Ma viskasin mütsi aknastvälja," hüüdis ta naeratades. Kaarel kohkus ära sest tagasi ei osanud ta enam mütsi vilistada. Jaota tekst lauseteks. Pane puuduvad kirjavahemärgid. Paranda lause algustäht. kell lööb seitse ja Mikk ärkab ta läheb kööki kus laud on juba kaetud kümme minutit enne kaheksat jätab ta emaga hüvasti ning hakkab kooli minema poiss ei kiirusta sest kool asub kodu lähedal ta ei torma hooletult üle tänava vaid vaatab kas auto ei lähene Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad Kõige toredamad on klassiõhtud kus saame oma oskusi proovida joostavõistelda tantsida laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas kus pidime tundma ilmakaari teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkkeõhtu. Ruttasin siia et sind aidata
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
Extended Rules for Using Commas Comma Use 1. Use commas to separate independent clauses when they are joined by any of these seven coordinating conjunctions: and, but, for, or, nor, so, yet. The game was over, but the crowd refused to leave. The student explained her question, yet the instructor still didn't seem to understand. Yesterday was her brother's birthday, so she took him out to dinner. 2. Use commas after introductory a) clauses, b) phrases, or c) words that come before the main clause. a. Common starter words for introductory clauses that should be followed by a comma include after, although, as, because, if, since, when, while. While I was eating, the cat scratched at the door. Because her alarm clock was broken, she was late for class. If you are ill, you ought to see a doctor. When the snow stops falling, we'll shovel the driveway. However, don't put a comma after the main clause when a dependent (subordinate) claus...
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: 1. Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles ...
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Etteütlus 1. Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüa. 2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil...
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit.
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
11. Varane põllumees naerab aga hiline nutab. 12. Töö oli nii huvitav et poistel polnud aega süüa ega ka puhata. 13. Töö jätkus nagu polekski vahepeal midagi juhtunud. 14. Ega koera siis enam söödeta kui hunt juba karjas on. 15. Tulime vaatama mida sa siin teed. 16. Kes tööd taga ei aja seda ajab töö taga.17. Kui jaanuaris on palju udu siis kevad on vesine. 18. Mati istus kaua jõe ääres ja jälgis korki aga kala ei hakanud õnge. 3. Leia sobivad sidesõnad. Pane komad. 1. Tule pealegi __________ ära jää hiljaks. 2. Ootan su kindlasti ära __________ vajan su abi. 3. Tahtsin ära joosta __________ ei suutnud ehmatuse pärast ära joosta. 4. Tahtsin rääkida kindlasti Merlega __________ ta puudus koolist. 5. Arvatakse __________ laeval oli ka vääriskive. 6. Isa ei läinud mitte toidupoodi __________ ostis hoopis uue kohvimasina. 7. Rada hakkas laskuma __________ jõge ei paistnud ikka veel. 8
Etteütlus 1. Kaunil õhtupoolikul seisis Marie oma koolimaja ees, oranz sall kaelas, mis sobitus suurepäraselt kollakate lehtedega ning hoidis käes Eesti Päevalehte, mille oli eelmine päev Rae keskusest ostnud. 2. Päeval, mil tüdruk pidi lahkuma, küsis tema õpetaja, ,,Kuidas sulle need Kuressaare-aastad meelde jäävad?". 3. Vihmasel sügispäeval tegi spordihoone juurde jõudma hakkav Opel suure avarii, sest märjad puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6. Ekskursioonile, mis ...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumi...
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9
Peremehe samme kuuldes hakkas koer saba liputama. Rääkimata eilsetest töödest, lahkus Anu klassist. Eilsetest töödest rääkimata lahkus Anu klassist. 5. Koma KUI, NAGU (ka kuni, otsekui, justkui) ees 1) kui järgneb öeldis, paned koma 2) koma ei ole, kui on võrdlus punane kui veri / nagu väike idu 3) kui järgneb loetelu/nagu näiteks, paned koma .. linnad, nagu (näiteks) Kuressaare, Elva, Tartu. 6. Kõigi KÄÄNETE KÜSIMUSTE ette läheb ALATI koma 7. Komad täiendite vahel 1) samatähenduslike täiendite vahele käib koma Päikesepaisteline, selge, pilvitu ilm on parim suve nautimiseks. 2) eritähenduslike vahele ei pane koma Kreisul oli seljas punane kootud villane kampsun. Kui sa siia komad paned, siis tähendaks see seda, et punane ja villane on üks ja sama asi, aga ei ole ju. 3) järeltäiendite vahele paned koma (tavaliselt ei ole töös) Laulja, noor, võluv, sinisilmne, alustas oma unustamatut karjääri.
Seda luuletust lugedes esimene asi mis mulle pähe tuli oli Iraagi ja Ameerika vaheline sõda. Kõik räägivad just sellest, kui palju Ameerika kannatab, kuid tegelikult, tegelik ohver on hoopis Iraak. Igat ameeriklast kes Iraagis surma saab mäletatakse ja austatakse, kuid mis saab neist sadadest tuhandetest iraaklasteks kes surevad mitte millegi eest, kellest jääb järgi vaid surnud laip ja ei midagi muud. Luuletuse ülesehitus on väga kerge ja lihtne. Sel puuduvad suured algus tähed, komad ja punktid, kuid sellegi poolest on see väga aru saadav. Sven Sildnik keda tuntakse rohkem ta varju nime all Kivisildnik, sündis 3. jaanuaril 1964 aastal. Ta kodulinnaks on Rakvere. Sven on Eesti kirjanik, ajakirjanik ja ka muusik. Alates 2006. aastast on ta Eesti Iseseisvus partei peasekretär.
Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade arv ka piisav, hakkan otsima erinevaid vigasi: komad, sõnakordused, stiilivead, lõikude pikkused, taandread jne. Kõik vead parandan mustandis, puhtandil peab olema ilus käekiri ning sodimist ei tohi olla. Uut mõtet ehk lõiku tuleb alustada TAANDREAGA! Lõigud peaksid olema sama pikad ning lõigu viimane lause peab olema sissejuhatuseks järgmisele lõigule. Kirjandis ei kommenteeri oma tegevust, nt „nüüd ma räägin“ , „kokkuvõtteks“ jne. Kirjandis ei tohi sinatada, sest kirjand kirjutatakse ikkagi mina vormis
TEHTED MURDUDEGA KÜMNENDMURRUD: 1. Liitmine/lahutamine: 1) Paigutame koma alla koma. Näide: 174,6 48,328 = 174,600 2) Lisame nullid. 48,328 126,272 2. Korrutamine: 1) Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide: 64,5 - 1 koht ja korrutame neid nagu naturaalarve; · 5,6 - 1 koht 2) Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku. 3870 3) Nõnda saame teada, mitu kohta 3225 peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega:
KORDAMINE TASEMETÖÖKS Kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht 1. Pane puuduvad komad ja lõpumärgid. A. Üksik mees istus järve ääres sest ta püüdis kala Järsku tundis ta et õnge otsa on hakanud mingi kala Mees tiris ja tiris Tirimisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus järve Tulge kõik ruttu appi Naabrid kuulsid appihõikeid Kes seal niimoodi kutsub Naabrid kiirustasid kuid üks mees oli kõige kiirem Ta andis abivajajale käe ning nii saigi mees päästetud Ära ole hooletu vee ääres B
kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse tähega nooti la? (Vastus: A) Eesti keele tund!!! Millisele neist tuleb komad vahele panna, kas samaväärsetele määrustele või hõlmavatele määrustele? (Vastus: Samaväärsetele määrustele) Eesti keele tund!!! Määruse mõiste. (Vastus: Määrus- Lauseliige, mis märgib tegevuse asjaolusid (koht, aeg, tegevusega seotud osalised)) Kirjanduse tund!!! Remargi mõiste. (Vastus: Autori seletav märkus) Kirjanduse tund!!! Kes on kirjutanud näidendi ,,Kapsapea"? (Vastus: Oskar Luts)
Näiteks „cringe“ (tähenduses ebamugav ja piinlik) asemel kasutatakse sõna kringel. Säärane slängi kujuneb, kuna eesti keeles puudub sõnale hea tõlge, mis annaks edasi sama mõtet. Peamine põhjus keelte segunemisele on ilmselt vähene tähelepanu, mis antud teemale pööratakse. Õiget keelekasutust nõutakse noorelt ainult eesti keele ja kirjanduse tundides. Kirjutades kirjandit pööratakse õigekeelsusele sama palju tähelepanu kui sisule, ajaloo arutluses jäävad komad tahaplaanile ja keskendutakse pigem kirjutatu mõttele. Lahkudes emakeele tunnist satub noor taaskord interneti avarustesse, kus enamjaolt kohtab keelereeglite järgimist ainult teaduslikes artiklites. Tulemuseks ongi keele hääbumine, kuna noor jälgib alateadlikult teiste inimeste suhtlusviisi ja ei teadvusta omale, kuidas see teda mõjutab nii rääkides kui kirjutades. Keele arengut ei ole võimalik ära hoida, kuid suuna saab valida ühiselt.
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Hiljem tekib nn. vabaorganum, kus alumine hääl liigub iseseisvamalt. Motett (pr.kr.= sõna) Lauldi nagu mitut laulu korraga, iga hääl oli erineve tekstigab (võis olla mitu autorit). Olid 3-4 häälsed, a-capella (ilma saateta). Motett oli mõeldud laulmiseks mitte kuulamiseks (polnud võimalik aru saada mitmest tekstist korraga). 13. saj. keelatakse moteti laulmine kirikus (ei täitnud sõnumit) Noodikiri varase keskaja noodikirja aluseks olid erilised märgid neumad (kriipsud, komad, punktid), mis märgiti sõna kohala, näidates mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt)
Kultuurivõitlus- matsi ja vurle vaheline võitlus ,,Sa oled üks vastik maamats!" See sõimulause on tänapäevases Eestis üsna levinud. Mõned suudavad seda vägagi südamesse võtta, teised teevad näo, nagu poleks midagi kuulnudki. Samamoodi on meie ühiskonnas kujunenud välja ,,linnavurled". Linnainimesed, keda kas laidetakse maha või võetakse omaks nagu iga teist eestlast. Vähesed aga mõtlevad matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel. Aja jooksul on matsi ja vurle mõiste vahetanud positiivseid ning negatiivseid külgi. 19. sajandil võis näha tugevat vastukaja vurlede suhtes, samas kui nüüdisajal on suhtumine vastupidine. Tammsaare matsi ja vurle kontseptsiooni järgi olid vurled seiklushimulised ning vastuvõtlikud igasugustele uuendustele, nagu seda on tänapäeval kõik euroopameelsed eestlased. Nad säilitavad oma rahvuse s...
................................... 6. Keegi ei teadnud uue õpilase nime. ................................................................................................ 7. Õues oli tunda kevade lähenemist. ................................................................................................ 8. Kas sa Tihemetsa Tiinat tead? ................................................................................................ 3. Moodusta antud osalausetest terviklikud põimlaused ja pane komad. 1. nägin Liinat / kui läksin koolist koju / kellega ma polnud ammu kohtunud. ............................................................................................... 2. arvas Ats / kuna oli juba hilja / et sõpra pole enam mõtet oodata. ............................................................................................... 3. et näha mõnda tuttavat / kellega juttu ajada / vaatasin ringi / kuna olin üksi ......................................................................
sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioonilisest luuletamistavast. Ta hakkas selle asemel kirjutama vabavärsse, seda on ka näha, sest luulekogu on kirjutatud väga vabas vormis. Puuduvad komad, lause lõpus olevad punktid ja ka lause alguses olevad suured tähted. Selline kirjutamisviis meenutab vägagi proosat. Peale läbi lugemist oli mul sama tunne selle luulekogu kohta, mis ennegi lugemist. Väga palju jäi arusaamatuks. Esimene arvamus oli kohe, et selline luulekogu ja kirjutamis viis üldse ei meeldi mulle, sest väga raske on aru saada, mis autor tahab öelda. Seejärel otsustasin lugeda seda ka teist korda. Teist korda lugedes hakkasin aru saama ja mida edasi lugesin, seda
Eraõiguslikus normis pooled on võrdõiguslikud, üks ei tohi teisele ettekirjutusi teha, mõlemal poolel on õigused ja kohustused. Eraõigusesse kuuluvad nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. 10. Lihtnorm või liitnorm. Lihtnorm – võetakse tervikuna kasutusele. Liitnorm – koosneb mitmest lihtnormist. Normis esineb sidesõna või. Normis on ka enne ja-d olevad komad ka ja-d ning enne või-d olevad komad ka või-d. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust (T) ja õiguslikust tagajärjest (R). Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline kooseis (T): Lihtkoosseis: Kui T, siis R. 4
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks. Tehku me, mida tahame, elu muutub siiski iga aastaga üha õõvastavamaks. Kui ka leidub mõnes inimpõlves keegi, kes oskab seda paremaks muuta, siis ärgem muretsegu, järgmises on kindlasti keegi, kel on anne seda kaks korda hullemaks muuta.
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
luulekaanonisse kuulumise puhul küllaltki tähtsaks peetakse. Alveri luules on päris palju traditsioonilisust, Kolk aga mõnes mõttes murrab reegleid. Kui Alveri luuletuses on selgelt näha keelekorrektsus ehk antud juhul õigekeelsus ning korralikud laused suure algustähe ning punktiga, kasutanud on ta ka taandeid, siis Kolk on hoopis keele reegleid eiranud, mistõttu puuduvad luuletusest nii suured algustähed, punktid kui ka komad. Seega Kolk on pigem mängulisem - Hennoste järgi on see väga hea, sest "veidi hull võib olla". 1 Vormilises mõttes on võimalik mõlemates luuletustes leida erinevaid interpreteerimisvõimalusi. Kolk on selle saavutanud kolme salmiga, millest viimane on väga lühike. See paneb lugeja mõtlema, miks lõpuread nii lühikesed ja konkreetsed on. Kuigi
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
poeg" ¤ Ivan Siskin "Hommik männimetsas". IMPRESSIONISM Realismi edasiarendus. Kujutatakse seda mida nähakse (loodus). 1874. a. esimene grupinäitus. Põhimõte: Jäädvustada hetk. Uutmoodi maalimistehnika (teadus, tõe allikas, üks hetk, füüsika seadused VALGUSE kaudu). Vahetu kogemus on tähtsaim, tõetruum. Esemeid tuleb maalida nii nagu nähakse, mitte nii nagu teatakse. Varjud värvilised, maalid muutusid tasapinnalisemaks. Pintslilöögid olid nagu komad, kiire maalimine (valguse muutumise tõttu). Eeskujuks fotograafia. Tähtis pole see, mida kujutad, vaid kuidas kujutad. Maalitakse enda jaoks, mitte kirikule ega kellelegi teisele. Peamine motiiv on vabaõhumaal, maastik, maaliti üht ja sama motiivi mitu korda. Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse. " Roueni katedraal" erinevates valgustes, pildiseeria. ¤ Camille Pissarro tänavapildid, külad, aiad
Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks: · Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte Noored ja edukus S I S
eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide väljatoomine annab Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, teemaarendusele midagi juurde?
1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei ühildu põhisõnaga
jms. Släng on vastavalt inimestele, nende huvidele ja tegemistele üsna erinev, kuid vaevalt teate te kedagi, kes enda väljendamiseks ainult slängi kasutab. Eesti keeles on veel olemas ka ortograaflise slängi traditsioon. See tähendab seda, et osade tähtede asemel kasutatakse hoopis teisi. Nt ü=y, ä=2, -ks=x. Tänu slängile ongi tänapäeva noored hädas kirjakeele õigesti kirjutamisega. Kirjakeeles kasutatakse lühendatud sõnu, lausest jäetakse ära komad ning lauselõpumärgid, sageli kirjutatakse mõni 5 sõnaline lause ainult 2 sõnaga, jättes vahelt ära ebaolulistena tunduvad sidesõnad. Kui inimestel ei ole põhjust õigekirja jälgida, siis loomulikult seda ei tehtagi, vaid kirjutatakse nii kuidas on mugav ja lihtne. 2. Slängi kasutatavus ,,Miks kasutatakse slängi ?" H.Wentworth ja S.B.Flexner on oma Ameerika sõnaraamatu eessõnas põhjustena välja toonud slängi lühidust, löövust, uudsust ja kõla tekitamise rõõmu
· kindlasti veel midagi, mis mul meelde ei tule. Kirjandis on fakt see, et kui sul stiil logiseb, logiseb ka sisu ning tänu sellele kaotad sa palju punkte. 5 Karlsonpoliit © Õigekiri! Õigekiri peaks minu arvates olema piisavalt iseenesestmõistetav asi, mille peab selgeks õppima ning ilma milleta on üpris raske hakkama saada. Tehke endale selgeks komad, võõrsõnade õigekiri, normaalsete sõnade õigekiri (nagu anekdoot, efekt, konstateerima, mustriline...), ja kõik see muu, mida on juba 12 aastat teile õpetatud. Siin ei ole mitte mingit muud soovitust mul, kui uuri välja, mida sa valesti teed. Tee hästi palju ülesandeid ning lase õpetajal parandada. Uuri oma vigu ning selgita välja, mis vead sul korduvad ning õpi neist. Lõpuks hakkab keelevaist arenema ning sa lihtsalt ei tee enam vigu või
Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust. TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde. LISAND on nimisõnaline täiend, mis tähistab sugulust, ametit, aunime vms (st ütleb teiste sõnadega, kelle või millega on tegemist). Vaata komade panekut! Komasid ei ole Komad on PEALINN Tallinn asub Soome lahe ääres. Tallinna, Eesti PEALINNA (omastav kääne) (eeslisand) asukoht on soodne. Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. (järellisand) Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis
,,Hakkame, mehed, minema!" ,,Kas sina, sõge inimeseloom, siis midagi ei pelga?" KIIL Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, ent pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu välja jättes ei muutu lause tähendus ega vorm. Kiiluga väljendatakse tundeid, suhtumist või lisatakse kommentaare. Seal ta, uskumatu küll, tõesti on. Peeter on haige (no tore on). Kiilu kirjavahemärgid: o komad lühemate kiilude puhul, mida ei taheta eriti esile tõsta Te olete kena inimene, aga, vabandage väljendust, pisut põmmpea. o mõttekriipsud pikemate kiilude puhul, eriti kui kiillauses on koma või ta on küsi- või hüüdlause See mees kuidas ta nimi oligi? on tõeliselt kuulus. o sulud seletavate ja täiendavate märkuste puhul, nagu hääldus, viited jms
É implikatsiooni operaator („kui on see, siis on too“) Û ekvivalentsi operaator („see ja too on samaväärsed“) " üldsuse kvantor („kõik“) $ olemasolu kvantor („mõni“) Hulkade tähisteks on tavaliselt mingi „klassikalise alfabeedi“ (nt kreeka või ladina tähestiku) tähemärgid Märkus. Lisaks tähistele (millel peavad olema tähendused) on meil edaspidi vaja mitmeid nn abisümboleid, nagu nt sulud, punktid, komad, semikoolonid jms Kokkulepe. Vajadusel võtame kasutusele uusi tähiseid kirjutiste tähistamiseks. Üheks sääraseks „uueks tähiseks“ on nn metapredikaat Set. Siinkohal lepime kokku, et SetH H on hulk Hulgateooria valemid • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria valem • Kui W on hulgateooria valemi tähis, siis kirjutis ØW on hulgateooria valem. Valemi Ø(pÎq) tähisena kasutatakse sageli kirjutist pq.
vahel ei ole koma; lehekülje number liidetakse aasta numbri juurde kas koma või kooloniga; kirjavahemärgi järele tuleb tühik. Kui autoreid on kaks, nimetatakse alti mõlemad. Kui nimed on jooksvas tekstis, ühendatakse need sidesõnaga ja. Kui autoreid on kolm või rohkem, siis esmakordsel mainimisel loetletakse kõik nimed. Kahe viimase nime vahel on ja- sõna või &- märk, sõltuvalt sellest kas autorid on märgitud tekstis endas või sulgudes; teiste nimede vahel on komad. Publikatsioonid pannakse ajalisse järjestusse ja kui leheküljenumbritele ei viidata, siis eraldatakse nad üksteisest komadega; kui vahepeal on viiteid ka leheküljenumbritele, siis eraldatakse publikatsioonid üksteisest selguse mõttes semikooloniga. Sulgudes olevad allikandmed paigutatakse tavaliselt tähestikjärjestusse või ajalisse järjestusse. Kui allikana kasutatud publikatsiooni autor ei ole teada, kasutatakse viitena aastaarvuga varustatud publikatsiooni pealkirja.
Selleks(,) et õigesti elada, tuleb hoolsalt õppida. Enne(,) kui lõplikult otsustad, tutvu meie kataloogiga. Niisugused sidendid nagu ,,isegi kui", ,,olgugi et", ,,ainult et", ,,vaevalt et", ,,peaasi et", ,,ilma et", ,,mitte et" kuuluvad kokku ning sõnade ,,et" ja ,,kui" ette koma ei panda, nt Olgugi et volikogulased hoiavad üht kätt rusikas, on see käsi taskusse peidetud. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused on võrdväärsed, neid seovad kas sidesõnad või komad. · Sidesõnade ja, ning, ehk, või, ega ette koma ei panda. Ilm on ilus, linnud laulavad ja päike paistab. · Järeldusseost märkivate sõnade seega, niisiis, seetõttu, seepärast, järelikult, selle tagajärjel, selle tulemusel ette pannakse koma. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta ikkagi milleski süüdi. · Seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on, see tähendab ette pannakse koma. Kõlasid tuttavad helid, nimelt algas viimane vaatus.
d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust. TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde. LISAND on nimisõnaline täiend, mis tähistab sugulust, ametit, aunime vms (st ütleb teiste sõnadega, kelle või millega on tegemist). Vaata komade panekut! Komasid ei ole Komad on PEALINN Tallinn asub Soome lahe ääres. Tallinna, Eesti PEALINNA (omastav kääne) asukoht on soodne. Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. UUTE SÕNADE SAAMISVIISE: 1. Sõnamoodustus
LOMR.01.005 Kordamisküsimused 2015-03-09 1. Mis on imputeerimine? Statistikas tähendab imputeerimine puuduolevate andepunktide täitmist. Geneetilistes uuringutes tähendab imputeerimine puuduolevate genotüüpide ennustamist. 2. Mis kasu on imputeerimisest? Analüüsi võimsuse kasv Tihedam markerite katvus Meta-analüüs Haplotüübianalüüsid – võimalik analüüsida markereid, mida pole olemas ei genotüpiseeritud kui imputeeritud markerite hulgas. CNV (copy number variation) ja indel’ite analüüsid Genotüpiseerimisel tekkinud vigade ja puuduolevate genotüüpide täitmine – genotüpiseerimisel jääb osa inimeste genotüüpe määramata. Selliseid puuduolevaid markereid saab imputeerimise abil taastada. 3. Mille poolest erineb harvade variantide analüüs GWAS analüüsidest? Harvade variantide analüüs võimaldab saada informatsiooni variantide kohta, mill...
avaldatakse täisarvudes, näiteks: 1. var aastapaev = new Date(2009, 5, 12, 10, 30, 12); Kuupäevad ja kellaajad arvutatakse kohaliku aja järgi. Parameetrina või kasutada ka stringi kujul "month day, year hours:minutes:seconds", näiteks: 1. var aastapaev = new Date("May 12, 2009 15:55:36"); Stringis tuleb kuu kirjutada ingliskeelsena, tuleb jälgida, et komad ja koolonid stringis oleksid vajalike andmete vahel ja et kogu string oleks jutumärkides. Kui jätta parameetritest välja kellaaeg, siis kuvatakse brauseri aknas nende väärtuseks 00:00:00. Kui avaldises parameetrid üldse ära jätta, siis saadakse tulemusena jooksev kuupäev. 1. Meetod get
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
