MÜÜGIKÄIVE 300000 S= 250000 EUROT RAAMATUS ON OLEMA S*= FC/(1-(VC/S)) RAAMATUS ON OLEMAS ! LOENGUS EI OLE! Kas tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse koosmõju iseloomustab: a) äririski; b) finantsriski; c) koguriski? Kas finantsvõimenduse suurenemise korral aktsiatulu varieeruvus: a) väheneb b) ei muutu; c) suureneb? 5. Arvutada: finantsvõimendus DFL, tegevusvõimendus DOL ja koguvõimendus. dfl= 1,142857 Müük 30 000 000 dol= 2,0625 Muutuvkulud 13 500 000 DCL= 2,357143 Tulu enne püsikulusid 16 500 000 DOL=S-VC/EBIT Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000
Vastus: kuna ettevõtte kapitali hind on madalam projekti sisemisest tulususest, so WACC < IRR, siis võib projekti vastu võtta. Teine võimalus: kd laenu hind T ettevõtte tulumaksu määr kc aktsiakapitali hind ke eelisaktsia hind wd, wc, we - kaalud WACC = wd kd *(1-T) + wc kc + weke 33. Kapitali hind ja finantseerimisvõimendus Finantsvõimendus (DFL) tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikana ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. DFL= tulude muutus% ühe aktsia kohta DFL> 1 kasumi protsentuaalne muutus
suurendada ettevõtte omanike tulusid. Üldiselt põhjustab võimenduse suurenemine riski ja tulu suurenemist ning võimenduse vähenemine põhjustab riski ja tulu vähenemist. Võimenduse ulatus kapitali struktuuris (võõrkapitali ja omakapitali kombinatsioon) mõjutab märkimisväärselt selle väärtust, mõjutades riski ja tulu. Võimendus jaguneb 3ks. · Tegevusvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu ja ärikasumi (EBIT) suhtena. · Finantsvõimendus avaldub ettevõtte ärikasumi suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EBT). · Koguvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu suhtena tulusse lihtaktsia kohta. 17. tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes
väikseim tasuvus oli aastal 1999 (-0,14). Kohustuste suhe omakapitali (D/E) on aastate lõikes olnud stabiilne. See näitab, et kohustusi on ettevõttel vähem kui omakapitali. Kohustuste suhe bilansimahtu (D/A) on püsinud üsna ühtlasena, jäädes umbes 50%-60% juurde. Omakapitali suhe bilansimahtu (A/E) on olnud aastate lõikes väikese varieeruvusega. 15 Koguvõimendus, finantsvõimendus ja tegevusvõimendus Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Koguvõimendus (DTL)=DOLxDFL Finantsvõimendus (DFL)=ärikasum/kasum majandustegevusest Tegevusvõimendus (DOL)=ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse % DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on võetud aasta 1996.
ajavahemikus on aga näitajad madalamad. Omakapitali rentaablus aastatel 2000-2008 Omakapitali kasv oli vaadeldaval perioodil pidev ja ühtlane, aga seda mõjutas puhaskasumi suurus, mis vaadeldaval perioodil oli väga ebastabiilne. Kõige suurem rentaablus oli aastal 2001, mis oli tingitud kõrgetest piima ja teravilja hindadest. Madalaim oli rentaablus aastal 2007, mis võis olla tingitud ettevõtete konservatiivsest rahanduspoliitikast. Kuidas mõjutavad varade rentaablus (ROA), finantsvõimendus (D/A e. kohustused/vara) ja intressimäär (i) omakapitali rentaablust (ROE)? 7 Finantsriskide olemust ja suurust on võimalik hinnata võõrkapitali kasutamise e.finantsvõimenduse suhtarvude järgi. Liigse laenukoormuse korral väheneb ettevõtte likviidsus, mis võib tingida makseraskuseid majanduslanguse ajal. Üheks finantsvõimenduse näitajaks on võlakordaja
Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang EPS muutus 46,67 DFL= = =1,33 EBIT muutus 35,00 DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk. DFL punkthinnang EBIT 80 DFL= = =1,33
Muutuv- ja püsikulude (absoluutsummas ja ühiku kohta) käitumine tegevusmahu muutumisel (kui tegevus maht muutub siis ei pruugi muutuda kasum) Efektiivse ja nominaalse intressimäära vaheline erinevus (Effektiivne intress- ettevõttele soodsam, nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära) Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu : Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest püsikulud jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Kasumi ennakmuutumist uuribki tegevusvõimendus. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit)
(5 punkti) d) Arvuta kogutulu muutus, kui maksud suurenevad 1 ühiku võrra. (5 punkti) 3. Elanike sissetulekute jaotamise kohta on teada järgmist: a) Joonista Lorenzi kõverad (20 punkti) b) Kummal aastal on sissetulekute jaotus ebavõrdsem? (5 punkti) 4. *2 Selgita, mis on Baasraha (High powered Money, monetary base money), kuidas see erinab tüüpilistest rahaagregaatidest M1, M2? Mida selles kontekstis tähendab finantsvõimendus (financial leverage) ja kuidas saab keskpank seda kontrollida? (10 punkti) 2 Ülesanne loengutes osalenud tublidele.
tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele. Lisaks indeksfutuuridele on võimalik kaubelda aktsiahindu järgivate futuuridega (single stock futures - SSF), nagu näiteks Nokia aktsia futuur NOA3. Viimastel aegadel on väga suurt populaarsust kogunud toorainefutuurid. Eriti populaarsed on naftafutuurid (QM), kuid kaubelda saab nii kulla (YG), hõbeda (YS), sealiha (PB), maisi (YC) kui ka nisu (ZW) futuuridega. 3. Futuuride peamised omadused Futuuri peamisteks omadusteks on lepingu aegumine, finantsvõimendus, futuuri kordaja, päeva lõpus toimuv kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Aegumine Futuuri peamine omadus on aegumine. See tähendab, et futuurileping kestab mingi kindla ajani ning sellele järgneb kas rahaline (cash settlement) või füüsiline (physical settlement) tasaarveldus. Näiteks LHV vahendusel kaubeldavate futuuride puhul toimub enamasti rahaline tasaarveldus, vaid valuutafutuuride realiseerumisel toimub reaalne vahetustehing.
mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Milline on ettevõtte kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega? Riskivaba tulumäär 5% finantsvõimenduseta beeta 0.8 finantsvõimendus (D/E) 1.542857 finantsvõimendusega beeta 2.034286 tururiskipreemia (riigipõhine) 5% Laenukapitali hind 22.4 Pikaajalised võlakohustused 280 kokku 302.4 Omakapitali turuväärtus 196 omakapitali kulukuse määr 15% laenukapitali kulukuse määr 0%
Võõrkapitali kasutamise suhtarv - Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal rahalise ressursi hankimiseks kaks võimalust: suurendada aktsiakapitali või võtta laenu. Selle rühma suhtarvude alusel saab hinnata, kui suures mahus kasutatakse laenuvahendeid ja kas firma suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase. Finantsvõimendus on laenuvahendite kasutamise aste ning täiendavate laenurahade kaasamisel finantsvõimendus suureneb. Kuigi laenuvahendite kaasamine toob uusi riske, võib see võimaldada firma tulususe suurendamist, soodsa finantsvõimenduse korral võib laenuvahenditelt teenida rohkem kui nende eest on makstud. Laenuvahendid on odavamad kui oma vahendite kasutamine. Laenuturg on oma intressitasemelt madalam, kui on dividendi soov, mida tahavad saada omanikud. Laenu vormistamine on odavam kui aktsia emisjoni korraldamine. 1
Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine. Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta. Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme. Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e. riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba. Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab. Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi: 1) dividendid ei kasva; 2) dividendikasv on konstantne; 3) dividendikasv on muutuv. Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi. Kapitalistruktuuri teooriad ja finantsvõimendus (MM I ja II teoreem). Kapitalistruktuuri käsitlevatest teooriatest võib nimetada järgmisi: Miller-Modigliani (MM) teoreemid I & II (1958, 1961) Staatiline kompromissteooria (static tradeoff theory) ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria Vabade rahavoogude teooria (free cash flow theory) Finantshierarhia teooria (pecking order theory)Huvirühmade teooria (stakeholder theory) Miller-Modigliani (MM) kapitalistruktuuri teoreemid Võtmeeldus: täiuslik kapitaliturg
intervallhinnangu meetodil. Esineb ettevõtetel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu.
Juhtimise alused Donald Trumpi edulugu. "Tõenäoliselt elus iga ühele on antud võimalus olla edukas , kuid mitte kõik suudavad seda võimalust ära kasutada . Paljude jaoks see võimalus jääb kasutamata. " Arvatakse, et edukad firmad peaksid pidevalt olema õppe-ja teadustöö käigus. Ainult see võimaldab neil teha uusi avastusi . Mitte kunagi ei tohi otsuseid tehes kiirustada ja saavutatud tasemele seisma jääda. Miski pole võimatu. Edu saavutumiseks on tähtis ühte hoidva kollektiivi olemasolu. Samuti me arvame, et töö põhimõtteks võib nimetada pidevaid investeeringuid oma spetsialiistide arenguks, kasvatamine parimatest veelgi paremaid. Edukus on meie jaoks pikk tee eesmärgini, mille jooksul inimene peab olema suuteline kiiresti reageeruma ning otsima välja sobivaid ning targaid lahendusi tekkitavatele probleemidele. See on ka suutlikkus pärast kukkumist uuesti tõusta ning minna edasi, võttes minevikkust õppetund...
pakkumine endogeenne. Kui raha on täielikult endogeenne, siis on majanduslik aktiivsus raha pakkumise põhjuseks. Kui raha pakkumise kõver on horisontaalne, siis muutus raha nõudluses suurendab laenuandmist pankades ning raha pakkumist. Goodharti seadus: "Iga raha pakkumise regulatsioon, mis saab ametlikuks eesmärgiks, kaotab kogu seose tegelike sündmustega kahe aasta jooksul." Finantsvõimendus kujutab firma võlgade ja omakapitali suhet. Kui firma võtab laenu, siis tema finantsvõimendus suureneb. Lehman Brothers 2008 a. Kinnine rahandus tekib siis, kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse. Spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi. Endogeense raha teooria aluseks on tees, et majanduse areng toob kaasa raha pakkumise kasvu ja vastupidi. Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuse loomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni LOENG 14 INFLATSIOON
l k raha, h siisii loodavad l d d nad d tulevikus t l ik teenida piisavalt, et laen tagasi maksta. Firma häving on löök pangandusele. Minsky järgi viibki see majanduse ebastabiilsusele. 1. Finantsvõimendus kujutab firma võlgade ja omakapitali suhet. Kui firma võtab laenu, siis tema finantsvõimendus suureneb. 2. Kinnine rahandus tekib siis, kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse. 3. Spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 31 Minsky finantsilise ebastabiilsuse hüpotees 11
PANGA FINANTSEESMÄRGID Panga peamiseks finantseesmärgiks on kasumi teenimine selleks, et tagada panga turuväärtuse kasv ning seeläbi panga aktsionäride vara pidev suurenemine pikema perioodi jooksul. Selleks, et neid eesmärke täita tuleb saavutada kõrge ja stabiilne kasumlikkus. Kasumlikkuse üheks võimalikuks mõõduks on omavahendite tootlikkus, mida mõõdetakse näitajaga return on equity (ROE). Näitaja koosneb kahest osast: ROE = aktivate tootlikkus (return on assets ROA) * finantsvõimendus. Valemi arvestamiseks tuleb kasutada järgnevat seadust: 1. ROE = puhaskasum / omakapital = ROA = puhaskasum / aktivate kogumaht * aktivate kogumaht/omakapitaliga Panga finantsanalüüs ja erinev ate juhtimisvaldkondade hindamine tugineb oluliselt just neile näitajatele seega tundes neid kolme näitajat võib läbiviia panga kasumlikkuse lihtanalüüsi. ROE = 0,6/6=0,1 = 10% ROA = 0,6/100=0,006 = 0,6% Finantsvõimendus = 100/6=16,6667 ROE= 0,006*16,6667=0,1
(CU / DD) DD)*100; 100; c) mm =(XR / MB)*100; d)) mm = Mss /MB;; d) e) mm = CU + RR + XR. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 20. Raha pakkumine suureneb, kui: a) pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära; b) kohustuslik reservimäär suureneb; c) c) raha baas suureneb; d) raha multiplikaator väheneb. 21. Finantsvõimendus kujutab: j a) firma aktsiakapitali ja omakapitali suhet; b) firma omakapitali ja varade suhet; c) firma c) firmavõlgade võlgadeja jaomakapitali omakapitalisuhet; suhet; d) firma poolt tehtud investeeringute ja sellest saadava kasumi suhet. 22. Raha pakkumine väheneb kui: a) keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid; b) keskpank langetab diskontomäära; c) keskpank
4. Võõrkapitali kasutamise analüüs Võõrkapitali analüüsimise abil on võimalik kindlaks teha kui palju firma kasutab finants võimendust oma tegevuse finantseerimiseks ja kuidas oma tegevust finantseeritakse. Samuti saab uurida kas firma suudab katta võõrkapitali kasutamisega seotud kulutusi. Kui ettevõte soovib näiteks oma tegevust laiendada siis on tal vaja kas laiendada aktsiakapitali või hankida välist finantseerimist. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on
Intressitulude kasvu viimastes kvartalites mõjutas eelkõige intressimäära tõus. Lisaks baasintressimäära kasvule hakkas pankade varade hinda mõjutama majanduslanguse ajal antud uute laenude intressimarginaalide tõus. Ootuspäraselt kasvasid 2010. aasta neljandas kvartalis euro kasutuselevõtuks valmistudes märkimisväärselt pankade halduskulud. Halduskulude aastakasv ulatus aasta lõpus koguni 19%ni ja ka kulude tase varade suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks. Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr
266 launch turule laskma 267 layoff tootmise vähendamine 268 leasing liisimine 269 legal tender seaduslik maksevahend 270 legislation seadusandlus 271 legitimate seaduslik 272 level of finance rahastamise tase 273 leverage finantsvõimendus 274 levy lõiv 275 liabilities kohustused, võlad 276 liberal economics liberaalne majandus 277 limited company aktsiaselts (AS) 278 liquidity likviidsus 279 loan balance laenujääk 280 loan term laenuperiood 281 long run pikk perspektiiv
Antud rühma suhtarvud võimaldavad hinnata, millisel määral kasutab ettevõtte võõrvahendeid ja milline on tema riskitase. Kui ettevõtte soovib oma tegevust laiendada, siis on tal 2 võimalust: - korraldada täiendav aktsiaemissioon; - võtta laenu. FINANTSVÕIMENDUS iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet. Kui finantseerimisvahendite hulgas kasvab laenuvahendite osa, siis tõuseb finantsvõimendus ja ka riskid, kuna laenuvahendid tuleb tähtajaks tagasi maksta koos lisanduvate intressidega. Tegemist on riskantse kapitaliga. Vaatamata suurenevale riskile võib laenuvahenditega suurendada oma tulusid kui võõrvahendite kasutamise tasuvus on kõrgem intressimäärast, siis saab ettevõtte täiendavat kasumit. (Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist ettevõtte kapitali struktuuri. Võimendus väljendub omaniku jaoks suuremas võimaluses teenida täiendavat tulu
15. Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. 16. Mida rohkem ettevõte kasumit teenib, seda suurem on finantsvõimendus ja vastupidi. Mida rohkem kasutatakse laenu, seda suurem on finantsvõimendus ja vastupidi. 17. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja põhiaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse: lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. 18. Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali kaalutud keskmine hind (weighted average cost of capital WACC)
1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus.
c. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused d. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 29. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu c. firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused d. firma sissetulekud on suuremad kui kulud 30. Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet b. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet c. firma võlgade ja omakapitali suhet d. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32
a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet d. * firma võlgade ja omakapitali suhet Question 38 (1 point) Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 0,05 %? a. 0,05 b. 5 c. 10 d. * 20 Question 39 (1 point) Kaupraha on: a. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada b
6% Puhaskas./müügitulu NI/S Omakapitali tootlus Finantsvõimendus Varade tootlus 19% = 2,1 X 11% Puhaskasum/Omakapital Varad/Omakapital Puhaskasum/Varad NI/E A/E NI/A Omakapital Varade käive
Varade käibekordaja= müügineto käive/ varade maksumus(keskmine). 3. võõrkapitali kasutamise suhtarvud kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal võimalus rahalised vahendid kas aktsiakapitali suurendamisest või võõrvahendite kaasamisest. Võrkapitali kasutamise suhtarvud võimaldavad hinnata ettevõtte riskitaset. Samuti näitavad nad kuivõrd suudab firma võõrkapitali koos lisanduvate intressidega tagasimaksta. Finantsvõimendus iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet, kui finantseerimisel suureneb laenu vahendite kasutamine kasvab ka finantsvõimendus ja ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem võrreldes sellega mida ta nende eest maksab. Ebasoodsa finantsvõimenduse juures on võõrvahendite kasutamise kulud suuremad kui nendega
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · In...
Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) CR=käibevara/lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja (quick ratio) QR=(käibevara-varud)/lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud • Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime ehk finantsvõimendus – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Intressekandvate kohustiste osatähtsus finantseerimisallikates • Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Võlakordaja (lihtsustatult) = kohustised / varad Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid) ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea Omakapitali kordaja (equity multiplier) Omakapitali kordaja (lihtsustatult) = (kohustised + omakapital) / omakapital iii. Efektiivsussuhtarvud
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli · Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks · Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud · ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja · ROE = (netokasum / käive) * (käive / varad) * (varad / omakapital)
analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. (2, lk 315) Võimendussuhtarvudel eristatakse finantsvõimendust ja tegevusvõimendust. Võimendus on seotud püsivkuludega tegevusvõimendus on seotud põhitegevuse püsivkuludega ja finantsvõimendus on seotud finantseerimistegevuse püsivkuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. (2, lk 317) Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. (17, lk 126) Rentaablus suhtarvude tulemusi väljendatakse reeglina protsentides. Kuid selle näitaja võib ka välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühele eurole. Analüüsi teostamisel kasutatakse põhiliselt
29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli • Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks • Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid – seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud • ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja • ROE = (netokasum / käive) * (käive / varad) * (varad / omakapital) VÄHENDA! PARANDA TEENUST! VÄHENDA! / ROE
● Ostu- ja müügilepingute tingimustest – mõjutab rahatsükli pikkust. ● Võimest müügihindu kiiresti muuta – kui madalam võime, siis suurem käibekapitali vajadus. ● Ettevõtte tegevuse efektiivsusest – suurem efektiivsus väiksem vajadus. ● Kasumlikkusest – suurem kasumlikkus väiksem vajadus. ● Kasumi jaotamisest – dividendide maksmine suurendab vajadust. ● Ettevõtte kapitali struktuurist – väiksem kui finantsvõimendus on madalam. Ettevõttevälistest teguritest: ● Majandustsüklist – kasvuperioodil suurem vajadus. ● Toorme pakkumise kõikumisest – suurendab varude hoidmise taset ja seeläbi käibekapitali vajadust. ● Pangateenuste kättesaadavusest ja intressimääradest. ● Konkurentide tegevusest. 34. Mille poolest erineb käibekapitali vajaduse leidmine rahatsükli baasil protsendimeetodist? Rahatsükli meetodil:
17. Mis on strateegilise kasumi mudel (strategic profit model)? Dupont mudel võimaldab saada ülevaadet, mis on ja millest sõltub äriettevõtte varade tootlus ja kuidas seda mõjutavad muutused firma tegevuses. Mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. Mudel näitab et omakapitali (aktsia/omakapital + reservkapital + jaotamata kasum) tootlus sõltub 3-st funktsioonist, mida juhtkond saab kontrollida: puhaskasum, varade ringlemissagedus ja finantsvõimendus. 18. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? Tihedus: massi ja ruumala suhe. Väärtus: väärtuse ja kaalus suhe. Lastitavus: mil määral kaup täidab lastiruumi. Kaubakäitluse lihtsus: standardne käitlemine on lihtsam ja odavam Kahjustatavus: väärtuslike ja kergesti kahjustatavate kaupade transport on kallim. Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki.
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestu...
EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,oma...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuh...
saavutamiseks teha ja kuidas see on end ära tasunud. Varade ringluskiirus'Realiseerimise netokäive / varad. Varude ringluskiirus näitab kui efektiivselt varasid (õieti nendesse investeeritud kapitali) kasutatakse Varade tootlus (ROA). Varade tootlust arvutatakse järgmiselt: Varade tootlus = kasum vöi kasum * käive , ehk puhaskasum jagatud varadega või rentaablus Varad käive varad korrutatud varade käibega. Finantsvõimendus. Varad / omakapital. Finantsvõimendus näitab, kui palju kasutatakse firmas välist fmantseerimist omakapitali tootluse suurendamiseks. Näiteks firma võtab 6 % aastaintressiga pangalaenu ja investeerib selle varadesse mis annavad tootluseks 15% (peale maksude tasumist). Omakapitali tootlus (ROE). Puhaskasum / omakapital või varade tootlus * finantsvõimendus. Omakapitali tootlus on tähtis suhtarv omanike jaoks, näidates kui palju teenivad viimased iga firma omakapitali paigutatud krooni pealt aastas.
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitaj...
investeeringu tasuvuse mõõdik Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida heaks need projektid, mis nendele vastavad Mis ei vasta, siis ole delikaatne ja ära lükka neid tagasi vaid lükka nad edasi Kui projekt tundub õnnestuvat, siis hangi kate, st. otsi raha Andres Laar 2008 2007 FINANTSEERIMINE Kust saada raha, kui omavahenditest arenguks ei piisa Finantsvõimendus, s.o. Võõra kapitali kaasamine on alati seotud riskidega Millised need on? Optimaalseks tuleks lugeda laenukapitali, mida te suudate teenindada ka siis, kui ei lähe kõige paremini, ja et laenukoorem ei ohustaks lisaraha hankimise võimet ja vajalikke investeeringuid tulevikus Eduka äri kõige suurem risk on üleinvesteerimine võõra raha eest Andres Laar 2008
tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 45 inimest." (1) Seega väikeettevõtete aruandlus on enamasti kontrollimata. Kui maksevõime on finantsseisundi väline väljendus ja avastatakse likviidsuse näitajate väärtustes, siis finantsvõimendus on ettevõtte sisemine külg mis näitab ettevõtte maksevõime pikaajalises perspektiivis ja avastatakse finantsvõimenduse näitajate väärtustes. 1.4 Likviidsuse näitajad Likviidsusnäitajad iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühiajalisi (alla ühe aasta pikkuseid) kohustusi ehk maksevõimet. Likviidsuse all mõistetakse varade võimet muutuda maksevahendiks, arvestades sealjuures kolme komponenti:
Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse. Spekulatiivseid mulle põhjendatakse ka nn. viimase rumala ootamise teooria abil (greater fool theory) investor on nõus spekuleerima aktsiaga ükskõik milliselt hinnatasemelt, kui on loota, et keegi ostab veel kõrgemalt tasemelt temalt selle aktsia hiljem ära pole oluline, mis on aktsia põhjendatud hind. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest. Efektiivse turu teooria Turgude efektiivsus väljendab turu kvaliteeti kajastada emitentide kohta käivat olulist informatsiooni aktsia hindades. Eeldatakse, et investorid on ratsionaalsed. Aktsia hinnad turul väljendavad koheselt info laekumisel kogu aktsiate kohta laekuvat informatsiooni. Teooria väidab, aktsia hinna muutused on juhuslikud (random walk). Kuna aktsia hind hälbib ümber oma
b) Hinnake ligikaudne laenude intressimäär c) Leidke ettevõtte kapitaliallikate osakaalud ning kapitali hind (WACC) Puhaskasum = dividendid, ehk siis Div0 =51m/5m=10.2 eurot ja Div1=10.2x1.04=10.608 Aktsia hind on seega: P=(P/E)*xEPS = 12x10.2=122.4 Ke=10.608/122.4 + 4% = 12.67% Kd = 22m/300m=7.33% E =612m ja D=300m, seega D + E =912m ning Wd=32.9% ja We=1-32.9%=67.1% WACC = 32.9%x7.33% + 67.1%x12.67% = 10.9% Seega selle ettevõtte kapitali hinnaks on 10.9% 1 Ülesanne. Finantsvõimendus. Ettevõtte koguvarade suuruse prognoos on 2 milj eurot ning maksude-eelseks kasumiks (EBT) prognoositakse 0.4 milj eurot. Ettevõte kavatseb muuta senist vaid omakapitali toel finantseerimise poliitikat ning asub senisest rohkem kasutama laene. Prognoositav D/E suhe saab seetõttu olema 1.0. Võetavate laenude keskmiseks intressimääraks kujuneb 10%. Oletame, et ettevõttele kohandatav maksumäär kasumilt on 20%
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
