100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
321 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keegiasi
Õppematerjali autor
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute
kokkuvõttes tootluse väiksema standardhälbe ja seega ka väiksema riski. Riski hajutamiseks põllumajandus ettevõtetes kasutatakse tavaliselt erinevaid tootmisliike, ka mittepõllumajanduslikke (taime- ja loomakasvatus; puidutöökoda jms). Madala ja negatiivne korrelatsioon tuluallikate vahel stabiliseerib kogutulu pikemas perspektiivis. Tootmise hajutamise probleem: võimalik efektiivsuse ja tulude kaotus spetsialiseeritud tootmiselt (mastaabidisökonoomika) 50. Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis · Funantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. · Finantsjuhtimise meetodeid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. · Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist. · Finantsanalüütik koostav rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme.
Soliidsuskordaja E/A Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Kapitali alluvus (Debt/Equity Ratio) D/E * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. Omakapitali kordaja (Equity Multiplier) A/E * Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suu kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused Kapitaliseerituskordaja (Capitalization Ratio) * Näitajat nimetatakse ka: pikaajalise laenu osakaal Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis Intresside kattekordaja Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
Esineb kahte tüüpi asümmeetrilist informatsiooni vormi: 1) varjatud informatsioon, mis viib negatiivse valimini, 2) varjatud tegevus, mis viib moraalse riskini. 8. Moraalirisk: Moraalirisk hõlmab tihti situatsiooni, kus üks turupool ei saa teise poole käitumise kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine,
VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r i) - oodatav keskm. tulu
1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?
ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse
Ettevõttel on käigus 200 000 lihtaktsiat, ta maksab oma laenudelt intresse keskmiselt 5,5% intressimä EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS iselt 5,5% intre
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid