Ettevõtte rahandus (0)

Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet.
Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara
Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki ( Uurimis - ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkond (õiguslik, majanduslik, finants ); väljakujunenud finantssüsteemid; risk ja tasuvus ; rahavood ja nende lisanduv mõju; ärieetika. Finantsjuht on isik, kes vastutab finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. Kontroll- analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva
A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine).; Dividendiotsused ehk kui suur osa kasumist reinvesteeritakse või kui suur osa kasumist saab jaotada omanikele dividendina.
Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti ; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada püsiva sissetuleku kasv.
Finantsjuhi ülesanded: Varade finantseerimise planeerimine , juhtimine ja kontroll. Käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja kontroll, käibevara efektiivsuse analüüs. Ostjate debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll. Toorme, varude, sisseostetavate teenuste ning tarnijate kreditoorse võlgnevuse juhtimine, väljamaksete planeerimine. Tööjõu kasutuse ja tööjõukulude planeerimine, finantseerimine , kontroll. Rahavoogude juhtimine, optimeerimine . Erinevate riskid analüüs ja maandamine . Investeerimisvõimaluste analüüs, investeerimisettepanekute tegemine juhatusele/nõukogule. Finantseerimisvajaduse hindamine, finantseerimistaotluste (sh äriplaan) koostamine, finantseerimispakkumiste hindamine-analüüs ja ettepanekute ettevalmistamine juhatusele/nõukogule. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele: 1.Investeerimisotsused ehk otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. 2.Finantseerimisotsused ehk kuidas neid tegevusi finantseerida. 3.Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Finantssuhtarvude analüüsil esineb probleeme: 1. Kas kasutada bilansinäitajate aasta keskmisi näitajaid ehk ((aasta alguse näitaja + aasta lõpu näitaja)/2)? 2. Kuidas toimida käibemaksuga? Müügitulu kasumiaruandes kajastatakse käibemaksuta summas samas nõuded otjate vastu ja välad tarnijatele sisaldavad käibemaksu? 3.Kas aasta on 360 päeva või 365 päeva pikk? 4. Bioloogilise vara arvesse võtta või mitte arvestamine arvutustes?
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust. Finantsjuhtimise funktsioonid: 1. Ressursside (varade) omandamine ehk finantsanalüüs ja planeerimine. 2. Ressursside (aktivate, varade) juhtimine ehk varade struktuuri juhtimine; 3. Ressursside finantseerimine ehk finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise ( dividendid ) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross -holding süsteem ehk keiretsu . Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus; Raamatupidamislik rahandus. Äriühingud – täisühing , usaldusühing, osaühing , aktsiaselts , tulundusühistu . Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta…ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel.
Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4. Liising , kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist.
FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (– kahjum )
Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks , kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine ) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes. Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel.
Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine.
Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta.
Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme. Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e. riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3. Firma tegutsemis- ja finantseerimisotsused. Risk jaotatakse kaheks: äririsk (vahenditest saadava tulu varieeruvus ja seda mõjutavad investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib kahtlus , kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada.
Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Eksportrent, importrent – osapooled asuvad erinevates riikides. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber . Võlakiri on oma olemuselt intressi kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.
Pikaajalised rahastamise allikad on aktsia- ja osakapital, pikaajaline laen (sh. väärtpaberistatud võlakohustused), liising, kapitalirent ja mitmesugused tagastamatu abi vormid. Aastane intressimäär (APR), ka krediidi kulukuse määr on laenu intressimäär, mille arvutamisel võetakse arvesse laenuga seotud kulusid (nt lepingutasu jms) aastaväljendusele viiduna s.o intressimäär aasta kohta. Likvideerimisväärtus: varade müügist ja kohustuste tasumisest ülejääv summa. Ettevõtte likvideerimine, pankrot . Bilansiline (arvestuslik-, raamatupidamis-) väärtus: varade, kohustuste ja kapitali bilansis kajastatud väärtus, netovara väärtus. Turuväärtus: ettevõtte võimalik ostu-müügihind. Turuväärtus (hind) võib olla kõrgem või madalam bilansilisest väärtusest. Kapitaliseeritud väärtus: investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdisväärtus , mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. Kasuminorm sõltub riskiastmest. Võib ka tähendada hinda, mida ollakse nõus antud kasuminormi juures maksma tulevikus oodatavate rahavoogude eest. Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemine toimub börsi reglemendiga kindlaks määratud reeglite alusel. Näitveksel – lunastatakse esitamisel; Näitaegveksel (datoveksel) – lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast; Aegveksel – kindlaks määratud tähtaja möödumisel veksli väljaandmise ajast; Päevveksel – lunastatakse kindlaks määratud tähtpäeval.
Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 1 aasta. Muidu läheb tagastamisele. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.
Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. Käskveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval (veksli linastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Kirjanduses kasutatakse mõistet tratt. Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali kaalutud keskmine hind ( WACC ) minimaalne. OÜ väikseim osakapital olla 2500 eurot, ühe osa väärtus peab olema vähemalt 1 euro ning osa peab olema 1 euro täiskordne. Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem, siis see peab olema 10 sendi täiskordne. Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju. Kapitali hind on tulunorm, mida ettevõte peab teenima , et rahuldada ettevõttesse investeerijaid antud riskitaseme juures. Käibekapital on käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe Puhaskäibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused. Neli tuntuimat varude juhtimise mudelit on ABC mudel, EOQ mudel, materjalide planeerimise mudel ja õigeaegsuse mudel.
Väheusaldatavale klientidele krediiti müües võivad tekkida mitmed kulutused: 1) võla tasumata jätmise tõenäosus (kliendi kontroll, analüüs); 2)maksejõuetusega seotud kulutused; 3)sissenõudmiskulud. Krediidi- ja sissenõudepoliitika saab jagada neljaks osaks: 1) krediiti müügi tähtajad ja tingimused; 2)krediidianalüüs; 3)krediidiotsus; 4)sissenõudepoliitika. Raha konversiooni tsükkel : Kasutatakse ostjatelt laekumata arvete perioodi ja aegumisprotokolle ning analüüsitakse sissenõudmispoliitika muutuste mõjusid. Raha konversioonitsükkel päevades = tegevustsükkel päevades – kreditoorse võlgnevuse käibevälde päevades Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. Esimene aste. Leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja mis on müügikäibe ja ostjatelt laekumata arvete summade jagatis , iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas kajastuvad laekuvad. Teine aste.Leitakse varude käibekordaja, mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad. Kolmas aste. Määratakse kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, mis näitab mitu korda keskmiselt aastas ettevõte tasub kreditoorset võlgnevust. Neljas aste. Aasta päevade arv jagatakse eeltoodud käibekordajatega, saades vastavate käibeväldete perioodid päevades. Viies aste. Vastavalt tegevustsükli ja raha konversioonitsükli valemitele leitakse raha konversioonitsükli pikkus päevades.. Faktooringlepingu tähtaeg – üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav; Faktooringu limiit – kokkuleppel; Lepingutasu – üldjuhul 1% summast , kehtestatud minimaalne tasu; Avansimäär – 60-90 % faktoorile esitatud arvest ; Arve käitlustasu, töötlustasu, komisjonitasu – 0,1-1,5% arve summast, võib-olla kehtestatud minimaalne tasu; Maksetähtaeg- faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahelises lepingus, faktoor määrab üldtingimuse (nt kuni 120 päeva maksetähtaeg ostjale) Intressimäär– oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast; Krediidikindlustustasu – sõltub faktooringuvõlgniku risikastmest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. Lühiajaliste kohustuste eelised: võimalik ajastada, ajalooliselt on lühiajalise finantseerimise intressimäär olnud madalam pikaajalisest, olukord on muutunud ja peaeguseks on lühiajaliste laenude hind kallim kui pikaajalistel või peaaegu võrdne…ja puudused: lühiajaline laen toob kaasa suurema likviidsusriski ( sagedasem tagasimaksmine või pikendamine ); intressikulude ebapüsivus aastati. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. ABC mudeli korral jagatakse varud kulude alusel kolme gruppi. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.. Likviidsuse aspektid: jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus. Jätkuv likviidsus kätkeb endas ettevõtte igapäevaseid ning ootuspäraseid rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu toorme ostud , tootmine, toodangu müük, jne. Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi. Tehingukulud koosnevad (1) teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel ning (2) võimalikust väärtuse langusest, mis on tingitud kiirest müügivajadusest. Keynes'i järgi on ettevõttes rahavajadus:1. Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks - likviidsete varade reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid olukordi . Näiteks puidu ostjad , oodates puidu müügihinna langust hoiavad rohkem raha ning kui hind tõesti langeb, siis saavad teenida lisakasumit Varudesse tehtavaid investeeringuid mõjutavad: Koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel Varude lõppemise välistamine Turustusstrateegia Varudega spekuleerimine Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi : tuleb säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Tootmisvarude juhtimisel tuleb lahendada kaks ülesannet: 1) tellimuse suurus; 2) tellimismomendi määramine. FIFO meetod e. lihtjärjekorrameetod s.t. esimene ost müüakse esimesena ära e varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas . Õigeaegsuse mudel seob nii varude suuruse kui nende vajaduse hetke s.t vajalikud varud peaksid olema kättesaadavad vajalikul ajahetkel, mitte varem ega hiljem. Intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Sissenõudmispoliitika peab sisaldama tegevusi ja toiminguid , mida järgitakse klientide osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud. Käibekapitali juhtimist nim lühiajaliseks finantsjuhtimiseks. LIFO meetod-viimane ost müüakse esimesena ära, varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas. Tulueelarved on müügitulu ja muud tulud. Finantsplaneerimise erinevad stsenaariumid: 1.Kõige halvem , pessimistlikum, nn „must“ stsenaarium – kõige pessimistlikumad eeldused, hinnangud ettevõtte toodetele ja majandusseisundile, kulude kärpimine, tegevuse lõpetamine , ettevaatlikud, konservatiivsed hinnangud. 2. Normaalne, realistlik stsenaarium – kõige tõenäolisemad eeldused ja hinnangud ettevõtte ja majanduse kohta, realistlikud hinnangud. 3. Parim, optimistlik stsenaarium – optimistlike eelduste ja hinnangute alusel koostatakse finantsplaanid, nt uued tooted, tegevuse laienemine, mis võivad nõuda lisafinantseerimise üksikasjalikumat selgitamist. Finantseelarved on kujunenud abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt. Kaks finantseerimisstrateegiat: konservatiivne ja agressiivne. Liigitus sõltub käibe- ja põhivarade finantseerimisallikate valikust. Konservatiivse finantseerimisstrateegia puhul on spontaansete ja püsiva iseloomuga finantseerimisallikate suurus vahendite püsiolemist suurem. Agressiivse finantseerimisstrateegia puhul on olemas alaline sõltuvus lühiajalisest finantseerimisest. Finantsprognoosimisel kolm etappi : 1) müügitulu (müügikäibe) ja müügiga seotud kulude hindamine plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe) saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud. Kasumieelarve Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. DuPont'i mudel-skeem- prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud William Edwards. Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes kahte taset (1) finantsprognoosimist (-kavandamist) ja (2) finantseelarvete koostamist. Mõlemal juhul kasutatakse nii ettevõtte ajaloolist infot, kuid samuti võidakse kasutada finantsanalüüsi suhtarvusid Põhiküsimus: millisel tasemel ja milliste finantseerimisallikatega ettevõte katab varade finantseerimise? Müügiprognoosi aluseks 1) senised tarbijate rahulolu tendentsid, eeldusel , et need püsivad planeeritaval perioodil; 2) neid oluliselt mõjutavad asjaolud .
Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui ei ole algatatud pankrotimenetlust ettevõtte vastu ning kui ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu.. Saneerimismenetlust saab algatada ettevõtte juht. Investeeringute liigid: Reaalinvesteering; Nominaalinvesteering; Finantsinvesteering; Kapitali- investeering . Väikeettevõtteks loetakse rahanduses kasvule orienteeritud ettevõtet, kellel puudub kerge juurdepääs finantsturgudele. Investeerija on Majandussubjekt , kes paigutab kogutud rahalised vahendid investeeringutesse Dividend on tulumaksuseaduse kohaselt väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Ei ole intellektuaalse omandi liigid: Litsentsid;   Inimkapital ;  Tarkvara . Riskitaseme tõustes tõuseb ka investori poolt nõutav tulunorm investeeringus osalemisel. Dividendikuupäev on: Päev, milleni saab teha tehinguid aktsiatega saamaks õigust dividendile. Aktiivsed investeeringud suurendavad otseselt või kaudselt ühiskonna tootmis- ja teenindamisvõimsust; Investeeringuotsusi ei mõjuta: Deflatsioon . Saneerimismenetlust juhib ettevõtte juhtkond. Püsiv rahaline dividend on aastati stabiilne ning määratud konkreetse rahasummana. Dividendipoliitikat mõjutavad investeerimisvõimalused ja kapitali struktuur. Kui rahavood on annuiteedid, siis jagatakse tasuvusaja leidmiseks investeeringuväljaminek annuiteediga. Investeerimine tähendab raha paigutamist pikemaks ajaks ja kindla, kestva hilisema kasusaamise eesmärgil. Mikroettevõte- töötajaid alla 10. Üks investeeringuprojektide liike on megaprojektid, mis on äärmiselt laiaulatuslikud investeeringuprojektid ja hõlmavad palju avalikku tähelepanu kuna kavandatav investeering mõjutab ühiskonda, keskkonda ja eelarveid. Finantsinvesteering võib olla:  Väärtpaberite ostmine . Saneerimise eesmärk on taastada ettevõtte maksevõime ja kasumlikkus , et ettevõte saaks oma tegevust jätkata. Täis- ja usaldusühingu, osaühingu ja aktsiaseltsi ning tulundusühistu alalise maksejõuetuse korral (ehk maksejõuetus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine) On juhatusel kohustus esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldus . Inflatsioon võetakse arvesse diskontomääras. Saneerimismenetluse kulud on: riigilõivud, saneerimisnõustaja tasu, eksperdi tasu.Investeeringute klassifikatsioon investeeringu tegemise põhjuse alusel:   Alginvesteering;  Jooksvad investeeringud;  Asendusinvesteeringud;  Täiendinvesteeringud (lisainvesteeringud). Risk investeeringute analüüsi kontekstis tähendab võimalust, et projektist saadavad tegelikud rahavood erinevad prognoositud rahavoogudest. MIRR- modifitseeritud sisemine rentaablus ; Tasuvusaeg mõõdab ajaperioodi, mille jooksul kaetakse tuludega algne investeeringuväljaminek. Tasuta emissiooni puhul jagatakse aktsiad Jaotamata puhaskasumi arvelt. Pankrot on kohtu poolt kohtumäärusega välja kuulutatud maksejõuetus. Väikeettevõttes on töötajate arv alla 50. Absoluutne tasuvus saavutatakse , kui investeeringu tegemise kogukulud on madalamad kui investeeringu mittetegemise kogukulud. Staatiline tasuvusaeg näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks. Riskikapital kujutab endast finantsinvesteeringut ettevõtte omakapitali ja/või allutatud võlakohustustesse.