Esteetilise maailma looja oli äärekalt võimekas inimene, ja siin tulebki mängu sõna ' geenius '. Romantismi üks iseloomulikke jooni oli koolkondlus. Tehakse rühmitusi, sest nii on kergem läbi lüüa. Kirjanduses peab üksikisik olema tõeliselt geniaalne et üksi läbi lüüa.
    Parnassos
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Maailmakirjandus IV #1 Maailmakirjandus IV #2 Maailmakirjandus IV #3 Maailmakirjandus IV #4 Maailmakirjandus IV #5 Maailmakirjandus IV #6 Maailmakirjandus IV #7 Maailmakirjandus IV #8 Maailmakirjandus IV #9 Maailmakirjandus IV #10 Maailmakirjandus IV #11 Maailmakirjandus IV #12 Maailmakirjandus IV #13 Maailmakirjandus IV #14 Maailmakirjandus IV #15 Maailmakirjandus IV #16 Maailmakirjandus IV #17 Maailmakirjandus IV #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gerda Parkja Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Maailmakirjandus IV konspekt

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    docx
    Maailmakirjandus IV
    48
    doc
    Maailmakirjandus III
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    41
    doc
    Maailmakirjandus
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun