Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika ja programmeerimine (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida selle kursusel õpetatakse?
  • MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?
  • Mis on kasu objektorienteeritusest?
  • Mida selle kursusel õpetatakse?
  • Mida kujutab endast masina juhtimine?
  • Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest?
  • Mis tahes Mida peab tegema et vahetada muutujate A ja B väärtused omavahel ära?
  • Mis on siis avaldis?
  • Mis see veel on?
  • Kus on siin programmeerimine?
  • Mis on väljundi vormistamine?
  • Milline oli korvpallivõistkonna visketabavuse protsent kui 78-st pealeviskest tabas 43?
  • Milline oli korvpallivõistkonna visketabavuse protsent kui N pealeviskest tabas T viset?
  • Milleks on meil struktuurseid tüüpe vaja?
  • Mida tähendab muutujate komplekt?
  • Mida tähendab indekseeritavad?
  • Kuidas sellisel juhul toimida?
  • Milleks on meil vaja viidata "tühjusesse" või teisele muutujale?
  • Kui vaba mälu ei ole?
  • Kui hakata kasutama dünaamilisi andmestruktuure Mis need on?
  • Mida saab järjekorraga teha?
  • Millised on need tegevused mis teevad lihtsast ahelast järjekorra?
  • MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?
  • Mida võib samuti vormistada protseduuridena Millal selline tegevus lõpetada?
  • Milles seisneb nende erinevus?
  • Kumb - globaalne või lokaalne?
  • Milleks on vaja programme hästi vormistada?
  • Mida see programm küll teha võiks?
  • Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks?
  • Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni?
  • Mis on programmi projekteerimine?
  • Mis on sellise andmeobjekti tüübiks?
  • Mida see tähendab?
  • Kustutab lähima punkti Kuidas sellisel juhul elu programmis käib?
  • Mida see meile annab?
  • Mis on kasu objektorienteeritusest?
  • Millised on siis tulemused?
Vasakule Paremale
Loogika ja programmeerimine #1 Loogika ja programmeerimine #2 Loogika ja programmeerimine #3 Loogika ja programmeerimine #4 Loogika ja programmeerimine #5 Loogika ja programmeerimine #6 Loogika ja programmeerimine #7 Loogika ja programmeerimine #8 Loogika ja programmeerimine #9 Loogika ja programmeerimine #10 Loogika ja programmeerimine #11 Loogika ja programmeerimine #12 Loogika ja programmeerimine #13 Loogika ja programmeerimine #14 Loogika ja programmeerimine #15 Loogika ja programmeerimine #16 Loogika ja programmeerimine #17 Loogika ja programmeerimine #18 Loogika ja programmeerimine #19 Loogika ja programmeerimine #20 Loogika ja programmeerimine #21 Loogika ja programmeerimine #22 Loogika ja programmeerimine #23 Loogika ja programmeerimine #24 Loogika ja programmeerimine #25 Loogika ja programmeerimine #26 Loogika ja programmeerimine #27 Loogika ja programmeerimine #28 Loogika ja programmeerimine #29 Loogika ja programmeerimine #30 Loogika ja programmeerimine #31 Loogika ja programmeerimine #32 Loogika ja programmeerimine #33 Loogika ja programmeerimine #34 Loogika ja programmeerimine #35 Loogika ja programmeerimine #36 Loogika ja programmeerimine #37 Loogika ja programmeerimine #38 Loogika ja programmeerimine #39 Loogika ja programmeerimine #40 Loogika ja programmeerimine #41 Loogika ja programmeerimine #42 Loogika ja programmeerimine #43 Loogika ja programmeerimine #44 Loogika ja programmeerimine #45 Loogika ja programmeerimine #46 Loogika ja programmeerimine #47 Loogika ja programmeerimine #48 Loogika ja programmeerimine #49 Loogika ja programmeerimine #50 Loogika ja programmeerimine #51 Loogika ja programmeerimine #52 Loogika ja programmeerimine #53 Loogika ja programmeerimine #54 Loogika ja programmeerimine #55 Loogika ja programmeerimine #56 Loogika ja programmeerimine #57 Loogika ja programmeerimine #58 Loogika ja programmeerimine #59 Loogika ja programmeerimine #60 Loogika ja programmeerimine #61 Loogika ja programmeerimine #62 Loogika ja programmeerimine #63 Loogika ja programmeerimine #64 Loogika ja programmeerimine #65 Loogika ja programmeerimine #66 Loogika ja programmeerimine #67 Loogika ja programmeerimine #68 Loogika ja programmeerimine #69 Loogika ja programmeerimine #70 Loogika ja programmeerimine #71 Loogika ja programmeerimine #72 Loogika ja programmeerimine #73 Loogika ja programmeerimine #74 Loogika ja programmeerimine #75 Loogika ja programmeerimine #76 Loogika ja programmeerimine #77 Loogika ja programmeerimine #78 Loogika ja programmeerimine #79 Loogika ja programmeerimine #80 Loogika ja programmeerimine #81 Loogika ja programmeerimine #82 Loogika ja programmeerimine #83 Loogika ja programmeerimine #84 Loogika ja programmeerimine #85 Loogika ja programmeerimine #86 Loogika ja programmeerimine #87 Loogika ja programmeerimine #88 Loogika ja programmeerimine #89
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 89 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahsi Õppematerjali autor
91lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

.....8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?'..........................................................................................10 Programmeerimise koht muude maailma asjade seas...............................10 Masinad ja nende juhtimine...................................................................10 Masin arvutamise jaoks - arvuti .............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................................11 Arvutite rakendusala laienemine ...........................................................11 Programmeerimine tänapäeval..............................................................12 Programmeerimiskeelte üldine jaotus .......................................................13 Imperatiivsed ehk käskivad keeled........................................................14 Funktsionaalsed keeled .................

Programmeerimine
thumbnail
17
doc

Pascali põhitõed

Märkus edasijõudnutele. moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta. andmetüübid - standardsed + string ja alpha. (string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit ) Üldised juhised: ·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi reale, rea lõpus vajutada -klahvi. ·Üldiselt iga lause lõpus semikoolon (;), esineb erandeid. ·Suur- ja väiketähed on erinevad märgid: 'A' ja 'a' on kaks ise asja. Programmilaused (võtmesõnad) - program, begin, end, write jne - väike- tähtedega, mujal võivad ka suured olla. Pascal-programmi üldkuju: program < nimi >; type < tüübideklaratsioonid >; var < muutujate deklaratsioonid >; begin < lause 1>; ... < lause n >; end. Programmi kirjutamine OpenWindows-keskkonnas. Meie kasutatavad arvutid on SUN-klassi tööjaamad (tööjaamaks nimetatakse tüüpiliselt tavalisest personaalarvutist võimsamat arvutit). Operatsioonisüsteemiks on Solaris UNIX, töökeskkonnaks OpenWindows.

Informaatika
thumbnail
18
doc

Visual Basic

Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rak

Arvutiõpetus
thumbnail
6
doc

Programmeerimise mõisted

Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile.

Arvutiõpetus
thumbnail
16
doc

C# Progammeerimise keel

Write ("Tere, nminu sõbrale! n"); kuvatakse kaks rida ja Kursori algusest kolmandiku. Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ( või F5 ) ja midagi ilmubki. C# programmi kood salvestatakse laiendiga cs. Faili nime võib panna loodud programmi klassiga samasuguseks, kuigi otsest kohustust ei ole. Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine, sest sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console

Arvutiõpetus
thumbnail
14
doc

LAC-5700 Operatsioonisüsteemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.1 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 SISUKORD Ülesande tingimused..................................................................3 Programmi lähtekood.................................................................3 Programmi disaini kirjeldus.........................................................9 Katsed: 1. katse listing........................................................................10 2. katse listing........................................................................11 3. katse listing........................................................................12 4. katse listing.........................................

Operatsioonisüsteemid
thumbnail
134
pdf

Programmeerimine PHP

$a; ?> Näide 1.3.4 PHP käsurealt Mõnikord võib tekkida vajadus PHP koodi käivitada masinas, kus veebiserverit pole. Siis PHP koodi võib käivitada ka käsurealt (ilma veebiserverita ja brauserita). Selleks ava Windows opsüsteemis käsurea paneel (fail C:Windowssystem32cmd.exe). Paneeli võib käivitada ka järgmiselt: Start → Run → cmd. Käsurea paneelis mine EasyPHP www kausta (käsk: cd), siis lisa tee php5 kaustani (käsk: set path). Nüüd võid käivitada php programme lihtsalt kirjutades: php sinu_programm.php: Lipp -r võimaldab kirjutada koodi otse käsureal: Lisalugemist Echo (www) - inglise keeles PHP Märgendid (www) - inglise keeles Eraldajad (www) - inglise keeles Kommentaarid (www) - inglise keeles PHP käsurealt (www) - inglise keeles Video Esimene PHP skript (www) - inglise keeles 2.1 Muutujad Koodi täitmise ajal paiknevad kõik koodis kasutatavad väärused operatiivmälus

Allika?petus
thumbnail
14
doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .................................................................................................

Informaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun