Visual Basic (1)

Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks.
Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste , graafikakujundeid, heli jm.
Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled.
Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmee­rimiskeeled C, С++, Visual С++, Visual Basic, Java , Pascal, Fortran , Cobol.
Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt.
Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks. Keel määrab kindlad reeglid programmi või­maliku struktuuri, selle komponentide ning töödeldavate andmete ja objektide jaoks.
Programm koosneb tavaliselt mitmest suhteliselt sõltumatust osast ehk programmiüksusest. Keeled nimetavad neid mitmeti ja programmiüksustel võib olla erinev struktuur ja töökorraldus. Samas keeles võib kasutata erinevat tüüpi üksusi.
Visual Basicu programmide baasüksusi nimetatakse protseduu­rideks, mis jagunevad alamprogrammideks ja funktsioonideks.
Programmid ja protseduurid koosnevad korraldustest ehk lausetest. Lausete abil määratakse vajalikud tegevused ja nende täitmise järjekord, esitatakse program­mi ja protseduuride struktuur, kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimis­keeles on fikseeritud hulk kindla funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja:
• struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja
• tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika
Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad.
Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else , For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas.
Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus.
VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure:
• funktsioone ehk Function -protseduureja
• alamprogramme ehk Sub-protseduure
Funktsioon võimaldab määrata eeskirja ühe väärtuse (arv, string jm) leidmiseks ja tagastamiseks. Tema poole pöördutakse avaldistest funktsiooniviite abil. Alamprogramm kirjeldab üldisema iseloomuga tegevusi. Ta võib leida ja tagastada suvalise hulga väärtusi, täita mitmesuguseid tegevusi objektidega . Alamprogramme ei saa käsutada avaldistes, pöördumiseks nende poole käsutatakse spetsiaalseid pöördumislauseid.
Programmi ja keele põhielemendid
Programm koosneb ühest või mitmest protseduurist. Viimasel juhul on üks protseduuridest alati peaprotseduur. Programmi täitmine algab peaprotseduurist, täitmise ajal võib see pöörduda alamprotseduuride poole.
Protsedur võib olla parametritega või ilma.
Funktsioonil võivad olla parameetrid , nad näitavad sisendandmeid. Parameetrid saavad väärtused vastavatelt argumentidelt, kui pöördutakse protseduuri poole. Funktsiooni poolt leitav väärtus omistatakse funktsiooni nimele , mille kaudu ta tagastatakse pöördumiskohta.
Suvaline protseduur koosneb lausete jadast, mis määravad nii protseduuri enda kui ka tema poolt käsutatavad andmed ja täidetavad tegevused. Lauseid täidetakse selles järjekorras, nagu nad esinevad protseduuris. Täitmise järjekorda saab muuta spetsiaalsete juhtimislausete abil. Juhtmislausete kaheks põhiliigiks on valikulaused ja korduslaused.
Lisaks lausetele esinevad protseduurides ja nende vahel ka kommentaarid. Kommentaaris võib olla suvaline tekst, mis ei avalda mingit mõju protseduuri täitmisele. Ta peab alati algama ülakomaga ning võib paikneda kas eraldi real või lause(te) järel rea lõpus.
Struktuuri järgi jagunevad laused liht- ja liitlauseteks, mis sisaldavad teisi Liht-ja liitlauseid.
Laused paigutatakse moodulilehe ridadele. Ühel real on üks või mitu lauset. Viimasel juhul eraldatakse nad üksteisest kooloniga
a = Range("a") : b = Range("b") : c = Range("c_"): h = Range("h") k = 0: a = x/2
Üks lause võib paikneda ka mitmel real. Lause jätkutunnuseks on rea lõpus asuv allkriips. Allkriipsu ja temale eelneva märgi vahel peab olema vähemalt üks tühik. Näiteks paikneb järgnev If-lause kahel real
If tulu c And a + c > b And b + c > a
esinevad aritmeetika-, võrdlus- ja loogikatehted . Väärtuse leidmisel täidetakse kõigepealt aritmeetika-, siis võrdlus- ning lõpuks loogikatehted.
Tehete järjekorra muutmiseks võib käsutada ümarsulge. Sulgudes asuva avaldise väärtus leitakse eraldi. Ümarsulgudes esitatakse ka funktsiooniviidete argu­mendid.
Sõltuvalt andmete liigist ning käsutatavatest tehetest ja leitava väärtuse liigist võib avaldised jagada järgmistesse rühmadesse: arvavaldised , stringavaldised ja loogikaavaldised.
Arvavaldised
Arvavaldiste operandide väärtusteks on arvud ning neis käsutatakse aritmeetika-tehteid ning funktsioone, mis tagastavad arvväärtusi. Aritmeetikatehted ja nende prioriteedid on järgmised.
Stringavaldised
Stringavaldiste operandide väärtuseks on stringid , neis võib käsutada stringitehet ja stringifunktsioone.
Stringitehet & nimetataks sidurdamiseks. See võimaldab ühendada stringe ja ka arve. Sidurdamisel käsitletakse arve stringidena. Sidurdustehte sümbolina võib käsutada ka märki"+", kuid see pole soovitav .
Näiteid
"Peeter" & " " & "Käsk" => Peeter Käsk , 35.7 & " " & 2.5 => 35.7 2.5
Kui 8=5378.75, xl=2.538, x2=-1.34, siis "Summa=" & S => Summa=5378.75, "x1=" & x1 & " x2=" & x2 => xl=2.538 x2=-1.34
Võrdlused ja loogikaavaldised
Võrdlused on käsitletavad loogikaavaldiste erijuhtudena, nende kuju on järgmine:
avaldisi tehtesümbolavaldis2 Tehtesümbolid on järgmised: =,,=
Avaldised avaldisi ja avaldis2 on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluses võib olla ainult üks tehtesümbol. Võrdluse tulemiks on alati tõeväärtus True (tõene) või False (väär). Võrdluste näiteid
x r*r, Ucase(vastus) = "El" NB! Stringide võrdlemisel eristatakse suur-ja väiketähti! Loogikaavaldise üldkuju on järgmine:
avaldis
Siin on avaldis võrdlus või loogikaavaldis ja LTS loogikatehte sümbol. Peamised loogikatehted on Of, Andja Not. Nende tähendused on
Or - või. Tehte a Or b väärtus on tõene (True), kui vähemalt ühe operandi väärtus on tõene, vastupidisel juhul on tulem väär (False).
And - ja. Tehte a And b tulem on tõene (True) ainult siis, kui mõlema operandi väärtused on tõesed, vastupidisel juhul on tehte tulem väär (False).
Not - mitte. Tehte Not a tulem on tõene (True) siis, kui a väärtus on väär (False) ja väär (False) vastupidisel juhul.
Loogikaavaldiste näiteid
x >= 2 And x 13 , a+b > c And a+c > b And b+c > a sugu = 1 Or UCase(sugu) = "N" Or Ucase( Trim (sugu)) = "NAINE"
VALIKULAUSED
Valikulaused võimaldavad määrata tegevuste (lausete) valikulist täitmist sõltuvalt etteantud tingimustest. Nad kujutavad endast liit- ehk struktuurlauseid, sisaldades endas teisi liht-ja/või liitlauseid.
If-laused
VBAs on kaks If-lauset: üherealine If-Iause ja mitmerealine If-lause.
Üherealine If-lause on tagasihoidlikumate võimalustega. Ta pärineb Basicu varasematest versioonidest. VBAs on ta säilitatud ühilduvuse tagamiseks vanemate programmidega. Lause üldkuju on järgmine:
If tingimus Then lausedl [ Else Iaused2 ]
kus tingimus on võrdlus või loogikaavaldis
x = a And x 0) on järgmised:
Siin on v juhtmuutuja ja av1, av2, av3 arvavaldised: av1 - juhtmuutuja algväärtus, av2- lõppväärtus, av3- samm. Vaikimisi samm on l. Exit For-lause katkestab korduse täitmise ning annab täitmisjärje järgmisele lausele.
Lause täitmine toimub järgmiselt. Juhtmuutuja saab järjest väärtusi av1-st kuni av2-ni sammuga av3 ning iga juhtmuutuja väärtuse korral täidetakse laused, mis on For- ja Next-lause vahel. Samm av3 võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Kui lauses puudub fraas Step av3, siis võetakse sammu väärtuseks üks. Lause täitmise skeem vastab positiivsele sammule ega kajasta Exit For-lause käsutamist.