Kunstiajaloo eksamiks õppimise I osa portfoolio (0)

Paleoliitine  kunst / kiviaja kunst 60 000-4000 eKr
vanem  kiviaeg -  paleoliitikum
pärast jääaja lõppu-  mesoliitikum
noorem Kiviajainimesed tegelesid  keraamika  ja põlluharimise ga. Kasutati  lihvitud  tööriistu.  Usuti   hõimude sugulusse  loomadega  (tootemid) ja austai ka esivanemaid. Tarbeesemeted  olid valmistatud  savist ,  luust  ja keraamikast. Need olid kaunistatud lihtsa ornamentikaga -    täpid  ja kriipsud. Arhitektuuris kasutusel ehitised   menhir  -vertikaalne  maasse  püstitatud  kivirahn , neid esineb  sageli alleedena( Carnaci, Prantsusmaa),  dolmen -menhiritest moodustatud ja pealt kiviplaadiga kaetud
algeline   haudehitis ,  kromlehh -menhiride ja dolmenite tsentraalsel paigutusel tekkinud 
tempel( Stonehenge , Inglismaal) Skulptuuridena kujutati  inim-ja loomafiguure ja päid, tehti ka relieefe.Skulptuuride ja  relieefide tegemiseks kasutati  luud , savi ja merevaiku.
  Maalingutel olid  loomad, jahistseenid,  figuurid  olid lihtsustatud.  Maalingute tegemseks kasutati värvimuldasid, verd, loomarasva ja taimemahla. Üks  tuntuimatest  
näidedest  koopamaalingutest on  Altamira  koopa  seinamaaling  – Hispaania  (u. 15 000 a. eKr)
Tuntuim teos kiviajast on   skulptuur  Willendorf’i  Veenus  (30 000-25 000 eKr)
Mesopotaamia  kunst 4000-600 eKr Mesopotaamia tekkis  Tigrise  ja Eufrati jõgede äärsetele  aladele ( Lähis-Ida praegune  Iraak ),  sest seal oli parem saagikus. Tolle aja inimesed elatusid põlluharimisest ( kunstlikud 
niisutussüsteemid) ja karjakasvatusest. Igal linnal oli oma  jumalus . Hakati kasutama  kiilkirja . Ehituskunsti  peamised saavutused olid templid, lossid ja  kindlused . Laduda  osati kaari ja  võlve . Kõige iseloomulikumad ehitised sellel ajal olid:
 tsikuraadid-asmelised torntemplid (Uri  tsikuraat   3600 - 2370  eKr- tänini kõige paremini säilinud ja 
Marduki  tempel-suurim tsikuraat)
Semiramise  rippaiad  ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga(600eKr,  Nebukadnetsar  II 
käsul )
 Ištari värav-Babüloni linna peavärav (575 eKr,Nebukadnetsar II käsul), millel on kujutatud sõnne ja 
sirrušeid- Babüloonia  lohe ja millel oli raidkiri
Sargon  II loss (8.saj eKr)  lamassud-  lõvi / härja   kehaga , sarvede, tiibade ja habemega inimpäine  olend . Skulptuuridena ja relieefidel esinesid ümarplastilised inim-ja loomafiguurid(ka inimlooma),  jumalakummardajad,  valvurid , pead,  silmadega  relieefsed või ümarplastilised pisifiguurid. ( Naram -
Sini võidusteel, 3. at eKr) Tarbekunstis kasutuses vanem  geomeetriline  stiil, maalitud  dekoor  ja hilisem figuraalne stiil  ja   reljeefne  dekoor. Valmistati pitsatsilindeid ja pitsatkive, nendega vajutatati  pehmesse savisse 
relieefe.
Vana-Egiptuse kunst
3000eKr- 30eKr Vana riik ( 2700 - 2200  Ekr) Uus riik (1550- 1075  Ekr) Rahva uskus  elusse  peale surma(surnute  kultus ), valitses  polüteistlik  ehk mitme jumala usk.  Algselt 
jumalatel oli looma pea ja inimese keha, hiljem  antropomorfism - jumalal inimese nägu ja keha, 
inimlikud mõtted ja tunded.Kunstis usuti, et mida on kujutatud see läheb täide, polnud perspektiivi, 
kujutati  tasapinnaliselt . Vaaraode ja jumalate kujud pidid olema sümmeetrilised ja järgima  rangeid  
reegleid, valmistatud kivist või  pronksist . Lihtsamate inimeste kujud asümmeetrilised, valmistatud 
puidust. Üks tuntuimaid  kujusid  on.  Nofretete  büst , 14. saj eKr. Egiptuses kasutati ehituseks loodusliku kivi, punast  liivakivi , savi ja põletatud  telliseid . Ehitati 
sambaid,  rõht -talastike, püloone-väravaehitis, templeid  ja hauaehtisi.
Mastaba -– kivist või tellistest trapetsikujuline  hauamonument  maa-aluse surnukambriga, 
Astmikpüramiid --  hauaehitis , mis koosneb üksteise otsa asetatud mastabatest
püramiid -egiptuse ülikute kiviplokkidest  nelinurkse  põhiplaaniga hauaehitis,hiljem püramiidide 
asemel  kaljuhauad
Tuntuimad  püramiidid  asuvad  Giza  püramiidide väljal: Chefren,  Cheops (kõige vanem ja suurem ) ja 
Mykerinos (kõik valminud 2500 eKr)
surnute linn ehk  nekropol
sfinks -inimese pea ja lõvi kehaga  maagiline  olend
egiptuse tempel- nelinurkne , kõrge  müüriga , osaliselt pealt  lahtine
Tuntuimad templid on  Luxori (1500 eKr),  Karnaki (1500 eKr)
obelisk  – monoliitne aheneva otsaga torn
koloss  – hiiglaslike mõõtmetega kuju või ehitis
Vana-Kreeka  600eKr-30pKr arhailine (600-480 eKr) klassikaline (480-323 eKr) hellenistlik (323-30 eKr) arhitektuur
Antiik- Kreeka (ja  Rooma )  vanaaeg  koos oma kunsti, kultuuri ja elunähtustega. 
Hauamonument ehk mausoleum(Halikarnassose mausoleum, Valitseja Mausolose  hauakamber )
Vana-Kreekas olulisel kohal  mütoloogilised  jumalad( Zeus ,Hades, Poseidon ), polüteistlik ja 
antromorfsed.
Olümpiamängud .Teater koosnes kolmest osast:  orkestra , skenee  ja  theatrum . Tempel koosnes akendeta ruumist, ühes või kahes reas seisvaist sammastest. (Poseidoni tempel ja 
Partheoni  tempel). Kreeka sambad koosnesid:
friis - kaunistusriba , arhitraavi peal,  arhitraav -  sambale   toetuv  kaunistuseta ‘’ema  tala ’’,
kapiteel - samba  ülaosa ,  voluut - keerdunud   kaunistus  kapiteelil,  kannelüürid - püstvaod sammastel, 
baas-alus, kust sammas tõuseb. 3liiki  sambaid   dooria ,  joonia  ja korintose. Karüatiidid - naiste kujud 
sammaste asemel
Akropol  -polise  keskele  kaljukünkale ehitatud  kindlus (  Ateena  akropol).kuppelhaud- tholos ( Delphi  
tholos) skulptuur ja maal 
Skulptuuri säilinudpole, andmeid Vana-Rooma koopiate,  tsitaatide  kaudu.  Skulptuurid  erksate 
värvidega. Muutus stiilis- arhailine, klassikaline ja hellenistlik.  Friisid  relieefidega-võitlus - stseenid
kouros  –alasti  noormehe   figuur   kore –riietatud  naisfiguur
Harmoonia  ja matemaatlise ilu  taotlus   kõiges   Vitruviuse   proportsioonid Myron  „ Kettaheitja “,450 eKr
Portreekunst , kanga kujutamine, sisemine ja välimine  võrdsed, alasti keha kõige  harmoonilisem ja kaunim.Hellenistliklisandub dünaamikat ja dramaatikat, teemad elulised ,  idealiseeritust  vähem, väga suured või  pisikesed . Milo  ( Milose )  Venus , 200eKr  Vaasid  kujud-kraateer, amfora , hüdria  ja  stiilid: geomeetriline ,mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline
stiil. Vaasidel kujutati mütoloogiat,  kaasaegseid  sündmusi, igapäevast  olmet
 Vana-Rooma kunst 500 eKr-476 pKr kuningate ajajärk (753-509 eKr)
vabariik (509-30 eKr)
keisririik  (30eKr-  476pKr ) arhitektuur
Rooma impeeriumi aeg oli vallutuste, alistamise ja  orjastamise  aeg.  Valitsesid   keisrid ,tehti neist büste,
kujusid,  münte  ja pilte. Rooma  leegion  oli  sõjaväeline  üksus, Rooma  leegionär  selle sõdalane. 
Roomlased  omastasid Kreeka jumalad, kuid asendasid nende nimed teiste vastu.
Rooma arhitektuuris  sillad  (püsivad, tugevad, toetuvad võlvidele, kividest laotud), teed( kividest, 
tsemendist , kivipurust, kumerad, keskelt kõrgem äärest madalam-  vihmavee  ära juhtimine), 
akveduktid  ehk  veejuhtmed ( Pont  du  Gard  1.saj eKr),  amfiteatrid -360 kraadi,  poolsambad ,  pilaster -
seinast  eralduv sammast imiteeriv müüriosa( Colosseum  1.saj pKr),  saunad  ehk  termid ( keiser  
Diocletianse termid Roomas),  Circus   Maximus  ( hoburakendite võiduajamised),  triumfikaar -
mälestusobjekt( atika -kaaravade kohal asetsev dekoreeritud rõhtsein),  basiilika -avaliku ehituse, kohtu-
või  ärihoone (ristküliku kujuline,2 rida sambaid 3löövi, lööv- kummaltki poolt välisseinaga piiratud 
siseruum , Basiilika  Ulpia ),  Panteon - kõigi jumalate tempel Roomas(2.saj pKr)Roomlased hakkavad 
linnu planeerima. maal ja skulptuur
Maalikunst  oli looduslähedane, osavalt anti edasi keerulisi liigutusi ja  inimkeha  proportsioone, 
modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil.,  Kompositsioon  on vaba ja loomulik,tähelepanu pöörati 
ruumilise  illusiooni  loomisele. 
Maalide motiivid on võetud  mütoloogiast  või ajaloost.  Eelistati  värvikaid, elurõõmsaid ja stseene. 
Seinamaalidel  dekoratiivne  eesmärk. Peale figuuride  maaliti  seinale ka arhitektuurielemente ja 
ornamente. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. 
 Skulptuurikunstis püstitati monumenteväejuhtidele ja  keisritele auks(Trajanuse sammas).Figuuride 
ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja 
sisemaailma,toodi välja keha füüsilist ebatäislikkust. 
Varakristlik  kunst                1.saj-6.saj Loodud esimeste  kristlaste  poolt Rooma riigi aladel. 1.saj-3.saj kunsti viljeleti ainult  katakombides . 4.saj-6.saj seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste usunditega ning kunsti 
viljelemine avalikult sai võimalikuks. Esimesed  kunstiteosed  olid katakombide lae-ja  seinamaalid . Kasutati palju tingmärke ja  sümboleid näiteks evangelistide sümboleid.  Kirikute ehitamise eeskujuks võeti basiilika.  Kirik  pidi olema alati lääne-ida  suunaline . arkaadid -  kaaristud Basiilika kujutab endast enamasti pikliku põhiplaaniga, sambaridadega  löövideks  
jaotunud hoonet, mille kesklööv oli laiem ja nii palju kõrgem, et sai valgust kõrgemail asuvaist 
aknaist ( valgmik ).  Lööve  võis olla ka rohkem kui kolm. Kiriku välisilme oli väga lihtne, ilma tornita 
(vahel ehitati torn hoonest eraldi).( Sant '  Apollinare  in  Classe  basiilika  Ravennas )
Peale kirikute 4.saj-ist hakati ehitama  tsentraalse  põhiplaaniga haua-ja ristimiskabeleid. ( Santa  
Constanza Roomas)
Kiriku  seintel  ja katakombides olid seinamaalid(400. a. pärineb Jeesuse austamist kujutav  mosaiik  Sta
Pudenziana),  mosaiigid  ( kivid  ja klaas), raamatukunst ( pärgament ),  miniatuurmaal  (pärgament – 
töödeldud  loomanahk ) 
Diptühhon  – 2e osaline altaripilt 
Triptühhon  - 3me osaline altaripilt ( avatav   altar )
Temaatika  – Pühakirja lood (eelkõige Vana  Testament ) 
 Inimesed on pikkades rõivastes,  tõsised , pühalikud 
Värvid: heleroheline,  kuldne , helesinine,  lillakas ,  ooker  
Varakristlikul perioodil harrastati reljeefikunsti, millega kaeti sarkofaage.( Junius  Bassuse sarkofaag)
Bütsantsi kunst
 6.saj-15.saj Bütsants  tekkis Rooma riigi jagunemisel kaheks ja Ida-Rooma keisririigist  saigi  Bütsants.
Bütsantsi kunst on  sulam  euroopalikust ja idamaisest kunstist.
 Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on  Hagia   Sophia  kirik
Bütsantsi kirikute põhiplaanid olid erinevad, kasutati palju kupleid.
Tavaline oli  ristkuppelkirik , mille  põhiplaan  meenutas kreeka risti ja mille keskosas olid  kuplid .
Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse  kupli  ümber. ( tsentraalehitis )
Hakati  katma  ka nelinurkseid  ruume   kupliga (viklite abil)
Vikkel -sfääriline  kolmnurk
9.saj  lõpust  levinuim kirikutüüp  viiskuppelkirik ( Chora  kirik Istanbulis)
Suur osa bütsantsi ehitistest  on sünged, rasked, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu.  
Inimfiguurid on karmiilmelised ning nagu  pikaks  venitatud.
Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi sambakapiteelid, mida katavad  peened  reljeefsed 
taimemustrid või loomakujutised. (Mosaiik San  Vitale  kiriku apsiidivõlvil)
Bütsantsis polnud üldse skulptuuri, kuid nikerdustega kaeti raamatute  kaasi  ja käsitööesemeid. 
Maalikunsti näeb kirikute seinamaalidel ning miniatuuridel.
Maaliti ka pühapilte ehk  ikoone .( Vladimiri   Jumalaema )
Vana-Vene kunst
9.saj-17.saj 10. saj lõpus abiellus Kiievi  vürst  Vladimir Bütsantsi printsessiga – tänu sellele elas bütsantsi kunst 
edasi Vanavenes. 
Esimesed suuremad  meieni  säilinud kiviehitised on  Sofia  peakirikud  Kiievis  ja Novgorodis. Kiievi 
Sofia katedraali ‘’ südamik ’’ meentutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest  löövi , millest 
igaüks lõppes asuva apsiidiga.Kiriku põhiplaan sarnanes ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka 
lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja-lõuna suunas on suurem kui lääne-ida 
suunas. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid.  Novgorodi  Sofia katedraali välisilme on 
väga lihtne ja range.Vladimir-Suzdalimaa kirikute fasaadidel kasutati relieefseid kaunistusi. (Vladimir
Dmitri   peakiriku  skulptuurkaunistused)
Sibulkuppel  – läbiv element Kirikuid ehitati kivist (linnas) ja puust(maal).Ehitusstiil- lihtsad valged 
seinad,  kullatud  kuplid
Alates 15. saj. säilinud kõrge telgitaolise  katusega  Puukirikuid - telktornid.
Väärtuslikum osa  vanavene  kunstist on  ikoonimaal . Esimesed  ikoonid  toodi Bütsantsist ja sealt 
pärineb ikoonide põhimõte ja  maalitehnika . Neile  lisandusid  ka kohalikud  legendid  ja pühakulood. 
Koos nendega tungis kiriklikku kunsti ka rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente-  ilmuvad  
mustadejõudude kujutused.  Vabam  ja maalähedasem.  Kuulsaimad   maalijad  oli  theophanes   kreeklane  
ja  Andrei  Rubljov.( Ikoon   Kolmainsus )
15. saj. Alguses kujunes Moskvas välja uus kirikumaali tüüp: nn.  ikonostaas . Ta kujutab endast 
Ikoonidest  koosnevat  pildiseina, mis paigutati altariruumi ette.
Romaani stiil
10.saj-12.saj Saksamaal -13.saj Sünnimaaks loetakse Prantsusmaad.
Romaani kunst – nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 
Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled.  Teisalt   viitab  nimetus sarnasustele 
vanarooma  kunstiga. 
Romaani stiil – I keskaegne  kunstistiil
Kõige ilusamad ja suuremad romaaniaegsed ehitised on kirikud ja  kloostrid  ( sakraalarhitektuur ), kogu
kunst oli seotud ristiusu  kirikuga . Peale kirikute püstitati ka linnuseid ja linnakindlustusi.
Tüüpilisemateks tunnusteks on  ümarkaar  ja  silindervõlv  ja  ristvõlv .
 Kirik on suhteliselt madal, paksude müürilaadsete seinte ning väikeste ja kitsaste akendega. 
Romaani ajastu leiduste hulka kuulub  kirikuhoone  ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt 
läänes  sissekäigu  juures üks piki- ja  põikhoone  ristumiskohal, mida nimetatakse  nelitiseks . Romaani 
ajal jäi Lääne-Euroopas valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja 
kodakirikuid.
Krüpt  - Varakristlikes katakombides haukamber või hauakabel.
 Prantsusmaal Saint-Sernini kirik  Toulouse ´is. Saksamaa kirikutele on  omased  arvukad, erineva 
kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane  tellis .Itaalias olid romaani  stiilil  Bütsantsi ja  Araabia  
mõjud.  Kirikutel  puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev 
kellatorn  ehk  kampaniil (   Pisa   toomkirik , ristimiskabel  ja  viltune  kellatorn)
Maalikunstis Kirikute seinu katsid   maalingud , mille eesmärk  oli  sama, mis reljeefidel - õpetada 
pühakirja ja alandlikkust. Inimesed nendel maalidel  olid samuti tõsiste nägudega ja  maalitud ilma 
varjudeta. Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt  miniatuurmaali . Romaani ajastul sai alguse ka 
vitraažikunst.Romaani ajast on pärit  vitraažaknad . 
Bayeux '  vaip  on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 
Vaiba  58 stseeni jutustavad  Normandia  hertsogi  Guillaume 'i, hilisema Inglise kuninga William I 
Vallutaja  Inglismaale  tehtud vallutusretkest.
Gooti  stiil
12.saj-16.saj
Itaalias 15.saj Sünnimaa  Prantsusmaa.
Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on  teravkaar  ja roidvõlv.
Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv, vertikaaljoontele allutatud.( Chartres ´i  katedraal )  Roidvõlvide 
raskust kannavad  piilarid , kuid  külgsurve   tasakaalustamiseks  ehitati vastu kiriku välisseina 
tugikaared , mida omakorda kandsid  tugipiidad . Tugipiitade tippudelt pürgivad üles ehistornikesed – 
fiaalid . Gooti kiriku tüüpilised raidkaunistused: fiaalid ja nende tippudes asuvad ristlillikud. 
Kaunistusena nn.  krabid .Tüüpilised gooti raidkaunistused on ristikulehte meenutavad siirid. Kirikutel 
on tavaliselt 2 läänefassaadi torni, millele lisandub 1 väike torn nelitise kohal. Peafassaadis on 3 
teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid kolmnurksed  ehisviilud  –  vimpergid . Keskmise 
portaali kohal asus ümmargune  roosaken , kõrgemal asusid pühakute kujud teravkaarelistes nišides – 
nn.  kuningategalerii .
Inglismaa kirikud on suhteliselt madalad,  mistõttu  tugikaari polnud või lisati need hiljem.
Moodi lähevad  lehvik - , täht- ja võrkvõlvid. Saksamaa  gootika  lihtsustas ja kohandas.Itaalias ei 
löönud gooti süsteem täies ulatuses läbi. Skulptuuris  oluline kiriklik sõnum ja õndsustunde  väljendus .
( Ratsaniku  figuur  Bambergi  Toomkirikus)  Abstraktne , geomeetriliselt süsteemipärane  ornamentika  
(ringidest  tuletatud   kolmiksiir , neliksiir) .Inimese kujutamisel tähtis  hingeelu   avamine . Loodust 
kujutatakse väga loomutruult. Gooti kiri. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks on 
klaasimaal  –  vitraaž .  Lisaks vitraažile viljeldakse  seinamaali  – frescot. Sageli hakatakse  kujutama  
Kristuse kannatuslugusid.