Maria Listra kontsert Maria Listra kevadkontsert toimus 12. aprillil kell 18.00 Siioni kirikus. Peale Maria Listrale esinesid veel Maris Lend klaveril ja Andreas Lend tsellol. Sissejuhatava osa etendusele tegi Maria Listra ema Liivi Listra, tutvustades lühidalt algavat etendust. Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal.
Muusika retsensioon Maria Listra 12. aprillil käisin Kuressaare Siioni kirikus kuulamas Maria Listrat, kes on kuulus sopran. Ta esines koos pianist Maris Lendi ja tsellomängija Andreas Lendiga. Palade tutvustajaks oli Liivi Listra, kes on Maria Listra ema. Maria Listra on 19. aastane neiu, kes õpib Londonis muusikakallakuga erakoolis, kes on oma vanuse kohta palju saavutanud. Ta hakkas tegelema laulmisega juba 3 aastaselt. Tema juhendajaks on olnud tema ema, kes on tema talenti edasi edasi arendanud. Väikesest tüdrukust on kasvanud võimsa ja ilusa häälega tütarlaps. Kontserdil kõlasid enamasti enamjaolt W. A. Mozati, J. S. Bachi, R. Shumanni ja G. Fr. Händeli teosed. Enamus neist kõlasid Maria Listra esituses, kuid mõned lood
Koit Toome Ooperifantoomi, Maria Listra Christine ja Kalle Sepp Raoulina oli täiesti loogiline valik osatäitjatena arvestades nende eelnevat muusikalist tausta ja sobivust rolli välimuse poolest. Nimekamate osatäitjate seast leiab ka Lauri Liivi (Monsieur Firmini) ja Janika Sillamaa. Dirigent oli Martin Sildos, koreograaf Georg Malvius (Rootsi) ja eesti keelsed sõnad on Leelo Tunglalt. “Ei muud Sult soovi ma”, esitatud Koit Toome ja Maria Listra poolt, oli varasemalt tuttav pala, mis viis hetkeks nostalgia lainetele. Koidu ja Maria duett oli ka üks minu lemmikumaid hetki etendusest. Tuttav oli ka üks muusikaliga samanimeline pala, mille esimesed noodid olid Pink Floydi laulust „Echoes“ maha tehtud, nagu hiljem järele uurides selgus.. Esialgsed rahulolevad emotsioonid asendusid edaspidi skeptilisusega. Eurolaulu võitja ja Eurovisioonil 12. koha saavutanud Koit Toome näitas end muust küljest kui vaid poplauljana
Ooperi vaim 26. veebruaril käisin Vanemuise teatris vaatamas „Ooperifantoomi”. Andrew Lloyd Webber’i muusikaliversioon põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantome de l’Opera”. Peaosades olid Stephen Hansen (Ooperifantoom), Maria Listra (Christine Daae) ning Koit Toome (Raoul, Chagny vikont). Esimeseks muusikapalaks oli kurikuulus, muusikaliga sama pealkirja kandev, „Ooperifantoom”. Teisteks muusikapaladeks olid näiteks „Ei muud Sult soovi ma”, „Võiksid olla nüüdki lähedal” ja paljud muud. „Ooperifantoomi” esietendus toimus Londoni teatris (Her Majesty’s Theatre) 1986. aastal ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu
tagasi. Lavastuse kohta mul pole midagi halba öelda, solistidel olid sõnad ilusti peas ja terve see kontsert oli tervik, mitte ühtegi miinust mina ei näinud. Räägin natuke solistidest ka siis. Koit Toome õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klassikalise klaveri ja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis džassklaveri ja pop-džasslaulu erialal. 1995. aastal alustas ta edukat lauljakarjääri bändis Code One, tema esimene plaat ilmus 1995. Aastal „Code One Maria Listra on sopran, kes alustas oma muusikuteed väga varakult, esinedes nii Eestis kui Soomes juba 3-aastaselt. Juulis 2011 lõpetas Maria Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži draama- ja teatriõppe eriala. Tema esimene plaat ilmus 2000. aastal kui ta oli 11-aastane, see oli tema sooloplaat „Maria Listra AD 2000“. Ele Millistfer on laulja, muusikaliartist, lauluõpetaja ja laulude kirjutaja. Ta on sündinud 19. augustil 1982. aastal
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse
• Kõige tundum tragöödia Shakespeari poolt on „Romeo ja Julia“ • Kasutatud kirjandus “Väliskirjandus”, K. Leht, O. Ojamaa, “Valgus” Tallinn 1977 • “Maailmakirjandus”, koostanud Jüri Talvet, Tallinn “Koolibri” 1995 • “Illustreeritud faktivaramu”, Dorling Kindersley, Dorling Kindersley Limited, London 1999; eesti keelde tõlkinud Mart Aru, Andre Help, Maarja Kangro, Lore Listra, Viktor Masing, Linda Poots, Ürge Reinsalu, Karel Zova, Ivar Veldre, Koolibri 2002 • http://www.draamateater.ee/uus/index.php?lk=14&show=39 • http://ylejoe.parnu.ee/~taimi/luuletused.html • http://www.shakespeare.ee/?lk=w.shakespeare • http://aphorismen-archiv.de/images/shakespeare.jpg • http://www.spacerad.com/mallakai/mural/images/Shakespeare.jpg • ttp://www.vatteater.ee/files/project/theatre_cafe_raamatud.jpg • http://www.miksike
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass MAASTIKUMAAL Referaad Mõisaküla veebruar 2010 SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin lähemalt mida kujutab endas maastikumaal, millal see tekkis ja milliseid alaliike sellel leidub. Lisaks uurin veel tuntumaid maastikumaalijaid.MAASTIKUMAAL Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik. Maastikumaali liik sai iseseisaks haruks 17.sajandil ja 19.sajandi lõpuks vahetas välja ajalomaali kui ambitsioonika noore kunstniku põhieesmärg (Silmaringi teadmik- "Kunst"; lehekülg 488) "Ivy Bridge", Joseph Mallord Willia...
Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolik...
Ent juba siis moodustasid lõviosa tema mänguasjadest väikesed puust relvad. Last õpetati juba varakult tundma relvade käsitlemist, karastama oma keha, lapsel lasti palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja neid ka armastama. Keelatud oli lapse hellitamine ning 1 Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides II. AS Trükk. Tallinn 2004, lk. 160. 2 Duby, Georges. Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel. Peatoimetaja Henno Rajandi. Tõlkinud Lore Listra. Varrak. Tallinn 1997, lk. 40-41. 3 Tilk 2004, lk. 163-164. 4 sageli seati laps olukorda, millest pääsemine nõudis julgust ja osavust. Vanemad jutustasid lapsele kangelastest ja rüütlitest, kes pidid poisile eeskujuks olema. Juba maast madalast peale sisendati lapsele rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikuse põhimõtteid, millel rüütliks olemine suuresti tugines.4
3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
ettevõtluse eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. 20. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi eelneva aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 21. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Ettevõtte rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. 22. Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pigem lühemat ajaperioodi (kuni 2 aastat). Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pikemat ajaperioodi (3-5 aastat). 23
muust taolisest, nimetame me miskipärast harimatuks, mingisugust üliõpilast, kes millestki midagi ei tea, aga harituks." Lk 47 · ,,Minu kangelane, keda ma kõigest hingest armastan, on Tõde!" ,,Sevastoopol mais" (1855) lõpplause. 14 Kasutatud kirjandus: · I. Artma, J. Sarapuu ,,Maailmakirjanduse õpik. Vene kirjandus keskkoolile" 2001 · T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen ,,Väike maailmakirjanduse leksikon" 1999 · R. Kleis, P. Tarvel, J. V. Veski ,,Eesti Entsüklopeedia" VIII (Tanulane Yvon) 1937 · Eesti Entsüklopeediakirjastus ,,Eesti entsüklopeedia 9" (sun türg) 1996 · Kirjastus Valgus ,,Eneke 4. Õpilase teatmeteos"(suunurk y) 1986 · Tatjana Suhhotina-Tolstaja ,,Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi" 1978 · E. Pillesaar ,,Tolstoi läheduses" 1960 · http://et.wikipedia
Nimelt oli teose mõtteks minu arvates, et kunstiga saab jäädvustada tõde, mis jääb. Bradley ise küll suri, aga tõde jäi. Seega jõuan järeldusele, et inimsed surevad ja vahetuvad, kunst, aga ei sure iial. 14 KASUTATUD ALLIKAD · ,,Must prints" tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus ,,Eesti Raamat" 1980 · ,,Väike maailmakirjanike leksikon" ,,Virgela koolikirjandus 4" ,,Virgela" Tallinn 1999 Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen · ,,20. sajandi väliskirjandus" Kirjastus ,,Valgus" Tallinn 1971 · http://www.cbc.ca/gfx/photos/murdochiris_cp_4931402.jpg · http://raamatud.pri.ee/files/products/must%20prints.jpg · http://www.varrak.ee/files/2/2859 15 LISA 1 Iris Murdoch Iris Murdoch "Must Prints" 16 LISA 2 17
Ressursside finantseerimine ehk finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise (dividendid) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross-holding süsteem ehk keiretsu. Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus; Raamatupidamislik rahandus. Äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht
· Jaotusseadused: normaaljaotus, t-jaotus, F-jaotus, 2 jaotus. · Täiendav kirjandus Paas, T. Sissejuhatus ökonomeetriasse. Tartu, 1995. · Valimvaatlused, usalduspiirid. (TTÜ rmtk momendil saadaval 18 eks). · Hüpoteeside kontrollimine: nullhüpotees, sisukas hüpotees, Listra, E. Ökonomeetria. Aegread. kriitiline väärtus, olulisuse tõenäosus. Sauga, A. Statistika õpik majanduseriala üliõpilastele. · Kovariatsioon cov(x,y) ja korrelatsioonikordaja r (x,y) TTÜ Kirjastus, Tallinn, 2017. (Statistika kordamiseks) · Regressioon. Kordamiseks võib kasutada õpikut Sauga, A.
Eelkõige õnnestub Hessel ähmastada seesmise ja välise tegevuse, unistuste unede ja tegelikkuse piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute seisukohtadest, kuid ka psühhoanalüüsil on siin oma osa. KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H. Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1990 · Hesse, H. Kokkuvõtlik elukäik,-H. Hesse, Lõputu unenägu. Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli
Dostojevski armastusevahekorrad pole kaunid, perekonnaelu pole ilus, ta kujutab inimesi siis, kui on juba purunenud nende elu tavalised alusssambad. Dostojevski meelest on inimesed niikaua kangelased, kuni nad on kahestunud, kuni nad on problemaatilised loomused. Dostojevski armastab oma tegelasi seni, kuni nad kannatavad, kuni nad elavad ta enese elu pingestatud ja kahestunud vorme, kuni nad on kaos, mis püüab muutuda saatuseks. Kasutatud kirjandus 1. Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, ,,Väike maailmakirjanike leksikon". Tallinn 1999 2. F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" tõlkinud A. Adson, Draamateater, 1921 3. F. Dostojevski ,,Idioot" - tõlkinud M. Sillaots. Tallinn : Loodus, 1940 4. Meiessaar, ,,A.Feodor Dostojevski elu ja looming". Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1935 5. Pospelov, ,,F. Dostojevski looming", kirjandus 1971 6. Sichtermann B, J.Scholl ,,Romaanid" Maailma kirjanikke EE köide II. TEA Kirjastus, 2005 7
Finantsanalüüsi abil saab omavahel seostada minevikusündmuseid finantstulemustega ning teha selle põhjal tulevikuotsuseid (Nukka, 2018, lk 10-11). Finantsanalüüsiga hinnatakse ettevõtet ja selle tegevust nii ettevõttest väljapoolt kui ka seesmiselt. Olulisemad analüüsi ja selleks vajaliku info tarbijad on omanikud, äripartnerid, laenuandjad ja ka töötajad. Ettevõtte finantsaruannete põhitarbijad on välise analüüsi tegijad. (Haldma, Listra & Mullaste, 2003, lk 8) Finantsanalüüs toetub andmetele minevikust ning seega on 21 finantsanalüüsi eesmärk ettevõtte peamiste näitajate (kasumlikkus, likviidsus ja väärtus) parandamine. Analüüsi tulemus sõltub algandmete kvaliteedist ning analüüsis kasutatavad andmed peavad olema tõepärased ja asjakohased. Finantsanalüüsist selguvad ettevõtte tugevused ja nõrkused. (Nukka, 2018, lk 10-11)
tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad.tee 3-459 620 4067 Galina Eigi Akad.tee 3-255 620 4119
48 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Arrak, A., Eamets, R., Viiol, A. Rahvamajandus: makrotasand I. Tartu 1992, 191 lk. Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. Rahvamajandus: makrotasand II. Tartu: OÜ ERIC 1996, 276 lk. Kerem, K., Listra, L., Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn 1998, 286 lk. Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed
Greiling D., 2010. Balanced scorecard implementation in German non-profit orgnizations. International Journal of Productivity and Performance Management, vol 59 (6) pp. 543-554. Haldma, T.; Grossi, G.; Peda, P.; Liik, M., 2008. Performance Management in Public Transport Provision: the Case of Estonian Cities. Local Governance and its Impact on Public Service Management. Milan: Cedam, pp. 177 – 222. Günther, T. (1997) Unternehmenswertorientiertes Controlling, München: Vahlen,. Haldma, T., Listra, E., Mullaste, M. Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee, 2003 Haldma, T., Lääts, K. (2011) Balanced Scorecard as a Perfromance Management Tool for Museums. – Best Practices in Management Accounting for Executives and Decision makers. Edited by Gregoriou, G. N., Finch N. Hamshire, London: Palgrave- Macmillan, p. 230-250. 96 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Haldma, T., Lääts, K
tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad.tee 3-459 620 4067 Galina Eigi Akad.tee 3-255 620 4119 Gary Tanner Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
