Geomeetria algkursus Nurkade liigitus Sirgnurk nurk, mille haarad moodustavad sirge Täisnurk pool sirgnurgast Teravnurk täisnurgast väiksem nurk Nürinurk täisnurgast suurem nurk Teravnurk Kaks haara moodustavad nurga. Nurga mõõtühik on kraad. Teravnurk on alati väiksem kui täisnurk Täisnurk Täisnurk on pool sirgnurgast. Täisnurk on alati 90 kraadi. Nürinurk A Nürinurk on alati suurem kui täisnurk. O B Nurkade suurused Sirgnurk 180° Täisnurk 90° Teravnurk < 90° Nürinurk > 90° Kaks sirget Kõrvunurgad · Kaks haara moonustavad nurga · Pikendades nurga ühte haara tekib selle kõrvale uus nurk · Nurki ja nimetatakse kõrvunurkade...
KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS
Arvutitest ja programmeerimisest · Riistvara: o loogikaelemendid, kahendsüsteem, 16-süsteem, 8-süsteem, teisendused, ... o protsessor (CPU) - juhtseade (CU), aritmeetikaseade (ALU), registrid, taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... ...
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et ...
docstxt/14608793719822.txt
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.......................................................................
Rahapoliitika Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Euroopa Liidus vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majan...
docstxt/1414593421167.txt
docstxt/14499441341504.txt
docstxt/1414593624114.txt
docstxt/14145937904737.txt
docstxt/14145939006228.txt
docstxt/14740359847973.txt
1. Haben Sie viel freie Zeit? Ich habe nicht viel freie Zeit. 2. Planen Sie Ihre Freizeit? Manchmal plane ich meine Freizeit, zum Beispiel wenn ich einen Ausflug unternehmen will. 3. Verbringen Sie Ihre Freizeit gern mit der Familie / mit Ihren Freunden? Meistens verbringe ich meine Freizeit mit meinen Freunden, aber ich besuche auch meine Eltern und Brüder. 4. Sind Sie Mitglied eines Clubs? Ich bin nicht mitglied eines Clubs. 5. Treiben Sie regelmäßig Sport? Welche Sportart? Ich habe Tanztraining dreimal in der Woche. 6. Lesen Sie gerne in der Freizeit? Ich lese gerne in der Freizeit. 7. Gehen Sie gern auf Parties / in die Diskothek / zum Konzert / ins Theater / ins Kino? Wie oft? Ich gehe gern auf Parties, zum Konzert und ins Theater, aber leider nicht so oft. 8. Lernen Sie in der Freizeit Fremdsprachen? Ich lerne Deutch und Schwedisch. 9. Machen Sie ab und zu Handarbeit / Handwerk? Ich mache Handarbeit sehr selten. 10. Unt...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE....................................................................................
Enne hüpet tehakse instruktori juhendamisel läbi mitmed harjutused ja õpetused. Esimesed hüppedki on soovitatavad teha koos kogenud hüppajaga kõrguselt 2500-4000m. Peale koolitust maapinnal pannakse selga spetsiaalne varustus ja suundutakse lennukisse, et sooritada hüpe. Langevarjuhüppeid on võimalik Eestis sooritada kolmel erineval viisil: 1. Tandemhüpe nelja kilomeetri kõrguselt koos kogenud instruktoriga kahekesi ühe suure varju all, 2. IAD/SL algkursus, mille valinud algaja ekstreemsportlane sooritab oma esimesed hüpped kandilise juhitava tiibvarjuga 1500m kõrguselt iseseisvalt välja hüpates ja tema langevari avaneb kohe, 3. AFF algkursus, mille puhul langevarjuriõpilane teeb juba oma esimese hüppe 4000m kõrguselt kandilise juhitava tiibvarjuga ja kogeb enne varju avamist ca 45 sekundit vabalangemist; õpilasega kaasas on kaks kogenud instruktorit, kes aitavad tal
osa. AS BIT, 2004. 5) Kalev Kukk. Geograafia põhikoolile 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Euroopa riigid. AS BIT, 2004. 6) Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen Loodusgeograafia õpik 7. klassile. AS BIT, 2011. 7) Are Kont. Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2009 8) Kalev Kukk. Rahvastiku- ja majandusgeograafia 9. klassile II osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2010. 9) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa. Koolibri, 2002. 10) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2. osa. Koolibri, 2003. 11) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1
Teaduslik juhtimine (Freder ick Taylor, Henr y Ford, Henr y Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) Juhendaja: Mare Kurvits Koostajaj: Irina Flotova JU-1-Q-E-joh Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid-näiteks rusikareeglid-mida tuleks täita, et edukalt juhtida. põhimõtted · töö korraldamine; · töö lihtsustamine; · töö planeerimine; · tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus. Freder ick Winslow Taylor Click to edit...
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallik...
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi. Neljatest aastaselt hakkas isaga osalema Marin Mersenn'i kogunemistel. Kuueteist aastasena pani kirja töö ,,Essee koonuslõikelistest tasapindadest. Blais...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööj...
Seal tegutsevad üldiselt maaklerid, kes aitavad kaasa müügiakti sooritamisele huvitatud poolte vahel. Seal on ka vahendajad, kes tegutsevad omal vastutusel, ostes väärtpabereid ja neid hiljem edasi müües. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Andres Arrak, Raul Eamets, Arvo Kuddo, Valner Krinal, Garri Raagmaa, Jüri Sepp, Jaan Tamm, Viktor Trasberg, Maaja Vadi, Urmas Varblane, Avo Viiol, 1995, Majanduse algkursus. VABA MAA Tartu, OÜ Eric. 2. Tiit Reinart, 2004, Meie majandus. Tallinn, Kirjamees OÜ. 3. http://www.tarkinvestor.ee/articles.php?idee=48
Võimu ei tohi kuritarvitada, hea liider tunnetab piire ja oskab mõjutada alluvate käitumist nii, et võimu tunnuseid kõige vähem oleks märgata. Võim, vormid, allikad 13 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. 2. Alas, R. (2004). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 3. Lukjanov, A. (2000). Juhtimise alused: algkursus. Tallinn: Kommunaalprojekti trükikoda. 4. Parts, V. (03.02.2008). Võimust Eesti noorte silme läbi. [http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito13/artiklid/14parts.htm]. 5. Üksvärv, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., 2008. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 2. Albanese, J. P., 1988. Psychological foundations of economic behavior. New York: Praeger. 3. Hasegawa, K., 1986. Japanese-style management. Otowa: Kodansha international LTD. 4. Juhtimisteooria ja praktika sünergia organisatsioonides. 2004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 5. Lukjanov, A., 2002. Juhtimise alused: Algkursus. Tallinn: Eesti-Ameerika Ärikolledz. 6. Mihhailova, G., 2009. Kaasaegsed juhtimisteooriad. [Online] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf [02.11.2009] 7. Siimon, A. & Türk, K., 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Sults, K., 2009. Eestvedamine, juhtimisstiil. [Online] http://www.tlu.ee/files/arts/4427/5- loecbb9eb1931d6257d5264c937aacc9599.pdf [04.11.2009] 9. Sveiby, K-E., 1990/1994
Asub Havannast umbes 400km kaugusel. Kuigi koht asub saarel, saab sinna 8 sõita ka autoga mööda kitsast tammi. Kui minna hotelli Melia Cayo Coco All Inclusive (umbes 100.-USD/ööpäev), saate suurepärase teeninduse. Selle hinna sees on rikkalik söök erinevates restoranides, samuti kõik alkohoolsed joogid. Suurepärased on ka sportimise võimalused - tennis, erinevad veespordialad, k.a. sukeldumise algkursus. 9 5. HAVANNA HOTELLID Hotel Nacional Hinnad umbes 97 - 450.-USD. Ükski teine hotell Kuubas ei ole nii ilus kui see koloniaalstiilis ehitis. Hotell on ehitatud 1930 aastatel ja on kaksik Breakers hotellile Palm Beach'is, Floridas. Hotelli terassil võib näha paabulinde, õhtuti mängivad muusikud. Viimati oli seal näha ka blues-kitarristi, kes on mänginud ka koos Radariga kui see omal ajal Kuubas käis.
KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni f (x) = sin x tuletis on f (x) = cos x.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., 2008. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 2. Albanese, J. P., 1988. Psychological foundations of economic behavior. New York: Praeger. 3. Hasegawa, K., 1986. Japanese-style management. Otowa: Kodansha international LTD. 4. Juhtimisteooria ja praktika sünergia organisatsioonides. 2004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 5. Lukjanov, A., 2002. Juhtimise alused: Algkursus. Tallinn: Eesti-Ameerika Ärikolledz. 6. Mihhailova, G., 2009. Kaasaegsed juhtimisteooriad. [Online] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf [02.11.2009] 7. Siimon, A. & Türk, K., 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Sults, K., 2009. Eestvedamine, juhtimisstiil. [Online] http://www.tlu.ee/files/arts/4427/5- loecbb9eb1931d6257d5264c937aacc9599.pdf [04.11.2009] 9. Sveiby, K-E., 1990/1994
Paul Chapman Publishing. Kvale, S. (2007). Doing Interviews. Los Angeles: Sage. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Litosseliti, L. (2003). Using Focus Groups in Research. N.Y.: Continuum. McCulloch, G. (2004). Documentary Research. London: Routledge Falmer. Patton, M. (2002). Qualitative research & Evaluation Methods. Thousand Oaks: Sage. Reaves, C. C. (1992). Quantitative Research for the Behavioral Sciences. New York: Wiley. Roomets, S. (2003). Statistika algkursus. Tallinn. Stringer, E. (2004). Action Research in Education. Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall. Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ Kirjastus. Yin, R. (2004). The Case Study Anthology. Thousand Oaks: Sage. KASUTATUD KIRJANDUS American Psychological Association (September 5, 2000). Electronic Reference Formats Reccommended by the American Psychological Association. [3. jaanuar 2004]. http://www.apa.org/journals/webref.html
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9
In Research Methods in Psychology (3rd ed). Eds. Chris FifeSchaw, Jonathan A Smith, Sean Hammond, Glynis M Breakwell. Sage Publications, Inc. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Tallinna Linnavolikogu Kantselei. (2006) Avalik arvamus Tallinna juhtimisest 2006. Tallinn: Turu uuringute AS. http://www.tallinn.ee/est/g3111s27179 (07.04.2012). Tiit, E.M., Möls, M. (1997) Rakendusstatistika algkursus. Tartu. Toots,A., Plakk,M., Idnurm, T. (2004) Infotehnoloogia Eesti koolides. Trendid ja väljakutsed. Uuringu ,,Tiiger luubis" (20002004) lõppraport. http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=3879 (27.03.2012). Trummal, A., Johnston, L.G., Lõhmus, L. 2007. HIVnakkuse levimus ja riskikäitumine meestega seksivate meeste seas Tallinnas ja Harjumaal: Pilootuurimus uuritava poolt juhitud kaasamise meetodil. Tervise Arengu Instituut. http://www2.tai
1 st vaadeldav integraal hajub, seega teoreemi (**) põhjal hajub ka rida . n =1 n ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- * Tõestusega. 1 Tõestusega, tõestuse võib leida raamatust: L.Loone ja V. Soomer, Matemaatilise analüüsi algkursus, Tartu Ülikool, 2007. 2 Tõestusega, tõestus vt: Avalik õppeinfo, aine ,,Matemaatiline analüüs I" (MTPM.06.030). Õppematerjalide haldamine. Funktsiooni uurimine. NB ! Eksamitöös on ülesandeid teemadel: funktsiooni tuletis ja diferentsiaal, määramata integraal, määratud integraal, arvread, astmerea koonduvusraadiuse ja koonduvuspiirkonna leidmine.
16. oktoobril 1923 a.a määrati kindlaks õppetöö korraldamise alused: õpetajate kooli võis astuda pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist, õppeaeg kestis kuus aastat. Uute eeskirjade alusel töötati kahes esimeses klassis gümnaasiumi alama astme õppekava järgi, 3. ja 4. klassis lisandusid ained, mis olid seotud tulevase elukutsega. Seminari tunniplaanis seisid järgmised ained: pedagoogika, pedagoogika ajalugu, didaktika, hingeteadus, mõtteteaduse algkursus ühes loogika ja eetikaga, üldine koolitervishoid, karskkusõpetus, emakeel, matemaatika, loodusteadus, maateadus, kosmograafia, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, kaks võõrkeelt( saksa, inglise), käsitöö, võimlemine, majapidamine, aiatöö ning algkooli õppeainete metoodikad. " Õpetajate seminaride seadus" nõudis lõpetamise järel aastast tööpraktikat õpetajakandidaadina. Peale õpetajateseminaride sulgemist ja uute ümberkorralduste tulemusena avati
tunnid. Küsimused. 1. Hinnake Mari Kallase senist tegevust. Kas see on õige või vale? Põhjendage. 2. Kas Mari praegune strateegia võib kahjustada McDonald'i mainet? 3. Mida te soovitate Maril edaspidi teha? 68 SOOVITATAV KIRJANDUS 1. Davies, E., Davies, B.J. Edukas turundus nädalaga. Kirjastus Ilo1997 2. Jõgi, M., Sepp, K. Turunduse algkursus. Eesti Ärikoolitusprogramm, Tallinna Kommertskool 1996 3. N. Klein, N. No logo - sihikule on võetud brändihiiglased. Tänapäev 2003 4. Kotler, P. Turunduse vaatenurgad A-Z. Eesti Ekspressi kirjastus 2003 5. Kotler, P. Kotleri turundus. Pegasus 2002 6. Kuusik, A. jt. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Mark, M., Pearson, C.S. Kangelane ja lindprii. Fontes 2002 8. Mandino, O.G. Maailma parim kaupmees. Väikevanker 2002 9. Miljan, M. Turunduse juhtimine
Vaatlus kui meetod ja töövahend 20 10 689 542 6 890 5 420 12 310 Juhtumiplaani koostamine 25 8 689 542 5 512 4 336 9 848 Lahenduskeskse lühiteraapia algkursus 16–20 11 3199 2705 35 189 29 755 64 944 Kognitiiv-käitumusliku teraapia algkursus 16–20 11 4470 3790 49 170 41 690 90 860
Tartu, 2005. KIRJANDUS [18] M. Kline. Mathematical Thought From Ancient to Modern Times, Volume 2. Oxford University Press, 1990. [19] J. Knisley, K. Shirley. Calculus: A Modern Approach (veebikonspekt). 2002. [20] T. R. Kuphaldt. Lessons In Electric Circuits, Volume II - AC. 2007. [21] Ü. Lepik. Kaos ja kord. Tartu Ülikooli Kirjastus 1997. [22] L. Loone, V. Soomer. Matemaatilise analüüsi algkursus. Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. [23] V. Luigelaht, E. Reiman. Matemaatika tehnikumidele. Tallinn, Valgus 1978. [24] C. A. Pickover. The Math Book. Sterling, New York, 2009. [25] I. Piir. Füüsika ajalugu. Ilmamaa, 2013. [26] P. Puusemp. Lineaaralgebra. Avita, 2008. [27] G. Rägo. Kõrgem matemaatika I. Tallinn, 1962. [28] T. Sauer. Numerical analysis. Pearson, 2012. [29] S. W. Smith. The Scientist and Engineer Guide to Digital Signal [30] V. Soomer. Kõrgem matemaatika (loengukonspekt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
