Seega: abonentide arv (N)=1000 Välisliinide arv (L)=100 n=6 t=110s 0,459819=46% See tähendab, et kümnest kõnesoovist viiel juhul on välisliinid hõivatud. Individuaal ülesanne 2 Minu viimane matrikli number on 8: Sisendeid (n)=6 Sisendi läbilaskevõime (S)=64 kilobitti Väljundliinil (V)=128 kilobitti Paketi keskmine pikkus (pp)= 6400 bitti Poissoni voog = 2 paketti/sekundis Sisendvoog: Väljundvoog: Paketi keskmine viide konsentraatoris: Sisendvoo taandatud intensiivsus: Pakettide keskmine arv kontsentraatoris: V: Keskmiselt on kontsentraatoris 1,5 paketti.
Järeldused katsetulemuste kohta: Kui Grandstream oli ühendatud porti tähistusega 1, oli heli ja video palju paremini arusaadav, kui port 2-ga. 200kbit/s ei ole piisav, et pilti ja heli korralikult üle kanda, mis tõttu oli kvaliteet port 1-s ka parem, kuna seal ei ole kiirusel otseseid piire. 7. Individuaalülesande lahendus Andmed: N = 140 (Abonentide arv) L = 9 (Välisliinide arv) n = 6 (Ühe abonendi poolt tehtavate kõnede keskmine arv) t = 80s (Ühe kõne keskmine kestus) Sisendvoog: λ = N * n = 140 * 6 = 840 linnakõnet tunnis Väljundvoog: http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ 4/5 15.11.2016 Side labor 2 aruanne μ = 1/t = 1/(80/3600) = 45 (linnakõnet tunnis) Kokkuvõte ja järeldused
.. · ei pruugi teada detaile Failid - java.io.File Fail - kataloog on ka fail · Pigem faili (kataloogi) nime (ja tee) esitus · Ei täpsustata, kuidas sinna kirjutatakse või sealt loetakse Voog (ingl. k. Stream) · osa lihtsalt kannab andmeid, osa ka töötleb · ühendatakse Java I/O süsteemi abil füüsilise seadmega · ühel pool tootja (allikas), teisel pool tarbija · voo andmetele juurdepääs järjestikune Java seisukohalt jagunevad vood: 1. sisendvoog (input stream) ja väljundvoog (output stream) vastavalt rollile "tootja-tarbija" suhtes 2. baidivoog (byte stream) ja märgivoog (character stream) vastavalt andmete tüübile 3. puhverdatud (buffered) ja puhverdamata voog efektiivsuse kaalutlustel puhverdada 4. vastavalt voo kandjale failivoog (file stream) massiivivoog (array stream) toruvoog (piped stream) Sisend- ja väljundvoog Programmi mõttes · sisendvoog (input stream)
sooritamine sellesse süsteemi üldiselt juhuslikult sisenevate objektidega. Järjekorrateooria uurib selliste süsteemide matemaatilise kirjeldamise võimalusi. Teenindamine teenindussüsteemis sooritatav operatsioon või operatsioonide kompleks. Teenindaja teenindussüsteemi operatsioonide teostaja. Tellimus (teenindatav) teenindussüsteemis teenindatav objekt/subjekt. Teeninduskanal üksteisest sõltumatult erinevaid tellimusi täitev teenindaja (teenindajad). Sisendvoog süsteemi saabuvad tellimused (teenindatavad). Väljundvoog süsteemist lahkuvad tellimused (teenindatavad). Järjekord teeninduse ootel olevate tellimuste hulk süsteemis. Kannatamatud tellimused järjekorrast lahkuvad teenindamata tellimused. Teenindussüsteemi tegevust iseloomustavad peamised näitajad: teenindussüsteemi koormatus, süsteemi tühiseisaku tõenäosus järjekorra tekkimise tõenäosus ja selle pikkuse keskväärtus
number in between 1 and 99 "); System.out.println("Parameter n = " + String.valueOf (n)); } // main } // ExceptionUsage Sisend/väljund Põhimõisteid Voog (ingl.k. stream) Voogu iseloomustab: vool on ühel pool tootja (allikas) ning teisel pool tarbija, juurdepääs voo andmetele on järjestikune (nn. jadapöördus). Java seisukohalt võib vood jagada: sisendvoog ja väljundvoog (ingl.k. input stream, output stream) - vastavalt rollile "tootja-tarbija" suhtes; baidivoog ja tekstivoog - vastavalt andmete tüübile, kahendandmed või tekst, baidivoogu saab edasi interpreteerida (andmevoog); puhverdatud ja puhverdamata voog - efektiivsuse kaalutlustel võib tegelikud S/V operatsioonid puhverdada;
,,-,,: *raske värvata teooria üks rakenduslik osa. Eesmärgiks on välja selgitada süsteemi funktsioneermimse töötajaid, kuna iga projekt lõpeb ja osalejad peavad otsima uue töö, *projektijuhivolitused efektiivsus ja selle tõstmise võimalused Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest on suured ja valitseb autoritaarse juhtimise oht. 2)funktsionaalne prijekt tehnoloogia alamsüsteemist. Nendeks on *sisendvoog, *järjekord, *teenindamine, *väljundvoog. arendamine, kvaliteedi juhtimine, tootmiskorraldus. ,,+": *projekt grupiliikmed võivad Sisendvoog koosneb teenindatavatest objektidest, mida nimetatakse osaleda mitmes projektis, *kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, *liikmetel on tellimusteks.Tellimused saabuvad teenindussüsteemi regulaarselt või juhuslikult. Olenevalt arenguvõimalus
y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria olemus ja põhiparameetrid Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate arvulised väärtused ning välja selgitada süsteemi funktsioneerimise efektiivsus ja selle tõstmise võimalused. Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest alamsüsteemist: x sisendvoog x klientide saabumise ja teenindamise struktuur x serverite (teeninduskanalite) arv x teenindamiskord. Kliendivoog koosneb tellimustest. Voog võib olla lõputu ja lõplik suurus. Lõputu voo korral ületab klientide arv süsteemi võimalused. Kui klientide arv on piiratud, on tegemist lõpliku vooga. Süsteemi võimsuse määrab serverite läbilaskevõime ja arv. Võime kujundada ühe või mitme kanaliga süsteeme.
y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate arvulised väärtused ning välja selgitada süsteemi funktsioneerimise efektiivsus ja selle tõstmise võimalused. Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest alamsüsteemist: x sisendvoog x serverite (teeninduskanalite) arv x klientide saabumise ja teenindamise struktuur x teenindamiskord. Kliendivoog koosneb tellimustest. Voog võib olla lõputu ja lõplik suurus. Lõputu voo korral ületab klientide arv süsteemi võimalused. Kui klientide arv on piiratud, on tegemist lõpliku vooga. Süsteemi võimsuse määrab serverite läbilaskevõime ja arv. Võime kujundada ühe või mitme kanaliga süsteeme.
P r o g r a m m N1.1.B K = (100/12.5)*350 ' Andmetöötlus print K ' Väljasta tulemus Kommentaarid kirjutatakse rea lõppu ühekordse apostroofi järele. STANDARDPROTSEDUURID ANDMETE SISESTAMISEKS Andmete sisestamise olemus Nagu ma juba eespool märkisin, on andmete sisestamine veel üheks meetodiks muutujale väärtuse omistamisel. Kui omistamislause saab väärtuse avaldiselt, siis sisestamisprotseduur saab väärtuse sisendandmete voost ehk sisendvoost. SISENDVOOG on programmeerimises kasutatav üldistus kõikide programmi sisestatavate andmete kohta. Tüüpiliselt saabub sisendvoog klaviatuurilt. Enamikus programmeerimiskeeltest loetakse seda standardseks sisendvooks ja kui ei ole kuidagi teistmoodi defineeritud, siis kasutatakse seda. Kuid sisendvoo lähtepunktiks võib olla ka kettal paiknev andmefail või mõni sisendseade. Iga sisestamisprotseduuri väljakutse loeb sisendvoost järgmise hulga informatsiooni ja omistab selle etteantud muutujale
P r o g r a m m N1.1.B K = (100/12.5)*350 ' Andmetöötlus print K ' Väljasta tulemus Kommentaarid kirjutatakse rea lõppu ühekordse apostroofi järele. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks Andmete sisestamise olemus Nagu ma juba eespool märkisin, on andmete sisestamine veel üheks meetodiks muutujale väärtuse omistamisel. Kui omistamislause saab väärtuse avaldiselt, siis sisestamisprotseduur saab väärtuse sisendandmete voost ehk sisendvoost. SISENDVOOG on programmeerimises kasutatav üldistus kõikide programmi sisestatavate andmete kohta. Tüüpiliselt saabub sisendvoog klaviatuurilt. Enamikus programmeerimiskeeltest loetakse seda standardseks sisendvooks ja kui ei ole kuidagi teistmoodi defineeritud, siis kasutatakse seda. Kuid sisendvoo lähtepunktiks võib olla ka kettal paiknev andmefail või mõni sisendseade. Iga sisestamisprotseduuri väljakutse loeb sisendvoost järgmise hulga informatsiooni ja omistab selle etteantud muutujale
Y ( s ) = U ( s ) H ( s ) = s+4 s+4 15 15 Tasakaalupunktis on süsteem stabiilne, sest poolus = - 4 on negatiivne. 15 Lineariseeritud mudeli analüüs: dal Kui süsteem on tasakaaluolekus ( u 0 = 0,3, y0 = 4 ) ja sisendvoog suureneb 0,01 võrra 15 s dal dal (s.t u (t ) = 0,31 , u = 0,01 ), siis mittelineaarsest staatika võrrandist leiame s s y = 6,25 0,312 = 0,6006. See tähendab, et lim y (t ) = 0,6006. t
annaabi.ee 
