Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Igal riigil on oma keel, kultuur ning sümbolid. Teise riigi kasvandik ei pruugi mõista teisi keeli peale oma emakeele. Seetõttu pole võimalik anda kirja teel edasi infot, teavet kogu maailma rahvale. Kas miski suudab ühendada maailmajagusid? Kunst on võimas relv, mis mõjutab ühiskonda. Samas kunst on mõjutatud ka ühiskonnas. Aga mis ühiskond? See on rahvad, inimesed, maailm. Ühiskonnas ei valitse alati üksmeelsus. 20 sajandi kunsti esimene vool on fovism. Kui nad 1905. aastal esitles Sügissalongis rühm noori kunstnike oma teoseid, mis erinesid senisele tunnustatud kunstist suuresti. Kui harjutud oli teostel nägema nähtavaid esemeid/inimesi, siis foovid väljendasid enda tundeid, mõtteid läbi värviküllaste maalide. Kunstikriitikud, kes esindasid tunnustatud kunsti, kutsusid uue suuna loojaid les fauves (prantsuse keeles metsloomad). Sellest tuleneb kunstivoolu nimet...
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, ...
Hiina on riik, kus on ühed maailma vanimad kunstitraditsioonid. Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuur pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. Kui vana? IV eKr Kõrgtasemel keraamika Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat.
HOLLANDI KUNST Ehituskunst: · Hinnati praktilisust ja mugavust · Levisid lõõridega ahjud · Ühiskondlikele hoonetele oli võõras monarhistlike maade paraaditsev stiil · Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn Hollandi maalikunst 17. Saj · Skulptuur oli tähtsusetu, kuid maalikunst õitses hoogsamalt kui kunstiajaloos enne nähtud · Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur enneolematule kõrgusele, mis väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu puhul · Kunst oli kooskõlas turumajandusega · Kunstilt nõuti looduslähedust, sarnasust kujutatava eseme või isikuga · Ei huvitanud allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest taheti näha reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. · Maastik pidi jääma selliseks nagu see oli, ei mingit ilustamist · 17
Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pära...
haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli vähese haridusega, saksastunud eesti haritlased ei tundnud rahvusliku kultuuri vastu huvi, baltisakslased suhtusid Eesti kultuuri kitsarinnaliselt ja vaenulikult, kunstnikud ei suutnud oma töid siin müüa. 9. Esimest põlvkonda eesti soost Eesti kunstnike nimetatakse pioneeripõlvkonnaks. 10. Pioneeripõlvkonna peamiseks õppe- ja töökohaks kujunes Peterburg. 11
............ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur................................................................................................. 6 3.2 Muusikakultuur.............................................................................................. 6 3.3 Rahvakultuur................................................................................................. 7 ............................................................................................................................ 7 3.4 Kirjakultuur.......................
RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. LääneEuroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja AustriaUngari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas a...
Hiina Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Hiina kunst Hiina kunsti arengust on üldiselt olemas märksa selgem ja täpsem ajalooline ülevaade kui näiteks India või Aafrika kunstist, sest hiinlased ise on juba väga ammu hakanud oma kunsti arengut teadlikult jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.m.a Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Hiina arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk
214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast kuni tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.Kr. loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.Kr. kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks
mahedamaks, hajuvamaks, käsitluslaad järjest maalilisemaks. Rembrandt. Kadunud poja tagasitulek. Peamised zanrid - Maastikumaal Viimastel aastatel loodud teostes on psühholoogiline sügavus ja humanism leidnud kordumatult täisusliku kehastuse. Rembrandt. Öine vahtkond. Küsimused ja vastused 1. Miks puhkes hollandi maalikunst 17. saj. Alguses erilisele õitsengule? Holland oli saavutanud võidu Hispaania üle. Kunstikultuur väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. 3. Millised uued maalizanrid tekkisid 17. saj. Hollandis? Natüürmort, olustikumaal ja meremaal. 5. Mida maalis üheks suurimaks hollandi kunstnikuks peetud Jan Vermeer van Delft? Kus toimub enamasti ta teoste tegevus? Enamasti kujutab interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on piltidel vähe tähtis. 7. Miks tekkis just Hollandis meremaal?
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid:
kultuurini, eetikani ning poliitikani. Ajatuse kultus seondub ka ajaloo ja traditsiooni hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet. Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris)
Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. Hollandi kunst 17. saj Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst. Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti. (Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. Peamised zanrid: portreemaal: FRANZ HALS Sidus portreed olustikulise tegevusega, oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal:
südamlikkusega? Kumb laad sulle enam meeldib? Põhjenda. Ta mõlemast naisest. 10. Kes Rubensi õpilastest sai nn. paraadportree loojaks? Mis iseloomustab seda liiki maale? Anthonis van Dyck Tema porteere peen töötlus ja kõrge värvikultuur mõjutasid oluliselt inglise ja prantsuse portreemaali arengut. HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL 1. Miks puhkes hollandi maalikunst 17.saj.alguses erisele õitsengule? Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur sellel väikesel maal enneolematule kõrgusele. 2. Mida nõudsid hollandi kodanlased maalikunstilt eelkõige? Mis see neile nii oluline oli? Looduslähedust. Pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. 3. Millised uued maalizanrid tekkisid 17.saj.Hollandis? olustikumaal; portreekunst; natüürmort; maastikumaal 4. Millises maalizanris oli silmapaistev Frans Hals? portreemaal 5. Mida maalis üheks suurimaks hollandi kunstnikuks peetud Jan Vermeer van Delft
Hirm võib minna üle foobiaks e. Nt pimeduse-, kõrgusekartus jne f. Klaustorfoobikud kardavad väikest ruumi · Sundmõtted- nt kas ma jätsin kodus triikraua sisse; kas ma panin tule kustu; kas ma lukustasin ukse jne · Rituaalid- Tseremooniad, mida viiakse läbi; Kindlad tavad, mida tehakse tegevuste juures. Armastuse liigid · Eros o Erootiline armastus o Tugev kirg, tugev seksuaalne tõmme kellegi suhtes o Euroopalik kirjandus ja kunstikultuur tähtsustab väga erootilist armastust Romeo ja Julia Videvik o Kirg võib minna üle sõpruseks · Storge o Sarnaneb sõprusega o Aeglane kiindumus ja meenutab rohkem sõprust o Hinnatakse teineteist kui inimest · Ludus o Mänguline armastus/suhe o Koos on mõnus olla, aga ei nähta ennast koos 5 aasta pärast o Pmst seksisõbrad · Agape o Hoolitsemisel põhinev armastus o Seotud kohustustega
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. HOLLANDI KUNST 17.SAJ Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Portreemaal üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega
RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. Lääne-Euroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne- Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 1. 1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mil seostus eestlaste rahvusliku liikumisega. Rahvusliku "ärkamise" üheks tähtsamaks vahendiks on kõigil rahvustel olnud professionaalne kunstikultuur. 19. saj II poolest pärinevad F. R. Faehlmanni kujundatud ja F. R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V. Jannseni toimetatud nädalaleht "Perno Postimees". Lydia Koidula luulekogu "Emajõe Ööbik" pani aluse eesti ilukirjanduse järjepidevale arengule. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks oluliselt aeglasemalt. Kohalik kunstipublik koosnes veel mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks. 1.1
Demokraatlikult meelestatud eestile imponeeris suurem lähedus publikule ja siiras rõõm, mida tavalised inimesed tundsid lihtsast kui ilusast kunstist. Eesti kunstnikud leidsid oma rahvuslikule meelelaadile sobivama, korda ja mõõdukust soosiva eeskuju. 1930.aastatel eesti kunstis toimunud rahunemine peegeldas eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse kindlustamist. Kuristik kunstnike ja publiku vahel oli peaaegu ületatud ja eesti kunstikultuur saavutas oma tervikklikkuse ja küpsuse. Kunstniku omapärane stiil muutus tähtsaks ja harjuti mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam, kui see, mida pildil kujutatud. Koloriit oli tähtsam kui joonistus, plastiline modelleering või hele-tumeduse kasutamine. 1924.aastal käis A. Vabbe Pariisis ja üle art decole iseloomulike motiivide liikus ka tema kunst maalilise impressionismi suunas. 1920.a kuni 1940. aastani jääb Pariisi kunst
Ostis Pariisis Le Figaro esileheküljel ruumi, kuhu paigutas futurismi manifesti. Tulevikku kujutati ette moodsa tehnika ajastuna. Tehnika arengu kujutamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Futuristlikus kunstis oluline liikumine ja uue tehnika ülistamine nagu näiteks autod, lennukid, tankid, rongid. Marinetti oli hiljem seotud Mussoliniga, oli tema valitsuses transpordiminister. Vana kunsti eitus, see tuleb unustada või hävitada. Futuristi jaoks tundub, et ka kunstikultuur peaks muutuma täiesti teistsuguseks uue tehnika tõttu. Futuristid on ka ülimalt sõjakad ja agressiivsed sõda kui ühiskonna loomulik seisund. Tuli kujutada motiivi arengut ajas, ühel pildil tuli esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid. G. Balla ,,Koer keti otsas" daami kõrval sibab paljujalgne koerake, on näha võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. ,,Viiuldaja käed".
taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme (pagoodid e budistlikud templid, kaljusse raiutud templid jne). Hulgaliselt loodi ka Buddha skulptuure. Budismiaja kunsti eesmärgiks oli aidata mediteerimisel koondada mõtteid Buddha õpetusele. Budism levis Hiinasse Indiast, õitseaeg Hiinas oli 6.-18. saj, siis toimus langus; uus tõus algas 20. saj enne kommunistide võimuletulekut. Hiina kunstikultuur on nõnda peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba 4. aastatuhandel e.Kr loodud kõrgetasemeline keraamika ja 2. aastatuhandel e.Kr Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Nagu ka teistes ühiskondades, oli Hiinas kunsti areng koondunud põhiliselt jõukamate ringkondade mõjusfääri. Alles hiljem tekkisid mitte-utilitaarsetel eesmärkidel loodud aiad ja aiandus levis ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
