Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad
Igas kreeka linnas oli agoraa- kesk vljak,turu plats,kreeka mehed kisid sa ostamas ja muud... kaal oli leiutatud Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat
Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p
muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum Tambuur silinder või hulktahukaline osa,mis kannab kuplit Ikonoduul pühapiltide pooldaja Tsestraalehitis ümmarguse,hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis Andrei Rubljov vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus" Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb...
Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Agoraa peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen hauakamber, hauamärk Doodz itaalia keeles doge juht, riigipea nimetus veneetsias Etruskid kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritolug...
Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m. 1886. aastal valmistati Walkeri tehases Saksamaal kirikule orel, millel oli 30 registrit, kuid see hävis 1944 aastal ning praegu toimub uue oreli riigihange. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a.
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suure...
kulutada erilisi summasid. Välja oli toodud kümmekord automudelit, alates kaubikutest, lõpetades sportautode ja kabriolettidega. Oli võimalik autodes istuda ning proovida võimalikke nuppe ja kange autodes, loomulikult oli see huvitav. Kahjuks ei demostreeritud meile kuidas avaneb ja sulgub kabriolettautol katus, erinevalt Info-Autost, kus näidati meile Volvo C70 versiooni, kuidas sulgub katus. Meid viidi ka tööruumidesse. Pearuum oli suur ja avar, isegi liiga suur. Väga palju jooksmist ning puudus hubasustunne. Samuti mõjutas ehk ka lihtne ja labane ehitusmaterjalide kasutus ja häiris ka see, et ruumis oli liiga palju aknaid. Töölisena tekiks tunne nagu oleks kaubamaja vaateaknal modellina tööl. Ent samas kõik tööriistad ja masinad olid kättesaavad ja selgesti ära märgistatud. Kokkuvõttes oli plusse kui miinuseid. Kodusema mulje jättis Volvo ja Fordi esindus,
enamasti 6:13 sammast) · Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid
kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima. Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat eKR) arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid
Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber
talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas: o Lossid olid kindlustamata o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive. Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui
aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega.
Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst. Peloponnesose kunsti ehitismälestistest on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Tirynsi linnud- selle jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. saj. vahel. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus on korrapärasem kui Kreetal. Kreetal polnud , aga Tirynsis leiti teistest olulisem, suurem, kesksem pearuum, pikergune saal. Müneene linn- Müürid olid nii võimsad, et neid peeti kükloopide kätetööks. Siit ka nimetus: Kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvatest kolmnurksetest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutavas kunstis olid olulisemail kohal tarbekunsti esemed.
värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne
Kreeka oli kultuurivahendaja 3 maailmajao vahel, Euroopa, Aafrika ja Aasia. Tänu oma asendile Vahemeres ei pidanud kaitsekulutusi. Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks . Põhiline osa asustusest koondus rannikule . Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast • Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud • kujutati heledamalt, mehi tumedamalt • Kreeta kultuur hävis 1 ainsa hetkega, kui Thera saarel toimus Santorini vulkaanipurse. Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine. Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare.
1. Rooma skulptuur Augustus 1. saj. algul pKr. Idealiseeriv laad sobis rõhutama Augustuse peaaegu jumalikku rolli. 2. Caesar 3. Traianus 4. Patriits. Surnult võeti kipsist või vahast mask. 5. Roomlane esivanematega. See marmorist kuju on elusuurune. 6. Roomlanna u. 90. pKr. Soengud käisid ära. 7. Acilia sarkofaagi figuurid 250. a. pKr. Maalikunst Peamiseks maalikunsti varanduseks oli Pompeij. Aatrium on Rooma elamu keskel asuv pearuum. Valguse sisse- ja suitsu väljapääsuks oli laes suur 4-nurkne ava. Roomlastel oli omane silmapette loomine. Näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid justkui söödes purunenud maha. Osa ruume võis olla pööratud ka maja taga asuva suletud sammasõu nn peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkeruume, skulptuure, ilutaimi ja purskkaevi. Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon. Seinad kaeti maalidega
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikust ma sain teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga.Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlik...
värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane
Füüsiline vananemine ehitise põhitarindite, töökindluse ja agresiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine. Mõõdistusjoonised olemasoleva üldmõõdistamise alusel koostatud joonised (ümber projekteerimiseks või juriidiliseks vormistamiseks) Inventariseerimisjoonised joonised juriidiliseks vormistamiseks Arhitektuurilised oskussõnad Aatrium (pime, must) tubadega ümbritsetud pearuum, kus paiknes kolle (vanas raames). Sammaskäigu ja kaevuga eeshoov, harilikult kloostrites. Nüüdis arhitektuuris 4-st küljest hoonestatud sisehoov. Aganik väike kitsas ruum rehetoa taga või rehealuse otsas Akantus Alkoov Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, niss (puuduvad aknad) Ampiir klaritsismi erivorm. Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal. Antresool vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil Arhvivolt kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg
Kasutati viit orderit: 1. Rooma-dooria order 2. Rooma-joonia order 3. Korintose order (põhiliselt kasutatav, kõige toredam) 4. Toskaana order- kasutati militaarehitiste puhul. 5. Komposiitorder Komposiitkapiteel (kapiteel - joonia kapiteeli voluudid ülaosas ja korintose akantuslehed allosas, Basiilikad kohtu ja ärihooned. Pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid kolmeks lööviks jaotas. Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Triumfikaared Vana- Roomas toimunud tähtsa sündmuse või võiduka väepealiku auks ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis Akveduktid rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus. Amfiteatrid ja staadionid vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad
Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne > kahekujuline - bioloogia aatommass > aatomi mass avaldatuna aatommassiühikuis - füüsika, keemia alkeen > kaksiksidemega süsivesinik - keemia abstsess > mädanik - meditsiin androloogia > teadus mehe organismi iseärasustest ja meestehaigustest - meditsiin ateroskleroos > tuiksoonelubjastus - meditsiin anamnees > haiguse eellugu - meditsiin amorett > tiivulise lapsena kujutatud armastushaldjas - kunst aatrium > Rooma elamu pearuum ajalugu, ehitus, arhitektuur hedonism > naudinguõpetus - filosoofia arp > nõiatrumm - folkloor loits > värsivormis nõidussõnad - folkloor Arhipelaag > saarestik - geograafia järvik > väike järv - geograafia apostroof > ülakoma, poeetiline üte - keeled, kirjandus faabula > teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses - keeled, kirjandus Eufoonia > heakõla - kirjandus, muusika hermeneutika > vanatekstiõpetus - ajalugu, kirjandus
Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused
põhiplaan · Iga tempel eri jumalale · Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron
· Loomutruudus, realistlik · Triumfikaared - suuurte sõjalise võitude või Muude ühiskondlike tähtsate südnmuste auks ehitatud. Tuntuimad: Keiser Constatinuse triumfikaar Roomas, Tituse triumfikaar · Ehitati areene lõbustusasutusteks · Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju - Rooma kuulsaim ratsamonument · Esivanemate austamine tõi kaasa portreeskulptuuri õitsengu · Palju Rooma seinamaale Pompeiis · Pompeii - suvituslinn · Aatrium - lahtise laeavaga pearuum, põrandas bassein vihmavee kogumiseks, ümbritsesid ruumid Ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst · Tekkis Vahemere Idarannikul Palestiinas, kust levis kiiresti üle Rooma · Kuulutati lubatuks 313 aastal Constatinuse poolt · Nõudis usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, käsk armastada kõiki k a vaenlasi, kõik on jumala ees võrdsed, oli vastastikuses Rooma usuga · Katakombe kasutati kunstiteoste loomiseks: seina- ja laemaalid
tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos. Kreeka templi arhidektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on suhteliselt madal. Ilma baasita. Sama tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
10. Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga
· Talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi ehk geisoni; · Võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viilu välja ehk tümpanoni, kus asusid reljeefid, mis olid värvitud(kirjas oli); o Sammaste taga templi pearuum ehk naos; o Katusel vihmavee suunaja, mis ei lasknud vihmal otsaviilule voolata; o Sambad on kõige tähtsamad, neid on kolme tüüpi, need annavad ka stiilile nime Dooria, Joonia ja Korintose: Dooria suhteliselt madal ja jässakas, ilma baasita ehk alust ei ole, samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed ehk kannelüürid(16-20), ülevalt
b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison(eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Põhiplaan: Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil). Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria, joonia ja korintose. 4.Kuidas nimetatakse samba osi? Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest
Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive.
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. Mükeene kunst: Kreeta kunsti levimine mandrile: Mükeene kunst. Mõlemad sarnased. Tähtsamad mälestusmärgid ajavahemikust 1600-1100 eKr Lossid: Suur tähelepanu linnade kindlustamisel ja relvadel. Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Lossid kindluslossid. Ehituskunst Mükeene ja Tirynsi lossides. Tirnys: 300x100 m suurusel platool. Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue.
6. GENERATSIOON Autoturul toimunud muutuste ja uuenenud nõudmiste tulemusena muutis Chevrolet aastal 1977 taaskord Impala disaini. Uued Impalad olid küll lühemad, kuid see-eest kõrgemad ja kitsamad kui vararasemad mudelid. Uue Impala raam oli lühendatud versioon 1971. aastal tutvustatud raamist ja oli kasutusel kuni B-tüüpi kerede tootmine 1996. aastal lõpetati. Kuigi uuel Impalal olid varasemast kompaktsemad välisdimensioonid, suurenesid pearuum, tagaistmete jalgaderuum ja pagasiruum. Vähenenud suurusega mudelite tootmine suurenes 1976. aastal oluliselt ja Impala oli taas USA müügiedetabelite tipus. 1977. aastal ümberkujundatud Impala/Caprice nimetati ajakirja Moto Trend poolt aasta autoks. Uus kere oli pikem ja kitsam kui 1976. aasta mudelil. Hardtopide tootmine lõpetati, kuna liikusid kuulujutud uutest turvaregulatsioonidest. 1977.-1979. aasta kupeede tagaklaas sarnanes 1987. aasta Chevrolet Monte Carlo Aerocoupega. 1980
Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium)
Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. 6. Mükeene kunst: ARHITEKTUUR: Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive,
stiilis; Peterhof- Barokk; Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk.; Sangaste- Gooti stiil; Sanssouci- Rokokoo; Stourhead- itaalia stiilis; Stowe- inglise stiil; Suuremõisa- Barokk; Toila Oru- renessanss; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles- Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive.
kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega TEMPLI PÕHIPLAAN Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad
6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast.
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
SEINAL ja PÕRANDAL Mõisted PILASTER-seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. FOORUM-uruplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Rooma linnades. TRIUMFIKAAR-algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav; ehitati ka klassitsismi ajal. TERMID-avalik saun Vana-Roomas. ADVEDUKT-kivikaartele toetuvad veejuhtmed BASIILIKA- kohtu ja ärihoone AATRIUM- aes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. MAUSOLEUM-suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias. MONUMENT-mälestussammas, ausammas.Linnaruumi ehitatud mingisuguse isiku auks. 13 FRESKO-värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling MOSAIIK-erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või
Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne
Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim suured maaalused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1
6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast.
kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks. Gooti kaatedraalide siustuse tähtsaks koostisosaks oli ka puidust kappaltar, mis suurtes katedraalides tõusis idaseina kõrguseks; altarid paiknesid ka kabelites. Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega. Seinad olid krohvitud, kaetud puupaneelidega või tekstiiliga. Hilisgootikas ilmusid gobeläänvaibad. Palju kasutati arhitektuurset ornamentikat. Põrand oli puidust või kivist. Suhteliselt palju kasutati tekstiili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
