ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Millised põhivarad on vaja soetada?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kui palju peaks hoidma raha ja materjaalseid varusid?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Millised suhted on klientide ja tarnijatega?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kui suures osas?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kui suuri käibevarade varusid hoida?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kuidas jagada kasumit?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

Q: Kuidas tasakaalustada riski ja sissetulekut?

Vastus leiad õppematerjalist: ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

K., Pirx

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID (0)

Kutsekool - Majandus - Finantsjuhtimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised põhivarad on vaja soetada?
Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks?
Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust?
Kui palju peaks hoidma raha ja materjaalseid varusid?
Millised suhted on klientide ja tarnijatega?
Kui suures osas?
Kui suuri käibevarade varusid hoida?
Kuidas jagada kasumit?
Kuidas tasakaalustada riski ja sissetulekut?

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID
1.1. Finantsjuhtimine
Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid.
Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid.
Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti:

Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid?

Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid - kaasomanikke?

Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust? Kuidas tagatakse ettevõtte igapäevane maksevõime suhetes klientidega, tarnijatega ja muude lühiahaliste võlausaldajatega?
Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus.
Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market ) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga. Finantsturg on paik, kus toimub finantseerimise eesmärkidel kasutatava rahaliste vahendite liikumine. Finantsturud jagunevad kaheks:

rahaturuks

kapitalituruks
Peamiselt eristab raha- ja kapitaliturgu teineteisest neil müüdavate väärtpaberite tähtaeg. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille emiteeria on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia ). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta. Vahendajat, kelle abi ettevõte finantsturul tegutsedes kasutab, nimetatakse finantsvahendajaks.

Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded ja eesmärgid
Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanneteks on:

Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvelt;

Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine;

Käibekapitali juhtimine.
1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvel.
Kapitali saab moodustada nii sisemiste (näiteks vara müük) kui väliste (pank) finantse-erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt:

Tegevustulemusest finantseerimine – kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum. See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi.
Laekumine vara müügist

Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen .

Oma- ja osafinantseerimine – üksikettevõtja või aktsionärid paigutavad raha ettevõttesse.
Võõrfinantseerimine – vahendite kaasamine laenudena. Sõltuvalt laenu tähtajast jagunevad laenud pikaajalisteks ja lühiajalisteks (kuni üks aasta) laenudeks.

Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord.
2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine.
Kapitali eelarvestamine tähendab kaptali pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb hinnata investeeringult saadavat tulu suurust, kestvust ja riski. Kasulik on valida investeeringud , mis annavad suuremat tulu pikema perioodi jooksul.
3. Käibekapitali juhtimine.
Käibekapitali juhtimise all mõistetakse ettevõtte igapäevase maksevõime tagamist. Siin otsustatakse kui palju peaks hoidma raha ja materjaalseid varusid? Kuidas müüa toodangut? Millised suhted on klientide ja tarnijatega? Kas toodangu müümisel tuleks kasutada krediiti ja kui suures osas? Milliseid lühiajalisi finantseerimisallikaid kasutada, Kas kaupade ja materjalide soetamisel kasutada krediiti ja kui suures osas? Kas kasutada lühiajalisi laene ?
Nendele küsimustele vastuste leidmiseks tuleks kasutada finantsanalüüsi ja täpselt planeerida ettevõtte rahavoogusid.
Ettevõtte finantsjihtimise eesmärgiks on lähtuvalt ettevõtte aktsionäride huvist ning nende poolt tehtud finantsotsustele toetudes omanike aktsiakapitali turuväärtuse tõstmine või osaühingu puhul omanike osakapitali turuväärtuse maksimeerimine .
Ettevõtte eesmärkide saavutamise vahenditeks on:

Finantsanalüüs
Finantsplaneerimine
Finantskontroll

2. FINANTSANALÜÜS
2.1. Finantsanalüüsi sisu, tähtsus, eesmärgid ja terminoloogia.
Finantsanalüüsi all mõistetakse ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamist.
Finantsanalüüsi siusks on ettevõtte finantsjuhtimise ja finantsaruannete ( bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne) analüüsimine. Et olla eduaks äritegevuses, peab ettevõtte juht või juhtkond nägema ette tulevikusündmusi ja võimalikke riske, oskama planeerida vajalikke finantsvahendeid ning võtma vastu õigeid strateegilisi otsuseid finantsjuhtimises. Finantsanalüüs on vältimatu kui ettevõttel seisab ees: laenutaotlus ; ettevõtte ost ja müük; hinnangu andmine juhtkonna tegevusele; aktsiate emiteerimine; suurte ja pikemaajaliste lepingute sõlmimine; pankroti ennustamine jne.
Finantsanalüüsi eesmärgiks on finantsolukorra analüüs käesoleval hetkel ja prognooside tegemine tulevikuks. Finantsanalüüs võimaldab avastada ettevõtte finantsseisundis kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning leida kõik eelised, millest võiks tulu saada, samuti firma maksevõime ja äritegevuse edukuse hindamine. Finantsanalüüs annab vastuse finantsjuhtidel sageli tekkvatele küsimustele nagu:
Kas investeering on kasummit tootev ?
Kas ettevõttel on piisavalt likviidseid vahendeid ettevõtte igapäevaseks häirimatuks tegutsemsieks?
Kui suuri käibevarade varusid hoida?
Kuidas jagada kasumit?
Kuidas tasakaalustada riski ja sissetulekut?
Finantsanalüüs on ka vältimatu äriplaani koostamisel.
Finantsanalüüsi läbiviimise võib jagada kolme etappi:

ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid (millistele küsimustele tahetakse vastust saada).
Kui soovitakse kindlaks määrata täiendavaid investeeringuid vajavad valdkonnad, võib kasutada horisontaalanalüüsi; ettevõtte positsiooni kindlaksmääramiseks konkurentide suhtes sobib vertikaalanalüüs; põhjalikumat informatsiooni ettevõtte tegevuse edukusele pakub suhtarvuanalüüs.

näitajate arvutamine ja interpreteerimine.
Analüüsi tulemuste interpreteerimine on loominguline , kuid kõige vastutusrikkam etapp, mis nõuab kompleksset lähenemist.

järelduste tegemine üldistatud analüüsi tulemustel ja nende põhjal otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks.
Tavapäraselt saadakse analüüsi korraldamiseks informatsiooni raamatupidamisest. Selleks kasutatakse kolme põhilist raamatupidamisaruannet: bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet.
Bilanss näitab ettevõtte varasid ja nende finantseerimise allikaid mingi kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Bilanss kajastab ettevõtte arvestuslikku väärtust. Bilansi näitajate puuduseks on see, et need kajastavad nn eelnenud perioodi andmeid, mis tihti ei vasta teglikule olukorrale. Käibevarade arvestuslik väärtus ei erine oluliselt turuväärtusest, sest need ostetakse ja kasutatakse ära suhteliselt lühikese ajavahemiku (vähem kui ühe aasta) jooksul. Põhivarade puhul võime enamasti kindlasti öelda, et arvestuslik väärtus ei ühti turuväärtusega. Samuti ei lange kokku bilansi aktsiakapitali summa aktsiate turuväärtusega. Kuna täpsemad andmed puuduvad, siis lähtutakse analüüsi tegemisel tavaliselt arvestuslikest andmetest.
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid, kulusid ja kasumit. Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel (tulusid kajastatakse nende tekkimisel mitte tegeliku laekumise ajal). Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu).
Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma:

põhitegevuse rahavood
investeerimistegevuse rahavood
finantseeerimistegevuse rahavood.

Põhitegevus on seotud tootmise ja müügiga ning teenuse osutamisega . Tüüpiliseks laekumiseks on siin toodete ja teenuste müügist saadud raha. Väljaminekuteks on:

toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused
töötasu kulud
maksukulud
muud ärikulud ( reklaam , kindlustus jne)

Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid. Erandiks on uued ettevõtted, millel on alguses reeglina negatiivsed rahavood.
Investeerimine toimub põhivarade ning väärtpaberite soetamise ja müügi läbi.

Finantsanalüüsi meetodid.
Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid :

Horisontaalanalüüs – aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides.

Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal

Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants - suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis , mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele:

kuidas arvutada;
mida see suhtarv mõõdab;
mllistes näitajates väljendatakse;
millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused;
kuidas vastavat näitajat parandada.

Tavapäraselt jaotatakse finantssuhtarvud kuude põhirühma:

lühiajalise maksevõime e. likviidsuse suhtarvud , millega mõõdetakse ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi.

varade kasutamise näitajad e. efektiivsuse suhtarvud, mis näitavad kui tõhusalt kasutab ettevõte oma varasid.

pikaajalise laenukasutuse e. finantsstimulaatorimõju suhtarvud, näitavad mil määral ettevõte kasutab võõrvahendeid

rentaabluse e. tasuvuse näitajad, näitavad kui effektiivselt toodetakse kasumit müügist, varadelt ja omakapitalilt

kasvu suhtarvud, väljendavad ettevõtte võimet säilitada oma positsiooni majanduse või tööstusharu kasvu tingimustes

turuväärtuse näitajad, näitavad juhtkonna võimekust luua ettevõttele lisa-turuväärtust
Ohud suhtarvude kasutamisel.
Suhtarvude puhul tuleb uurida ja tähelepanu pöörata:

kas arvutamise metoodika on sama – kas suhtarvud on võrreldavad;

paljud ettevõtted tegelevad mitme tootmisharuga – näiteks kaubandus ja tootmine, samas kui teised samalaadsed ettevõtted tegelevad näiteks ainult tootmisega, siis ei saa neid omavahel võrrelda;

erinevused raamatupidamise arvestuses;

ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev)
2.2.1. Maksevõime analüüs
Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud
Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse:

raha ja väärtpaberid
ostjate tasumata arved
kauba- ja tootmisvarud
muud käibevarad

Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased.
Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja.

puhas käibekapital (net working capital)

väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast . Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi.
Puhas käibekapital = Käibevarad – Lühiajalised kohustused
Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on etttevõtte likviidsus.Käibekapitalli seisundist sõltub suurel määral ettevõte võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ja vastutada võlgade eest. Käibekapitali puudus ja võimetus käibevarasid hõlpsasti likvideerida on ärikrahhide sagedaseks põhjuseks.

lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ( current ratio ) e maksevõime üldine tase

näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga ning see arvutatakse käibevarade ja lühiajaliste kohustuste suhtena. Kui analüüsi käigus saadud näitaja on väike, võib ettevõttel tekkida raskusi arvete maksmisega. Ka liiga suur lühiajalise võla kattekordaja pole hea, sest see näitab, et firma on liialt palju investeerinud käibevaradesse, kaotades sellega osa võimalikest tuludest. Pealegi mõjutavad lühiajalise võlgnevuse kattekordajat käibevarade koosseis, tootmistsükli pikkus ja arvelduste kord.
Lühiajalise võla kattekordaja = Käibevarad / lühiajalised kohustused
Näiteks pankade üldlevinud hindamiskriteeriumid on järgnevad:
1,60 1,20 0,9 CRSuhe alla 1 näitab, et ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsiit. Käibekapitali 10% puudujäägi korral kohustustest on ettevõtte maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgneda pikemaajline maksevõimetus.

maksevõime kordaja ehk kiireloomuliste maksete tase (quick ratio)

Näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks.
Kordaja arvutamisel võetakse aluseks ettevõtte likviidsed varad ehk siis valemisse pandult
Maksevõime kordaja = käibevara – kauba ja tootmisvarud / lühiajaliste kohustused
Käibevarana arvestatakse siin raha, lühiajalisi väärtpabereid ja lühiajalisi nõudeid
Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe. See tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad.
Hindamiskriteeriumid peaks siin olema siis:
0,9 0,60,3 QR

maksevalmiduse kordaja, mida on nimetatud ka likviidsuskordajaks (cash ratio)

näitab millise osa oma lühiajalisest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma .
Maksevalmiduse kordaja = raha ja l.a väärtpaberid/ lühiajallised kohustused
Kui see tulemus on suurem kui üks, näitab see seda, et ettevõte kasutab oma raha ebaeffektiivselt. Optimaalne on üks. Alumist piiri ei saa konkreetselt välja tuu kuivõrd see sõltub ettevõttest ja majandusharust. Finantspoliitika põhieesmärgiks on saavutada selline olukord, millal ettevõtte arvelduskonto ja kassa jäägid oleksid võimalikult väikesed ning kogu vaba raha oleks kasutatud teiste ettevõtete finantsinvesteeringuteks laenuprotsendi saamiseks või teiste ettevõtete aktsiate ostmiseks .
2.2.2. Efektiivsuse analüüs
Efektiivsuse analüüsi abil hinnatakse ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks . Efektiivsuse suhtarve võib leida kõigi varade kohta, millesse ettevõte investeerib. Põhiliseks näitajaks varade efektiivsuse hindamisel on netomüük. Kõige tähtsam on jälgida, kuidas ostjate lühiajaline võlgnevus mõjutab ettevõtte käekäiku.

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub ostjate poolt lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = netomüük/lühiajaline võlgnevus (keskm.)
Siinkohal võib netomüügi asemel kasutada ka näitajat krediitmüük. Kui käibekordaja on kõrge näitab see seda, et ostjate lühiajaline võlgnevus konverteeriakse kiiresti rahalisteks vahenditeks ehk, et ettevõtte järelmaksu-poliitika on liiga range ja võlgnikud peavad arved lühikese aja jooksul tasuma.
Kui soovitakse analüüsida firma suutlikkust muuta ajalises lõikes laekumata arved ja tootmisvarud rahaks tuleb mõõta, kui kaua kulub aega debitoorse võlgnevuse (e. ostjatelt laekumata arvete) laekumiseks, s.t. mitu päeva on müük debitoorse võlgnevuse kujul. Selleks arvutatakse raha laekumise välde (e. keskmine raha laekumise periood).
Raha laekumise välde = debitoorne võlgnevus/ päeva krediitmüük (aasta netomüük/365)
Vastus ei tohiks olla väga kõrge number. Suur number näitab seda, et raha ostjatelt laekub aeglaselt ehk liiga pika aja tagant ja raha ringluskiirus on väike. Sel juhul peaks ettevõte vaatama üle maksetähtaja pikkuse ja analüüsima erinevate ostjate osas, kas neile teostada krediidimüüki või mitte. Madal raha ringluskiirus võib tähendada seda, et ettevõtte juhtkond pole kuigi efektiivset tööd teinud debitoorse võlgnevuse osas.

Varade käibekordaja ( Total Assents Turnover ) näitab ettevõtte töö efektiivsust kõigi varade kasutamisel. Varade tootlus näitab aktivate koormatust ehk mitu ringkäiku teevad aastas ettevõtte aktivad ja kui suur on läbimüük ettevõtte aktivasse investeeritud iga krooni kohta. Hinnangu andmisel tuleb olla ettevaatlik, kuivõrd tuleb arvestada ettevõtte omapäraga. Üldiselt loetakse kiiret käivet positiivseks , sest see näitab majandustegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Samas võib kõrgem näitaja võrreldes eelnevate aastate või ettevõtte keskmiste näitajatega olla märgiks, et ettevõte töötab oma võimsuste piiril ning see võib osutada suurendatud riskidele tulevases äritegevuses.

Varade käibekordaja = müük / koguvara

Põhivarade käibekordaja näitab, kuidas ettevõte kasutab oma põhivarasid. Põhivarade ringkäik võrreldes käibevaradega on aeglasem kuna põhivarasid kasutatakse paljude aastate vältel. Tulemus näitab kui suur on läbimüük iga põhivarasse investeeritud krooni kohta

Põhivarade käibekordajad = müük/põhivara
Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid kasutatakse efektiivselt, madal käibekordaja näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. Põhivarade käibekordajat mõjutavad ka sellised tegurid nagu põhivara maksumus, kasutamise aeg (alates soetamisest), amortisatsiooni arvutamise meetodid ja liisingu korras põhivarade kasutamise aste.

Tootmisvarude käibekordaja näitab mitu korda keskmiselt üks kroon, mis on investeeritud varudesse, ringleb.

Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulud / varud
Tulemus näitab mitu korda aastas vahetuvad varud. Mida kõrgem tulemus on, seda efektiivsemalt on varusid juhitud . Tootmisvarude käibekordaja näitab samuti, mitu korda keskmiselt üks kroon, mis on investeeritud varudesse ringleb.
Madal käibekordaja näitab kas materiaalsete varude liigsust või raskusi nende realiseerimisel (näiteks on varud vananenud). Antud näitaja rakendamisel tuleb arvestada majandusharu , milles ettevõte tegutseb: hulgikaubanduses on tunduvalt kõrgem materiaalsete varude käibekordaja kui rasketööstuses.
2.2.4. Pikaajalise laenukasutuse e. finantsstimulaatori analüüs
Pikaajalise laenukasutuse analüüs on vajalik siis, kui ettevõte kasutab investeeringute finantseerimiseks lisaks omakapitalile ka võõrkapitali (finantsstimulaatoreid). Ehk siis finantsstimulaatori analüüs annab ülevaate sellest kuidas ettevõtet finantseeritakse või millised on selle ettevõtte finantseerimisallikad. Põhiküsimuseks on valik omafinantse-erimise ja võla vahel. Kas varade soetamiseks peaks rohkem kasutama laene või omakapitali?
Et saada teada, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenude abil, s.h. nii lühi- kui pikaajaliste laenude abil, tuleb leida võlakordaja e. üldine võlasuhe

Üldine võlasuhe = koguvõlgnevus (lühi.+pikaajal.)/koguvara

Üldiselt finantseerivad ettevõtted 40% oma varast laenude abil ja ülejäänud 60% omavahenditest. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla alla 20-30 protsendi mis tähendab, et üldine võlasuhe ehk võlakordaja ei tohiks olla üle 0,7 – 0,8. Vastasel korral oleks sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge ja üldjuhul ei ole see positiivne. Iga ettevõtte kasutatavate laenude ulatus oleneb tema varast, mida on võimalik kasutada tagatisena ning sellest, kui suurt riski on ettevõtte juhtkond nõus kandma.

Kohustuste ja omakapitali suhe (e.omakapitali võlasiduvus) kajastab laenuvahendite ja omakapitali arvel finantseeritud vara suhet.

Kohustuste ja omakapitali suhe = koguvõlgnevus / omakapitaliga

Omakapitali kordaja näitab kui palju on ettevõtte varade allikad suuremad omakapitalist. Seda saame arvutada kahe valemi abil:

Omakapitali kordaja = kõik varade allikad/ omakapitaliga
Või
Omakapitali kordaja = 1 + võõrkapital / omakapitaliga
Pikaajaline laenukasutus nõuab kasutamise eest lisaväljaminekuid e. intresse. Ettevõte peab tegema oma investeeringud nii, et oleks kaetud laenatud vahendite kulud ja lisaks teenitud tulu. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata ka intressikulude kattekordajat ehk seda, kas ettevõte on suuteline intresse jooksvatest tuludest tasuma. See näitaja ei tohiks olla alla 1.
Intressikulude kattekordaja = kasum / intressikulu
2.2.5. Tasuvusanalüüs
Tasuvus- e. rentaablussuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutab ettevõte oma varasid ja kui hästi on korraldatud ettevõtte põhitegevus. Mida kõrgemad on tasuvussuhtarvud, seda edukam on ettevõte. Tasuvussuhtarvude arvutamisel kasutatakse kõige sagedamini ettevõtte puhaskasumit. Tasuvussuhtarvu võib väljendada nii protsendis kui ka suhtarvus.
Kõige sagedamini kasutatakse tasuvusanalüüsi mõõtmaks tulu aktsionäride omakapitali kohta (TAOK). Suhtarv näitab juhtkonna töö efektiivsust aktsionäride poolt investeeritud kapitali kasutamisel
TAOK = puhaskasum / omakapital

10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 403 allalaadimist

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #1

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #2

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #3

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #4

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #5

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #6

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #7

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #8

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #9

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID #10

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

403 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pirx K. Õppematerjali autor

FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

rahaturg kapitaliturg finantsjuhtimine finantseerimise allikad käibekapitali juhtimine finantsanalüüs bilanss suhtarvud finantsanalüüsi meetodid likviidsus

Sarnased õppematerjalid

doc

Peamised finantsaruanded

mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali koosseisus kajastatakse neid miinusmärgiga, niiet nad vähendavad omakapitali. Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet. Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine

Ettevõtte rahandus

pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .........

Finantsanalüüs

docx

Finantsaruannete analüüs

2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioodide vastavate näitajate võrdlemine;

Majandusarvestus

xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul

Finantsjuhtimine

doc

Rahanduse küsimuste vastused

1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks;

Rahvusvaheline rahandus

docx

Ettevõtte XXX finantsanalüüs

.................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS Finantsanalüüsi eesmärgiks on rakendada koolis saadud teadmisi praktikas - arvutada finantsnäitajaid ja anda hinnanguid ettevõtte majandustegevusele. Omandada arusaamine erinevate varade hindamiskriteeriumitest ning hinnata riski ja tasuvuse seoseid. Osata hinnata finantseerimise erinevaid võimalusi, finantseerimise allikaid ja nende valikuvariante, kapitali struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

docx

Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud

Finantsanalüüs

docx

Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil

Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil Uurimistöö "Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil" on kirjutatud 1997 aastal. Töö on kirjutatud ajal, kui Tallinna Väärtpaberibörs oli uus ja ilus asi, mis genereeris rikkust ja kus langused oli tundmatud. 1. Sissejuhatus Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid, audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud. Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises

Finantsjuhtimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk