ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT (0)

ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks
Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited ( tavalises kirjas) ja neile
antud õiged väited ( kursiivis )
1.  Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone.
2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine . Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades.
4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest.
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest.
5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest.
7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine ). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).
8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht . Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta.
9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub rahakäibe juhtimine ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine , investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine.
10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
11. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on müügikäibe viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
12. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi järgmise aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
13.  Rahandussuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha vastavate näitajate võrdlusi erinevatel ajaperioodidel , kuid neid ei saa võrrelda teiste ettevõtete näitajatega. Rahandussuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha vastavate näitajate võrdlusi erinevatel ajaperioodidel, näitajaid saab võrrelda teiste ettevõtete näitajatega.
14. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine miinimumi. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine MAKSIMUMI .
15. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine miinimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
16. Rahandus ühendab endas raha, töö ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone.
17. Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama raamatupidamiseks, mille raames keskendutakse ettevõttes kahte tüüpi otsustele. Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama finantsjuhtimiseks, mille raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele.
18. Soovituslikult saab kasumi maksimeerimine olla eesmärgiks pikaajalises perspektiivis. Soovituslikult saab kasumi maksimeerimine olla eesmärgiks lühiajalises perspektiivis.
19. Aastakümneid tagasi arvati, et ettevõtte juhi esmaseks ülesandeks ning seega ettevõtluse eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
20. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi eelneva aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
21. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Ettevõtte rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus.
22. Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pigem lühemat ajaperioodi (kuni 2 aastat). Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pikemat ajaperioodi (3-5 aastat).
23. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva käibevarade turuväärtuse viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia miinimumini ettevõtte turuväärtus , ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust.
25. Bilansis on näha kõik ettevõtte kantud kulud, kuid mitte teenitud tulud. Bilanss ei kajasta ettevõtte tehtud kulusid ja teenitud tulusid.
26. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada töötajate jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust.
27. Eestis tegutsevates ettevõtetes pole tavaliselt finantsjuhi ametikohta. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhti ametikohta.
28. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on ühtse turuosa hoidmine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
29. Finantsjuht on isik, kes vastutab ainult raamatupidamiskohustuslase ülesannete täitmisega ettevõttes. Finantsjuht on isik, kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes.
30. Pearaamatupidaja töökohustuste hulka kuulub raha hankimine kapitaliturult ja likviidsete väärtpaberite juhtimine. Pearaamatupidaja juhib maksude osakonna tööd, teostab juhtimis- ja finantsarvestust.
31. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine tasakaalu bilansiga. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini
32. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes ainult kasumi maksimeerimisele. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele: 1) investeerimisotsused; 2) finantseerimisotsused; 3) rahavoogude juhtimisega seotud otsused.
33. Rahandusega tegelevad erinevad organisatsioonid , millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. Rahandusega tegelevad erinevad institutsioonid , millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad.
34. Ettevõtte finantsjuhtimise esmaseks eesmärgiks on tänapäeval kasumi maksimeerimine. Ettevõtte finantsjuhtimise esmaseks eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini, laiemalt ettevõtte turuväärtuse viimine maksimumi.
35. Rahavoogude aruanne selgitab raha liikumist ettevõtte siseselt. Rahavoogude aruanne selgitab miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul.
36. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja nende pakutavatest finantsaruannetest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja nende pakutavatest finantsteenustest.
37. Bilansis esitatakse ettevõtte tegevuse tulud, kulud ja finantstulemus mingil kindlal kuupäeval. Kasumiaruandes esitatakse ettevõtte tegevuse tulud, kulud ja finantstulemus aruandes kajastatud perioodi jooksul või Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit mingi kindla kuupäeva seisuga.
38. Vertikaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat.
39. Igapäevase rahandustöö eesmärgiks on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Kontroll- analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused.
40. Finantseerimisotsused on otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri hindamisega seotud otsused.
41. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust.
42. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/B. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/E või aktsia turuväärtuse ja raamatupidamisväärtuse suhet tähistatakse lühendatult P/B.
43. Vertikaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi.
44. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva põhivara turuväärtuse viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
45. Ettevõtte finantseesmärgid on ellu jääda, vältida maksejõuetust ja pankrotti , võita konkurentsis, viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa, viia miinimumini tulud, viia maksimumini kasum, säilitada püsiva sissetuleku kasv. Ettevõtte finantseesmärgid on ellu jääda, vältida maksejõuetust ja pankrotti, võita konkurentsis, viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa, viia miinimumini kulud, viia maksimumini kasum, säilitada püsiva sissetuleku kasv.
46. Finantsjuht on isik, kes vastutab tootmisfunktsioonide täitmise eest ettevõtte. Finantsjuht on isik, kes vastutab finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes.
47. Majandusaruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul.
48. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatavat horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühe vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatavat horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja /või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
49. Kas finantssüsteem koosneb rahavoogudest ja nende mõjust? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest.
50. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte töötajate tööülesannete täitmist ja tulemust ning analüüsida nende hingeelu, et selgitada, kas tulemused võimaldavad töötajatel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud koondamised. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused.
Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis)

Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta.

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital . Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/ kahjum .

Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT).

Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid.

Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast.

Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval.

Omaaktsiaid peab hoidma vähemalt ühe aasta. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui üks aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele.

Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid , mis liigitatakse eelis- ja järelaktsiateks. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja lihtaktsiateks .

Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle vara soetusmaksumuse hinnaga. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses.

Osaühing võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.

Reaalne intressimäär on deflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär.

Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta.

Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit.

Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber . Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.

Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval.

Mida rohkem ettevõte kasumit teenib, seda suurem on finantsvõimendus ja vastupidi. Mida rohkem kasutatakse laenu, seda suurem on finantsvõimendus ja vastupidi.

Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja põhiaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse: lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks.

Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali kaalutud keskmine hind (weighted average cost of capital WACC ) maksimaalne. Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali kaalutud keskmine hind (weighted average cost of capital WACC) minimaalne.

Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 1 sent . Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti.

Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja liitaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks.

Aktsiaid saab liigitada eelisaktsiateks ja võõraktsiateks. Aktsiaid saab liigitada eelisaktsiateks ja lihtaktsiateks.

Eelisaktsiate hind arvutatakse ettevõtte poolt saadava brutohinna e turuhind miinus tehingukulud järgi. Eelisaktsiate hind arvutatakse ettevõtte poolt saadava netohinna e turuhind miinus tehingukulud järgi.

Lisakapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised.

Lihtaktsia ( preferred stock ) on hääleõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common stock) on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber.

Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus ostetakse uusi võlakirju. Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju.

Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 6 kuud, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 1 aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele.

Kapitali hind on summa, mida ettevõtja peab teenima , et rahuldada ettevõttesse investeerijaid antud riskitaseme juures. Kapitali hind on tulunorm, mida ettevõte peab teenima, et rahuldada ettevõttesse investeerijaid antud riskitaseme juures.

Finantsinstrumendi elutsükli järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks ja teisesteks turgudeks. Finantsinstrumendi elutsükli järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks ja järelturgudeks.

Tegevusvõimendus ( operating leverage) näitab kui palju on ettevõtte tegevuse finantsprognoose mõjutanud võimendus. Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT).

Käibekapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised.

Võõrkapitaliks loetakse kõiki seestpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised.

Eelisaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common stock) on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber.

Aktsiate emiteerimisel ei või määrata täiendavaid tingimusi, klausleid. Aktsiate emiteerimisel võib määrata täiendavaid tingimusi, klausleid.

Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud aktsia, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks.

Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks.

Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA . Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBIT. Või: Maksude, intresside ja kulumi eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA.

Tegevusvõimendus (operating leverage) mõõdab müügikulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus (operating leverage) mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT).

Võõrkapitaliks loetakse kõiki mitte väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimisi. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimisi.

Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.

Finantsinstrumentide elutsükli järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Või: Finantsinstrumendi elutsükli järgi jaotatakse finantsturud esmasturgudeks ja järelturgudeks.

Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelisaktsiateks, lihtaktsiateks, täisaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelisaktsiateks, lihtaktsiateks.
Ettevõtte rahanduse 3. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis)

Intressimäär ei olene kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast.

FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. viimane ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas . FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. esimene ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas.

Käibekapital on käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe.

Kaubad müüakse deebeti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. Kaubad müüakse krediiti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva.

William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatavate raha ekvivalentide varude selgitamiseks. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks.

Põhivaradeks loetakse aktivaid, varasid , mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta. Käibevaradeks loetakse aktivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta.

Käibekapital on põhivara ja pikaajaliste kohustuste vahe ehk Käibekapital = põhivara – pikaajalised kohustused. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe ehk Käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused

Likviidsus on funktsioon ettevõtte põhivara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.

FIFO meetodi kasutamisel müüakse esimene ost viimasena ära ehk varud hinnatakse esimese sissetuleku hinnas. FIFO meetodi kasutamisel müüakse esimene ost esimesena ära ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas.

Õigeaegsuse mudelit kasutades lähtutakse tootmisprotsessis vajaminevatest materjalidest. Materjali planeerimise mudelit kasutades lähtutakse tootmisprotsessis vajaminevatest materjalidest.

Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi : tuleb säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte jätkusuutlikkuseks järgnevaks kolmeks kuuks. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi: tuleb säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks.

Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu kindlust, eriti pikaajalistelt väärtpaberitelt. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine.

Finantsrisk tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks.

Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda väiksem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus.

Faktooringulepinguga ei kohustu otseselt üks isik (faktooringu klient , nt kaupade müüja ) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. Faktooringulepinguga kohustub otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu.

Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse käibevarade ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi.

Käibevarasid saab jagada gruppidesse : püsikäibevarad ning pikaajalised, hooajalised või muutuvad käibevarad. Käibevarasid saab jagada gruppidesse: püsikäibevarad ning ajutised , hooajalised või muutuvad käibevarad.

Likviidsusriski on võimalik vähendada lühiajalise finantseerimise abil. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. Või: Likviidsusriski on võimalik suurendada lühiajalise finantseerimise abil.

Finantspaindlikkus on ettevõttele sobiliku finantsjuhtimise poliitika juurutamine . Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi.

Sissenõudmispoliitika peab sisaldama finantsjuhi kohustusi nõuda tarnijatelt sisse intressimakseid. Sissenõudmispoliitika peaks sisaldama finantsjuhi ülesandeid/kohustusi ostjatelt laekumata arvete sissenõudmise protsessis.

Sissenõudmispoliitika peab sisaldama tegevusi ja toiminguid, mida järgitakse hankijate osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud. Sissenõudmispoliitika peab sisaldama tegevusi ja toiminguid, mida järgitakse klientide osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud.

Käibekapitali juhtimist nimetatakse kirjanduses pikaajaliseks finantsjuhtimiseks. Käibekapitali juhtimist nimetatakse kirjanduses lühiajaliseks finantsjuhtimiseks.

Võlakapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi.

Faktooringulepinguga kohustub lepingu osapool raha maksma, kui viivis on üle 2 päeva. Faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu.

Intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumatus, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna samaks jäämine. Intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine.

Täiusliku turumajanduse tingimustes on tehingukulud, viivitused tootmises, turundus ja finantsraskuste kulud. Täiusliku turumajanduse tingimustes pole tehingukulusid, viivitusi tootmises, turundust ja finantsraskuste kulusid.

Rahavoolude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. Rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks.

Faktooringu üheks tingimuseks on, et avansimäär on 30-50% faktoorile esitatud arvest . Faktooringu üheks tingimuseks on, et avansimäär on 60-90% faktoorile esitatud arvest.

Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse kolmeastmelist arvutusmudelit. Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit.

Likviidsus omab kahte olulist aspekti: jätkuv likviidsus ja raha likviidsus. Likviidsus omab kahte olulist aspekti: jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus.

LIFO meetodi puhul hinnatakse varud viimasena sissetulnud hinnas. FIFO meetodi puhul hinnatakse varud viimasena sissetulnud hinnas või LIFO meetodi puhul hinnatakse varud esimesena sissetulnud hinnas.

Käibekapitali juhtimist nimetatakse kirjanduses pikaajaliseks finantsjuhtimiseks. Käibekapitali juhtimist nimetatakse kirjanduses lühiajaliseks finantsjuhtimiseks.

Likviidsus on funktsioon ettevõtte varade ja pikaajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.

Käibevaradeks loetakse passivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta. Käibevaradeks loetakse aktivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta.

Käibekapitali juhtimisel on tegemist ettevõtte likviidsuse juhtimisega, mis jaguneb kaheks osakomponendiks: pikaajaliste kohustuste juhtimine, lühiajaliste kohustuste juhtimine. Käibekapitali juhtimisel on tegemist ettevõtte likviidsuse juhtimisega, mis jaguneb kaheks osakomponendiks: käibevaradesse tehtavate investeeringute juhtimine, lühiajaliste kohustuste juhtimine.
Ettevõtte rahanduse 4. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis)

Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja regressiivne. Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja agressiivne, hiljem lisandus kolmas, võrdsustav strateegia.

Finantseelarved on mõeldud kulutuste piiramiseks. Finantseelarved olid algselt mõeldud kulutuste piiramiseks, kuid tänapäeval on kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt.

Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade tulu jagada varudega. Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade kulu jagada varudega.

Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav skeem, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist.

Bilansis kajastatakse varad passiva poolel. Bilansis kajastatakse varad aktiva poolel.

Finantsplaan on minevikus kavandatud tegevuse aruanne, mille analüüsmine annab võimaluse hinnata ettevõtte tulevikku. Finantsplaan on tulevikus kavandavate tegevuste kohta koostav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist.

Regressioonanalüüsi kasutatakse lühiajalisteks ennustusteks. Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajalisteks ennustusteks.

Finantsplaan on seega minevikus toimunud tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan on seega tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist.

Jäik eelarve – prognoositakse tegevuse minimaalse ja maksimaalse taseme juures ehk eelarvestatakse võimalik muutuste vahemik erinevate tegevusmahtude juures. Sobiv on kasutada sesoonse tegevusega , varieeruva tuluga ettevõtetes. Jäik eelarve – kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Sobib stabiilses ettevõttes, majanduses. Nt turunduskulude ja üldhalduskulude eelarved .

Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse kulumeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse tulemeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi.

Müügiprognoosi aluseks on: 1) senised tarbijate rahulolu tendentsid, eeldusel , et need püsivad planeeritaval perioodil; 2) neid oluliselt mõjutavad asjaolud . Müügiprognoosi aluseks on 1) senised müügitulu tendentsid, eeldusel, et need püsivad planeeritaval perioodil; 2) neid oluliselt mõjutavad asjaolud.

Paindlik eelarve on eelarve, mille kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Jäik eelarve on eelarve, mille kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel.

Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes kolme taset 1) finantsprognoosimist 2) finantseelarvete ja 3) bilansi koostamist. Finantsplaneerimise juures tuleb eristada kahte taset 1) finantsprognoosimist ja 2) finantseelarvete koostamist.

Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja strateegiline. Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja agressiivne.

Mida kõrgem on kasumimäär olemasolevate varade käibe ja müügitulu taseme juures, seda rohkem vajatakse täiendavat finantseerimist. Mida kõrgem on kasumimäär olemasolevate varade käibe ja müügitulu taseme juures, seda vähem vajatakse täiendavat finantseerimist s.t. kasum on suhteliselt suur, millega on võimalik ettevõtet sisemiselt finantseerida.

Protsendimeetodit müügitulu suhtes kasutatakse suhteliselt pikaajaliste muutuste ennustamisel. Protsendimeetodit müügitulu suhtes kasutatakse suhteliselt lühiajaliste muutuste ennustamisel.

Mida kõrgem on kasumimäär olemasolevate varade käibe ja müügitulu taseme juures, seda rohkem (õige on vähem) vajatakse täiendavat finantseerimist. Mida kõrgem on kasumimäär olemasolevate varade käibe ja müügitulu taseme juures, seda vähem vajatakse täiendavat finantseerimist.

Finantsplaan on minevikus olnud tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist.

Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja varude vahelise regressiooni alusel otsustada, millised on optimaalseimad variandid. Müügikäibe planeerimine on pikemaajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja varude vahelise regressiooni alusel otsustada, millised on optimaalseimad variandid.

Finantsprognoosimine on finantseesmärgi formuleerimine. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse tulemeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi.

Müügiprognoos sisaldab seniseid müügikulu tendentse, mis püsivad hetke perioodil. Müügiprognoos peaks sisaldama vähemalt seniseid müügitulu (käibe, läbimüügi) tendentse.

Finantseelarved on kujunenud abivahendiks, millega saab prognoosida investeeringute mahtu. Finantseelarved on tänapäeval kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt.

Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata kasumi suurust. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist.

Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse tulemeid ja neist tulenevaid investeerimisvajadusi. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse tulemeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi.

Regressioonanalüüsi kasutatakse lühemaajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja varude vahelise regressiooni alusel otsustada, millised on optimaalseimad variandid. Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja varude vahelise regressiooni alusel otsustada, millised on optimaalseimad variandid.

Lühiajalised finantsplaanid on plaanid, mis realiseeritakse järgmise kuue kuu jooksul. Lühiajalised finantsplaanid on plaanid, mis realiseeritakse järgmise kaheteistkümne kuu jooksul.

Kui müüdav kogus tasuvuspunktis on leitud ning teada on ühiku müügihind saab nende näitajate alusel arvutada kui palju on võimalik müüa. Kui müüdav kogus tasuvuspunktis on leitud ning teada on ühiku müügihind saab nende näitajate alusel arvutada müügitulu.

Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes kolme taset (1) finantsprognoosimist (- kavandamist), (2) finantseelarvete koostamist ning (3) finantsanalüüsi.Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes kahte taset (1) finantsprognoosimist (- kavandamist) ja (2) finantseelarvete koostamist

Regressioonanalüüsi kasutatakse lühiajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja kohustuste vahelise regressiooni alusel otsustada, millised om optimaalseimad variandid . Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajaliseks ennustamiseks, enamlevinud variant on müügikäibe ja varude vahelise regressiooni alusel otsustada, millised on optimaalseimad variandid.

Mida madalam on varade (aktivate) käive , seda kõrgemat sisemist finantseerimist vajatakse olemasoleva müügitulu kasvumäära juures. Mida kõrgem on varade (aktivate) käive, seda madalamat sisemist finantseerimist vajatakse olemasoleva müügitulu kasvumäära juures.

Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja liberaalne . Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: konservatiivne ja agressiivne.

Finantseelarved olid algselt mõeldud kulutuste suurendamiseks, kuid tänapäeval on kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt. Finantseelarved olid algselt mõeldud kulutuste piiramiseks, kuid tänapäeval on kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt.

Jäik eelarve – prognoositakse tegevuse minimaalse ja maksimaalse taseme juures ehk eelarvestatakse võimalik muutuste vahemik erinevate tegevusmahtude juures. Jäik eelarve – kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Sobib stabiilses ettevõttes, majanduses. Nt turunduskulude ja üldhalduskulude eelarved.

Paindlikke eelarveid kasutatakse eelkõige püsivas majanduskeskkonnas ja stabiilsetes ettevõtetes. Jäiku eelarveid kasutatakse eelkõige püsivas majanduskeskkonnas ja stabiilsetes ettevõtetes või paindlikke eelarveid kasutatakse eelkõige sesoonse, varieeruva tuluga ettevõtetes.

Ettevõte tegutseb lähtudes konservatiivsest finantseerimisstrateegiast, kui käibevarasid finantseeritakse lühiajalise finantseerimisega ja põhivarasid pikaajalise finantseerimisega. Ettevõte tegutseb lähtudes konservatiivsest finantseerimisstrateegiast, kui püsiva olemusega finantseerimisallikate suurus on põhivaradest suurem või ettevõte tegutseb lähtudes võrdsustavast strateegiast, kui käibevarasid finantseeritakse lühiajalise finantseerimisega ja põhivarasid pikaajalise finantseerimisega.
Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega,
küsimused ja pakutud vastusevariandid . Õige vastus on alla joonitud.

Järgmisest loetelust märkida finantsaruanne : aktivaaruanne; kasumiaruanne ; rahavood äritegevuses; omakapitali muutuste aruanne

Mida mõõdab suhtarv ? Samasuguste näitajate suhet; Sarnaste näitajate suhet; Erinevate näitajate suhet

Bilansi põhivõrrand ehk raamatupidamisarvestuse põhivalem on: Aktiva= kreedit ; Aktiva= deebet ; Aktiva= passiva

Põhiaruanded on... Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Bilanss, koondkasumi aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Bilanss, rahavoogude aruanne, koondkasumi aruanne, kasumiaruanne. Rahavoogude aruanne, koondkasumi aruanne, omakapitali muutuste aruanne.

Rahandus ühendab endas: juhtimist, ettevõtlust ja organisatsioonilisust; raha, riskide ja aja kontseptsioone; era- ja avaliku sektori finantse

Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama: raamatupidamiseks; finantsraamatupidamiseks¸finantsjuhtimiseks

Ärirahandus ehk... äriettevõtte rahandus; raha, millega kaubeldakse

Mis on ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks ? Olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust; Kasumi maksimeerimine; Kulude vähendamine

Mitu rahanduse liiki on Virtaneni kohaselt ? 1; 2; 3; 4; 5

Milline neist teguritest mõjutab oluliselt finatsjuhtimist ja finantsotsustusi ?
keskkond (õiguslik, majanduslik, finants ); ülemused; raamatupidaja

Kes on finantsjuht ? Keskastmejuht; Isik, kes kontrollib raamatupidajat; Isik, kes on vastutav finantsjuhtimise funktsioonide eest ettevõttes

Kontroll-analüütilise töö eesmärk on.. jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle; kontrollida ettevõtte töötajaid; kontrollida raamatupidaja pädevust

Mida selgitab rahavoogude aruanne? Ettevõtte rahalise seisu muutumist aruandeperioodi jooksul; Olemasoleva raha kogust ettevõttes; Kui palju on ettevõttes kasumit

Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse: horisontaalanalüüsi¸ vertikaalanalüüsi¸ rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi; kõiki eelpool nimetatuid

Millest koosneb finantssüsteem? finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest; juhtimisoskusest; finantsaruannest

Milline ei ole Virtaneni (1996; Kõomägi , 2006) kohaselt ettevõtte rahanduse liik? Panga rahandus ( pank finance ); Ettevõtlusrahandus (entrepreneurial finance); Väikeettevõtte rahandus (small business finance); Korporatsioonide rahandus ( corporate finance)

Parimaks finantsjuhtimise eesmärgiks on: kasumi maksimeerimine; müügitulu maksimeerimine; ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine; aktsia hinna maksimeerimine.

Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. valdkond , milles ettevõte tegutseb. toote nimi, mida ettevõte toodab.

Finantsjuhtimist ning finantsotsustusi mõjutavad oluliselt: Keskkond (õiguslik, majanduslik, finants ). Väljakujunenud finantsasutused. Risk ja tasumatus

Milline järgnevalt toodutest ei ole finantsaruanne? bilanss; kasumiaruanne. dividendi maksmise aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne

Võlakordaja= Kohustused kokku/pikaajalised kohustused. Kohustused kokku/passiva. Kohustused kokku - omakapital

Milline järgnevatest ei ole ettevõtte rahanduse liik? Ettevõtlusrahandus. Väikeettevõtte rahandus. Perekonna rahandus. Korporatsioonide rahandus

Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on aktiva = võlakohustused. varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus. varad = netovara

Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on: olemasoleva omakapitali raamatupidamisväärtuse viimine miinimumini. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. vältida pankrotti. viia miinimumini kulud

Äriettevõtte rahanduse mõiste lühendiks on: Finantsjuhtimine . Ärijuhtimine. Äritsemine. Ärirahandus

Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme
kategooriasse. Milline nendest ei kuulu sinna? Investeerimisotsused. Rahavoogude otsused. Finantseerimisotsused. Dividendiotsused

Milline ei ole finantsaruanne? Omakapitali muutuste aruanne. Kasumiaruanne. Bilanss. Majandusaasta aruanne. Rahavoogude aruanne

Bilansi põhivõrrand on: Varad=võlakohustused+käibevara. Varad=Võlakohustused+netovara. Varad=võlakohustused+põhivara

Milline neist ei ole ettevõtte finantseesmärk? Kasumi suurendamine maksimaalselt. Olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. Viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. Viia maksimumini müügikäive ja hoida minimaalset turuosa

Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on: varad= aktiva - passiva. varad = võlakohustused - ettevõtte puhasväärtus. varad = võlakohustused + netovara

Bilansi põhivõrrand ehk raamatupidamisarvestuse põhivalem on: varad =omakapital - võlakohustused. varad= võlakohustused + omakapital. varad= võlakohustused – omakapital

Milline neist kuulub fnantsjuhi ülesannete hulka? Töötajate tagakiusamine . Arhiivi haldamine . IT- alaste lahenduste väljatöötamine. Rahavoogude juhtimine, optimeerimine

Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele, millest üks on investeerimisotsused. Investeerimisotsused tähendavad järgmist... otsused selle kohta, kuidas neid tegevusi finantseerida. otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. otsused, mis määravad, kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil

Mis põhiprobleem võib esineda finantssuhtarvude analüüsimisel? Kas võlad on tasutud? Kuidas toimida tulumaksuga? Tulemuseks saadakse, et maksevõime on mitterahuldav. Kas aasta on 360 päeva või 365 päeva pikk? Milliseid suhtarve kasutada?

Kes jaotas vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse?
A. Smith. A. Damodaran. E. Jaska

Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on… olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. tekkinud raamatupidamiskulude viimine miinimumini. ettevõtte lühiajaliste tulude maksimeerimine.

Üheks võimalikuks ettevõtte finantseesmärgiks on: Võimaluse korral lasta firma pankrotti. Võita majandustegevuse käigus minimaalne turuosa. Viia miinimumini kulud

Äriühinguna on äriseadustikus sätestatud: Osaühing. Korteriühistu. Tütarettevõte

Finantsaruanne on: Investeeringute aruanne. Raamatupidamise aruanne. Kasumiaruanne

Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama: Turustamiseks. Majandamiseks. Finantsjuhtimiseks

Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid. aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust. majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit

Bilansi põhivõrrand on: Varad = raha - kohustused. Varad = võlakohustused + netovara. Varad = omakapital - põhivara

Mida ühendab endas rahandus? Raha, riskide ja aja kontseptsioone. Ettevõtlust, ökonoomikat, toorainet. Euroopa Liitu, USA-d ja Eestit.

Investeerimisotsused ehk ... kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused. kui palju otsustatakse raha jaotada omanike vahel. ressursside paigutamisega seotud otsused

Ettevõtte finantseesmärgiks võib olla: võita konkurentsis. spordi toetamine. elatumine EAS-i toetustest

Kõomäe (2006) väitel tuntakse … finantssüsteemide põhitüüpi : kolme. nelja. viite

Finantsjuht on isik: kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. kes juhib ettevõttes rahavooge ja täidab aruandluse nende kohta. kes vastutab ettevõtte finants olukorra eest ja oskab and ülevaate sellest

Finantsjuhtimine tähendab ? Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursside juhtimist. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse ja ettevõtte rahaliste ressursside juhtimist. Finantsjuhtimine tähendab omavalitsuste ning äriühingute rahaliste ressursside juhtimist.

Millist finantssüsteemide põhitüüpi tuntakse? Lääne-Euroopa pankadekeskne süsteem. Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem. Hiina cross -holding süsteem. Kõik eelpool mainitud variandid

Milline neist on ettevõtte kõige olulisem finantseesmärk? Kasumi suurendamine maksimaalselt. Olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. Viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike
jõukust

Kes on jaganud ärirahanduse kolmeks (majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus, raamatupidamislik rahandus)? Damodaran. Listra. Virtanen

Finantsanalüüsi teostamisel kasutakse ... meetodit: otsese analüüsi. horisontaalanalüüsi
rahavoogude analüüsi

Milline neist ei ole finantsaruanne? bilanss. omakapitali muutuste aruanne. kassa aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne

Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on : olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. müügitulu maksimeerimine. aktsia hinna maksimeerimine. huvirühmade rikkuse maksimeerimine

Äriseadustikus sätestatud äriühingute hulka ei kuulu: aktsiaseltsid. usaldusühingud. mittetulundusühingud. osaühingud

Ettevõtte rahanduse liikide hulka ei hulka: väikeettevõtte rahandus. riigirahandus korporatsioonide rahandus. uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus

Rahavoogude aruande osaks ei ole: rahavood finantseerimistegevusest. rahavood investeerimistegevusest. rahavood äritegevusest. rahavood ettevõtlusega mitteseotud tegevusest

Mis on ettevõtte finantsjuhtimise peamine eesmärk? kasumi maksimeerimine. viia maksimumini ettevõtte turuväärtus ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini

Milline neist finantsaruannetest selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud
aruandeperioodi jooksul? bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne

Milline neist on finantsjuhtimise funktsioon? Rahavood ja nende lisanduv mõju. Arveldused ostjate ja tellijatega müüdud kaupade ja osutatud teenuste osas. Ressursside juhtimine ehk varade struktuuri juhtimine

Ettevõtte finantseesmärk on: Vältida kasumit. Viia maksimumini ettevõtte turuväärtus. Viia kulud maksimumini

Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on: ettevõtte kasumi maksimeerimine. ettevõtte olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. ettevõtte kulud viia miinimumini. viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa

Missugune neist ei ole ettevõtte rahanduse liik? Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus. Ettevõtlusrahandus. Suurettevõtte rahandus. Korporatsioonide rahandus

Ettevõtte finantseesmärk: võita konkurentsis. ellu jääda. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini

Milline neist ei tohiks olla ettevõtte finantseesmärk? vältida maksujõuetust ja pankrotti. viia miinimumini kulud ja maksimumini tulud. ellu jääda. rahapesu . säilitada püsiva sissetuleku kasv
Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega,
küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud.

Üks loetelus toodud vekslitest ei kuulu müüdava vara alusel liigitatud vekslite hulka. Milline?

• Kaubaveksel ehk kommertsveksel
  
• Finantsveksel
  
• Kapitaliveksel
  
• Pangaveksel
  

Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse:

• Eelis- ja lihtaktsiateks
  
• Eelis-ja liitaktsiateks
  
• Aktsiatega kauplemise õigusteks
  

Kapitali suurendamise võimalused on:

• Palgata juurde uusi töötajaid
  
• Esitada aastaaruanne õigel ajal
  
• Müüa vara
  
• Võtta pangalaen
  

Kui suur peab olema aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital?

• 25 000 eurot
  
• 2500 eurot
  
• 30 000 eurot
  
• 20 000 eurot
  

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on...?

• FIE omakapital
  
• Aruandeaasta kasum/kahjum
  
• Osakapital
  
• Eelmiste perioodide jaotamata kasum
  
• Kaks esimest vastusevarianti
  
• Kaks viimast vastusevarianti
  
• Kõik eelpool nimetatutest
  

Pikaajaline laen on laen, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui .....

• 1 aasta
  
• 2 aastat
  
• 3 aastat
  
• 4 aastat
  

Mis on aktsia splittimine?

• Aktsia paber lastakse läbi paberihundi.
  
• Väiksema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks suurema nimiväärtusega aktsiaks .
  
• Suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks.
  

Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud...

• ...võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks.
  
• ...esmasturgudeks ja järelturgudeks.
  

Rendilepingute liigid:

• Finantsrent: kapitalirent, järelmaks
  
• Kasutamata rent
  
• Ostu-tagasirent
  
• Kombineerimata rent
  

Finantseerimisallikad võib liigitada

• Eraldatuteks ja mitteeraldatuteks
  
• pikaajalisteks ja lühiajalisteks
  
• tähtajalisteks ja tähtajatuteks
  

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitali hulka ei kuulu

• FIE omakapital
  
• Eelmiste perioodide jaotamata kasum
  
• Aruandeaasta kasum/kahjum
  

Milline neist kolmest ei ole tõene aktsia liik (aktsiate liigituse alusel)?

• Lihtaktsia
  
• VIP-aktsia
  
• Eelisaktsia
  

Osakapital, Eelmiste perioodide jaotamata kasum, Aruandeaasta kasum/kahjum. Millise
ettevõtlusvormi omakapitaliks need on?

• Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on.
  
• Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks.
  

Kes on trassant?

• veksli andja
  
• veksli võtja
  
• veksli edasiandja
  

Nominaalne intressimäär on sama, mis

• reaalne intressimäär
  
• tegelik aastane intressimäär
  
• lepingujärgne intressimäär
  
• efektiivne aastane intressimäär
  

Mis on finantsvõimendus?

• Toetuste andmine, et ettevõtte saaks paremini hakkama
  
• Tekib, kui ettevõte finantseerib sektoreid võrdsustamise nimel
  
• Tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid
  
• Mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile
  

Liising, kapitalirent on vara soetamine tasumistähtajaga:

• Kuus kuud
  
• Üle ühe aasta
  
• Alla ühe aasta
  
• Aasta
  
• Tähtajatu
  

Milline alltoodud variantidest on võõrkapital?

• Ettevõtte asutamisel omanike poolt rahalised ja mitterahalised sissemaksed
  
• Ettevõtte tegevuse käigus omanikepoolt tehtud täiendavad sissemaksed
  
• Väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised
  

Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks:

• Osakapital, ülekurss, reservid , eelmiste perioodide jaotamata kasum, aruandeaasta kasum/kahjum
  
• Osakapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum, aruandeaasta kasum/kahjum
  
• FIE omakapital, aruandeaasta kasum/kahjum
  

Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud

• võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks,
  
• valuutaturgudeks, tuletisväärtpaberite turgudeks
  
• võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks,
  
• võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks, tuletisväärtpaberite turgudeks
  

Üks järgnevatest pole täisühingus ja usaldusühingus omakapitaliks. Milline?

• Osakapital
  
• Nõuded ostjate vastu
  
• Aruandeaasta kasum/kahjum
  
• Eelmiste perioodide jaotamata kasum
  

Missugused tegurid määravad kapitali hinda:

• Finantseerimise mitte saamine
  
• Riskid
  
• Üldised investeeringud
  
• Muutused ettevõtte juhtkonnas
  

Täisühingus ja usaldusühingus on üheks omakapitali koostisosaks

• FIE omakapital
  
• Aruandeaasta kasum/kahjum
  
• Ühiskapital
  

Veksli edasi andmist nimetatakse

• indosseerimiseks
  
• emiteerimiseks
  
• remiteermiseks
  

Kapitali liigituse komponendiks on

• Puhaskasum
  
• Intressid
  
• Võõrkapital
  

Inflatsiooniga kohandatud intressimäär on

• Nominaalne intressimäär
  
• Reaalne intressimäär
  
• Summaarne intressimäär
  

Rendi vormi kus osapooled asuvad erinevates riikides nimetatakse

• Eksportrent, importrent
  
• Kaudne rent
  
• Brutorent
  

Pikaajaline laen on laen, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui:

• 3 kuud
  
• 6 kuud
  
• 1 aasta
  
• 2 aastat
  

Missugused järgnevatest teguritest EI MÄÄRA kapitali hinda?

• Üldised majanduslikud tingimused
  
• Turutingimused
  
• Pikaajalised kohustused
  
• Ettevõtte tegutsemis- ja finantseerimisotsused
  
• Finantseerimise maht
  

Lihtaktsia on :

• Omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.
  
• Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber.
  

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üheks omakapitaliks on :

• Osakapital
  
• Eelmiste perioodide jaotamata kasum
  
• Aruandeaasta kasum/kahjum
  

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on

• FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum
  
• FIE isiklik vara ja raha pangakontol
  
• FIE osakapital ja investeeringud
  
• FIE omakapital ja põhivara
  

Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse :

• Eelisaktsiateks ja lihtaktsiateks
  
• Omandiaktsiateks ja lihtaktsiateks
  
• Eelisaktsiateks ja osalusaktsiateks
  

Vali valikvastuste hulgast õige sõna: Võlakiri on oma olemuselt .......... kandev laen.

• finantstulu
  
• müügitulu
  
• intressi
  

Kui suur peaks olema aktsiaseltsi vähim aktsiakapitali suurus eurodes?

• 250 000
  
• 2500
  
• 25 0000
  

Millist regulaarset tulu annavad omanikule intressivõlakirjad?

• Finantstulu
  
• Dividenditulu
  
• Intressitulu
  

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks ei saa nimetada:

• FIE omakapitali
  
• eelmiste perioodide jaotamata kasumit
  
• aruandeaasta kasumit/kahjumit
  

Mis on füüsilisest ettevõtte omakapitaliks?

• FIE omakapital ja aruandeaasta kahjum/ kasum
  
• FIE omakapital ja eelmiste perioodide jaotamata kasum
  
• FIE omakapital ja reservid
  

Mis on eelisaktsia?

• Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber
  
• Omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid
  
• Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid
  

Millised on pikaajalise rahastamise allikad?

• Aktsia- ja osakapital, pikaajaline laen
  
• Liising, kapitalirent ja mitmesugused tagastamatu abi vormid
  
• Kõik eelpool nimetatud
  

Krediidi kulukuse määr on inglise keeles:

• annual equivalent rate (AER)
  
• effective interest rate (EIR)
  
• annual percentage rate (APR)
  
• real interest rate (RIR)
  

Kapitali hinda mõjutavaks teguriks ei ole:

• finantseerimise maht
  
• majanduslikud tingimused
  
• sisemine tulumäär
  
• eri finantseerimisvõimaluste olemasolu
  

Omakapitali vähendab:

• omaaktsiate tagasiost
  
• ülekurss
  
• kohustuslik reservkapital
  
• aruandeaasta kasum
  

Mis on eelisaktsia?

• Hääle- ja tuluõigust andev väärtpaber
  
• Omandiõigust tõendav hübriidväärtaber
  
• Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber
  

Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks

• Osakapital
  
• Materiaalne põhivara
  
• Sularaha
  

Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse:

• Investoriks
  
• emitendiks
  
• aktsionäriks
  

... on investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdiväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga.

• Likvideerimisväärtus
  
• Bilansiline väärtus (arvestuslik)
  
• Kapitaliseeritud väärtus (varade tõeline väärtus)
  

Minimaalne osakapital osaühingus peab olema

• 40 000€
  
• 2500 €
  
• 1 €
  

Võõrkapitali moodustavad ...

• ainult lühiajalised kohustused
  
• ainult pikaajalised kohustused
  
• lühi- ja pikaajalised kohustused
  

Ettevõtte rahanduse 3. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega,
küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud.

Järgnevas loetelus märkida bilansi varude kirjel kajastatav varude grupp.

varud

lühiajalised kohustused

valmistoodang

käibevara

bioloogiline vara

Kuidas arvutatakse (puhas) käibekapitali suurus?

lühiajalised kohustused – käibevara

käibevara – lühiajalised kohustused

käibevara + lühiajalised kohustused

Kui kaupu müüakse krediiti, siis:

Väheneb ostjate võlgnevus

Suurenevad ettevõtte kohustused

Vähenevad ettevõtte varad

Suureneb ostjate võlgnevus

Varude juhtimise mudelid on:

ABC mudel, EOQ mudel, Materjalide planeerimise mudel , Õigeaegsuse mudel

ABC mudel, EDO mudel, Materjalide planeerimise mudel , Õigeaegsuse mudel

ABC mudel, EOQ mudel, Materjalide planeerimise mudel

ABC mudel, EOQ mudel, Õigeaegsuse mudel

Väheusaldatavale klientidele krediiti müües võivad tekkida mitmed kulutused. Milline järgnevatest ei kuulu nende hulka:

Võla tasumata jätmine

Viivise maksmine

Maksejõuetusega seotud kulutused

Sissenõudmiskulud

Krediidi- ja sissenõudepoliitikat saab jagada neljaks osaks. Missugune järgnevatest ei sobi nende nelja hulka?

Krediidimüügi tähtajad ja tingimused

Krediidianalüüs

Krediidiotsus

Juurdeostupoliitika

Käibevarade tase sõltub …

Ettevõtte tegevuse iseloomust

Müügikulu kasvu (või languse) määrast

Ettevõtte ostude stabiilsusest

Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse:

kolmeastmelist arvutusmudeli

neljaastmelist arvutusmudelit

viieastmelist arvutusmudelit

Milline alljärgnevatest tehetest iseloomustab käibekapitali leidmist ?

tulud – lühiajalised kohustused

omakapital + pikaajalised kohustused

käibevara – lühiajalised kohustused

Käibevara on

traktor

raha pangakontol

tootmishooned

Milline alljärgnevaist ei ole käibevara finantseerimisstrateegia kirjeldamisel kasutatav käibevara grupp?

püsikäibevarad

igavesed käibevarad

ajutised käibevarad

Faktooringlepingu tähtaeg on

tavaliselt 2 nädalat

rangelt 2-4 kuud

üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav

üldjuhul 6-12 nädalat, kokkuleppel pikendatav

Faktooringuleping on leping millega:

Ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga

Võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kokkulepitud tähtajal

Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu.

Lühiajaliste kohustuste eeliseks on

intressikulude ebapüsivus aastati

suurem likviidsusrisk

üldreeglina madalam intress võrreldes pikaajaliste kohustustega

Käibevaradeks loetakse

Masinad ja seadmed

Ehitised

Materiaalsed varud

Pikaajaline laenukohustus

Käibevaradeks loetakse raha, väärtpabereid, debitoorset võlgnevust ja...

masinaid

ehitisi

materiaalseid varusid

Faktooringu avansimäär võib olla:

60-90% faktoorile esitatud arvest

60-90% faktooringu kuludest

60-90% lepingutasu suurusest

Lühiajalisteks loetakse ettevõtte kohustusi, mille tasumistähtaeg bilansipäevast arvates on üldreeglina

Kahe aasta jooksul

Ühe aasta jooksul

Kuue kuu jooksul

Definitsiooni järgi on käibekapital

Käibevara ja osakapitali vahe

Käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe

Käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe

… poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks.

Miller-Orri

Sergei Bulgakovi

William Baumoli

Krediidi- ja sissenõudepoliitika sisaldab

Krediidiotsust

Põhivarade analüüsi

Kohutuste analüüsi

… mudeli korral jagatakse varud kulude alusel.

EOQ

ABC

OPEC

Investeeringute tegemist väärtpaberitesse, mida saab kiiresti rahaks muuta ja selliste investeeringute juhtimist, nimetatakse
_ Vaba raha juhtimiseks
_ Kergestirealiseeritavate väärtpaberite juhtimiseks
_ Planeeritud juhtimiseks

Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid ...

kullaks

rahaks

teemantideks

omakapitaliks

Käibevarana kajastatakse … kirje(d).

raha

kergestirealiseeritavad väärtpaberid

debitoorne võlgnevus

materiaalsed varud

bioloogiline vara

kõik eelpool mainitud

Likviidsus omab …… aspekte .

A) jätkuva likviidsuse

B) finantspaindlikkuse

C) jätkuva likviidsuse ja finantspaindlikkuse

…. tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks.

Maksustatavus

Finantsrisk

Likviidsus

Intressirisk

Tehingukulud :

koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel

esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises

mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi

Rahavajadus Keynes’i kohaselt on:

spekulatiivsel eesmärgil

ettenägematuteks otstarveteks

ülekannete tegemiseks

kõikideks eelnimetatud toiminguteks

Käibevara hulka ei kuulu

materiaalsed varud

kreditoorne võlgnevus

kergestirealiseeritavad väärtpaberid

debitoorne võlgnevus

Investeeringute suurust varudesse ei mõjuta

varude allahindlused

varude lõppemise välistamine

varudega spekuleerimine

koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel

Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse

tekkepõhisuse printsiipi

iselikvideeruva võla printsiipi

järjepidevuse printsiipi

Definitsiooni kohaselt on käibekapital käibevara ja

lühiajaliste kohustuste summa.

pikaajaliste kohustuste vahe.

lühiajaliste kohustuste vahe.

Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit, milles teisel astmel

leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja (ka käibesagedus ) (receivables turnover ), mis on müügikäibe ja ostjatel laekumata arvete jagatis , iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas laekuvad.

aasta päevade arv (kokkulepet ei ole, kas kasutada 360 või 365 päeva pikkust aastat) jagatakse eeltoodud käibekordajatega, saades vastavate käibeväldete perioodid päevades.

leitakse varude käibekordaja ( inventory turnover), mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad.

Tootmisvarude juhtimisel tuleb lahendada kaks ülesannet:

tellimuse suurus ja tellimuse eest maksmine

tellimuse suuruse ja tellimismomendi määramine

tellimuse maksumus ja tellimuse suurus
Ettevõtte rahanduse 4. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega, küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud

Mis kuulub alltoodud variantidest tulueelarvesse?

Tulude eelarve

Raha sissetulekud

Muud tulud

Kapitalikulud

Finantsplaneerimisel tuleb arvestada erinevate stsenaariumitega, nagu näiteks:

Pessimistlik stsenaarium ja realistlik stsenaarium

Realistlik stsenaarium ja optimistlik stsenaarium

Pessimistlik stsenaarium, realistlik stsenaarium ja optimistlik stsenaarium

Finantseelarved on vajalikud selleks, et:

Täita RTJ seaduste kohustusi

Piirata kulutusi

Näidata minevikus toimunud majandustehinguid

Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid:

progressiivne ja konservatiivne

konservatiivne ja agressiivne

agressiivne ja progressiivne

Õige: b) konservatiivne ja agressiivne.

Mitu peaeesmärki on rahaseisu juhtimisel?

1

2

3

4

5

Milline neist finantseerimisstrateegiatest on viimase käsitluse kohaselt kasutusel?

Võrdsustav

Agressiivne

Konservatiivne

Kõik eelpool nimetatutest

Milline järgnevatest ei kuulu üldiselt finantsprognoosimise etappide hulka:

Müügitulu ja müügiga seotud kulude hindamine plaaniperioodil;

Kavandatud müügitulu saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine;

Möödunud perioodi finantseelarve analüüs;

Ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks;

Toodangu maht kasumi- kahjumi piiril ehk...

koguseline tasuvuspunkt

vajadulik tasuvuspunkt

olemuslik tasuvuspunkt

Traditsiooniliselt võetakse müügiprognoos etteantud tegurina ning ennustatakse selle mõju ettevõtte erinevatele kulutustele, varadele, kohustustele, omakapitalile. Millist toodud meetoditest ei kasutata eelnevalt kirjeldatud prognoosimisel?

lihtne loogiline arvutuskäik

regressioonanalüüs

dispersioonanalüüs

protsendimeetod müügitulu (käibe, läbimüügi) suhtes

Milline järgnevatest ei ole finantsprognoosimise etapp?

konkurentide tegevuse analüüs

müügitulu ja kulude hindamine

selleks vajatavate investeeringute hindamine

finantseerimisvajaduse selgitamine

Millises eelarves tuuakse tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest?

tulueelarve

kulueelarve

kasumieelarve

Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid:

Jäik ja konservatiivne

Suurejooneline ja rahulik

Konservatiivne ja agressiivne

Agressiivne ja pidev

Finantsplaan on:

Tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne.

Ettevõtte möödunud tegevuste kohta koostatav aruanne.

Tulude ja kulude kohta koostatav aruanne.

Milline alltoodud variantidest ei ole finantseelarve koostamise üks põhieesmärkidest?

Eelarve kulutuste piiramine

Koguseliste allahindluste kasutamine eelarves

Eelarve koostamine ettevõttevälistele finantseerijatele

Ajategurist lähtuvalt võivad finantsplaanid olla lühiajalised, s.o plaanid mis realiseeritakse järgmise … jooksul.

12 kuu

6 kuu

3 kuu

Milline järgnevatest kuulub finantsprognoosimise etappide hulka:

Müügitulu ja kulude hindamine

Turuanalüüsi koostamine

Börsihindade jälgimine

Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril ehk teisisõnu ...

Püsikulud

Koguseline tasuvuspunkt

Ühiku müügihind

Muutuvkulud

Finantseelarve eesmärk:

Saada ülevaade

Kulutuste suurendamine

Teha investeeringuid

Ettevõtte sisemise juhtimise paremaks muutmine

Pikaajalisi finantsplaane koostatakse …

Pikaajaliste laenude vajaduse selgitamiseks

Et teada täpset aega plaani realiseerimiseks

Lühiajalise finantseerimise vajaduse selgitamiseks

… skeemi korral prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt.

Du Joint´i

Du Point´i

Du Capital´i

Kui hinnatakse varade, kulude ja kohustuste suurust prognoositud käibest siis on tegemist

Omakapitali analüüsiga

Regressioonianalüüsiga

Protsendimeetodiga müügitulu suhtes

Bilansis kajastatakse kohustused ja omakapital

Aktiva poolel

Passiva poolel

Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud

William Edwards

Franēois Quesnay

Karl Marx

Finantsplaneerimisega formuleeritakse finantseesmärkide saavutamise võimalikud

Arvutused

Kulud

Lahendusteed

Tulud

Missugust järgnevatest finantsjuhtimise strateegiatel põhinevate poliitikate alternatiividest ei ole olemas?

Passiivne poliitika

Agressiivne poliitika

Konservatiivne poliitika

Võrdsustav poliitika

Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril (QB) ehk koguseline tasuvuspunkt leitakse valemiga

QB = (P-v) / F, kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind, v on ühiku muutuvkulud.

QB = F / (P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind, v on ühiku muutuvkulud.

QB = (v-P) / F, kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind, v on ühiku muutuvkulud.

Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes...

kahte taset

kolme taset

nelja taset

Finantseerimisstrateegia põhiküsimus on:

millisel tasemel ja milliste finantseerimisallikatega ettevõte katab varade finantseerimise?

milliste rahaliste allikatega katab ettevõte oma investeeringud?

Millistest allikatest tehakse dividendimaksed?

Mis on finantsplaan?

minevikus tehtud tegevuste kohta koostatav aruanne

oleviku tegevuste kohta koostatav aruanne

tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne

Millist alljärgnevatest saab nimetada eelarvete planeerimisel ettevõttes otseseks eesmärgiks:

Raha

Oskused

Strateegilised eesmärgid

Areng

Milline neist ei ole finantseerimisstrateegia liik:

konservatiivne

sõltumatu

agressiivne

Traditsiooniliselt võetakse müügiprognoos etteantud tegurina ning ennustatakse selle mõju ettevõtte erinevatele kulutustele, varadele, kohustustele, omakapitalile. Seejuures on võimalik kasutada kolme erinevat meetodit:

lihtne loogiline arvutuskäik; 2) variatsioonanalüüs ja 3) protsendimeetod müügitulu (käibe, läbimüügi) suhtes

lihtne loogiline arvutuskäik; 2) regressioonanalüüs ja 3) protsendimeetod müügitulu (käibe, läbimüügi) suhtes

ülalt-alla-eelarve koostamine 2) alt-üles-eelarve koostamine 3) kombineeritud meetodil eelarve koostamine

Eelarvestamisega tegelevad ettevõttes:

lihttöölised

tipp- ja keskastme juhid

tippjuhid

tipp- ja keskastme juhid koos tegevusvaldkondade juhtidega

Müügiprognoosi mõju ettevõtte eri näitajatele on võimalik hinnata:

regressioonanalüüsiga

lihtsa loogilise arvutuskäiguga

protsendimeetodiga müügitulu suhtes

kõigi eelpool mainitud meetoditega

Finantsplaneerimise pessimistliku stsenaariumi hulka ei kuulu:

kulude kärpimine

uute toodete kavandamine

tegevuse lõpetamine

ettevaatlikud hinnangud
28