Finantsaruanne on
kasumiaruanne,
bilanss , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste
aruanne.
Suhtarv mõõdab
erinevate näitajate suhet.
Bilansi
põhivõrrand
on
aktiva =
passiva (bilansimaht) ehk
varad = võlakohustused +
omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus
ehk varad = võlakohustused +
netovara Põhiaruanded
on
bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste
aruanne.
Rahandus ühendab
endas raha, riskide ja aja kontseptsioone.
Äriettevõtte
rahandusega
tegelemist nim finantsjuhtimiseks.
Ärirahandus
ehk äriettevõtte rahandus.
Ettevõtte
finantsjuhtimise eesmärk:
olemasoleva omakap. turuväärtuse
viimine maxini ehk selle kaudu
suurendada omanike jõukust ja rikkust.
Virtaneni
kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki
(
Uurimis - ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus,
Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide
rahandus.).
Finatsjuhtimist
ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt
keskkond (õiguslik, majanduslik,
finants ); väljakujunenud
finantssüsteemid; risk ja
tasuvus ;
rahavood ja nende
lisanduv mõju;
ärieetika.
Finantsjuht on isik, kes vastutab finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest
ettevõttes.
Kontroll- analüütilise töö eesmärk
on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi
näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi
tegutseda või tuleb läbi viia
ulatuslikud muudatused.
Rahavoogude
aruanne selgitab,
miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul.
Finantsanalüüsi
teostamisel kasutatakse
horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude
analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi.
Finantssüsteem
koosneb
finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest
Ärinimi
ehk firma on äriregistrisse
kantud nimi, mille all
ettevõtja tegutseb.
Võlakordaja=kohustused
kokku/aktiva
A.
Damodaran
(1996)
jaotab vastuvõetavad
äriettevõtte
finantsotsused
tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).;
Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine).; Dividendiotsused
ehk kui suur osa kasumist reinvesteeritakse või kui suur osa
kasumist saab jaotada omanikele dividendina.
Valik
ettevõtte finantseesmärke:
Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja
pankrotti ; Võita
konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne
turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada
püsiva sissetuleku kasv.
Finantsjuhi
ülesanded:
Varade finantseerimise
planeerimine , juhtimine ja kontroll.
Käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja kontroll, käibevara
efektiivsuse analüüs. Ostjate debitoorse võlgnevuse juhtimine ja
kontroll. Toorme, varude, sisseostetavate teenuste ning tarnijate
kreditoorse võlgnevuse juhtimine, väljamaksete planeerimine. Tööjõu
kasutuse ja tööjõukulude planeerimine,
finantseerimine , kontroll.
Rahavoogude juhtimine,
optimeerimine . Erinevate
riskid analüüs ja
maandamine . Investeerimisvõimaluste analüüs,
investeerimisettepanekute tegemine juhatusele/nõukogule. Finantseerimisvajaduse hindamine, finantseerimistaotluste (sh
äriplaan) koostamine, finantseerimispakkumiste hindamine-analüüs
ja ettepanekute ettevalmistamine juhatusele/nõukogule.
Finantsjuhtimise
raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele: 1.Investeerimisotsused ehk
otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. 2.Finantseerimisotsused ehk kuidas neid tegevusi finantseerida. 3.Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil.
Finantssuhtarvude
analüüsil esineb probleeme:
1. Kas kasutada bilansinäitajate aasta keskmisi näitajaid ehk ((aasta alguse näitaja + aasta lõpu näitaja)/2)? 2. Kuidas toimida käibemaksuga? Müügitulu kasumiaruandes kajastatakse käibemaksuta summas samas nõuded otjate vastu ja välad tarnijatele sisaldavad käibemaksu? 3.Kas aasta
on 360 päeva või 365 päeva pikk? 4. Bioloogilise vara arvesse
võtta või mitte
arvestamine arvutustes?
Kasumiaruanne
kajastab
ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust.
Finantsjuhtimise
funktsioonid:
1. Ressursside (varade) omandamine ehk finantsanalüüs ja
planeerimine. 2. Ressursside (aktivate, varade) juhtimine ehk varade
struktuuri juhtimine; 3. Ressursside finantseerimine ehk
finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva
omanikulutu jaotamise (
dividendid ) poliitika
väljatöötamine-pakkumine.
Finantsjuhtimine tähendab
valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse
ressursside juhtimist.
Kõomäe
(2006) väitel
tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa
pankadekeskne süsteem;
Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem;
Jaapani
cross -holding süsteem ehk
keiretsu .
Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks:
Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus;
Raamatupidamislik rahandus.
Äriühingud
–
täisühing , usaldusühing,
osaühing ,
aktsiaselts ,
tulundusühistu .
Horisontaalanalüüsi
tehes
võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või
protsentuaalseid muutusi
baasaasta näitajate suhtes.
Väikestes
Eesti ettevõtetes
ei ole
finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt
raamatupidaja ning tegevjuht.
Vertikaalanalüüsil
võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga
samast aastast ehk
vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri
muutuste dünaamikat.
P/E
suhe
=
aktsia hind/kasum
aktsia kohta…ka aktsia hinna ja tulu suhe.
Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda
teiselt isikult vekslil märgitud
rahasumma tasumist määratud tähtajaks.
liigitatakse
vekslid:
Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel.
Kapitali
suurendamise võimalused:
1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt.
3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn
vanaemadelt. 4.
Liising , kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju.
6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides
lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö
reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist.
FIE
ettevõtte omakapitaliks
-Füüsilisest isikust
ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum
(–
kahjum )
Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega
aktsiaks ,
kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv.
Kaubeldavate
finantsinstrumentide tähtaegade järgi
jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks.
Rahaturul
kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga)
instrumentidega,
kapitaliturul
pikemaajaliste instrumentidega.
Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane
emiteerimine ) ja
järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega).
Finantsinstrumendi
liikide järgi jaotatakse finantsturud
võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks,
valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks.
Rendilepingute
liigid:
Finantsrent:
kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu,
üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt
saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes
.
Kasutusrent.
Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse
rendileandja finantsaruannetes.
Müük-tagasirent.
Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara
endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või
kasutusrendileping.
Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks.
Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi
või
kasutusrendi tingimustel.
Finantseerimisallikad
võib liigitada
pikaajalisteks ja lühiajalisteks.
Täisühingus
ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital;
Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum).
Veksli andja e trassant
e kauba müüja,
Veksli
võtja
e remitent,
Veksli
edasi andmine
e indosserimine.
Nominaalne intressimäär
ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud
intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära
korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi
arvutamise sagedus on üks kord aastas.
Finantsvõimendus
tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski.
Liising,
kapitalirent vara
soetamine
tasumistähtajaga
üle ühe aasta.
Kapitali
hinda määravad tegurid:
1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme.
Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse
obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e. riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3. Firma tegutsemis- ja finantseerimisotsused. Risk jaotatakse kaheks: äririsk (vahenditest saadava tulu varieeruvus ja seda mõjutavad investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb
või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib
kahtlus , kas
juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse
paigutada.
Reaalne intressimäär
on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär.
Eksportrent,
importrent
– osapooled asuvad erinevates riikides.
Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav
väärtpaber .
Võlakiri
on oma
olemuselt intressi
kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu.
Eelisaktsia
on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii
võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.
Pikaajalised rahastamise allikad on aktsia- ja osakapital, pikaajaline laen (sh.
väärtpaberistatud võlakohustused), liising, kapitalirent ja mitmesugused tagastamatu abi vormid.
Aastane
intressimäär
(APR), ka krediidi kulukuse määr on laenu intressimäär,
mille arvutamisel võetakse arvesse laenuga seotud
kulusid (nt
lepingutasu jms) aastaväljendusele viiduna s.o intressimäär aasta
kohta.
Likvideerimisväärtus:
varade müügist ja kohustuste tasumisest ülejääv summa. Ettevõtte
likvideerimine,
pankrot .
Bilansiline (arvestuslik-, raamatupidamis-) väärtus: varade, kohustuste ja kapitali bilansis kajastatud väärtus,
netovara väärtus.
Turuväärtus:
ettevõtte võimalik ostu-müügihind. Turuväärtus (hind) võib
olla kõrgem või madalam bilansilisest väärtusest.
Kapitaliseeritud väärtus:
investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude
nüüdisväärtus , mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. Kasuminorm sõltub riskiastmest. Võib ka tähendada hinda, mida ollakse nõus antud kasuminormi juures
maksma tulevikus oodatavate rahavoogude eest.
Tegevusvõimendus
mõõdab müügitulu muutuse mõju
intresside ja maksueelsele
kasumile (EBIT).
Väärtpaberibörs
on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus
kauplemine toimub börsi reglemendiga kindlaks määratud reeglite
alusel.
Näitveksel
–
lunastatakse esitamisel;
Näitaegveksel
(datoveksel) – lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul
esitamise ajast; Aegveksel – kindlaks määratud tähtaja
möödumisel veksli väljaandmise ajast;
Päevveksel
– lunastatakse kindlaks määratud tähtpäeval.
Omaaktsiaid
ei tohi hoida
kauem kui 1 aasta. Muidu läheb tagastamisele.
Müügitüüpi
rent
– vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara
soetusmaksumuses.
Aktsiaselts
võib oma aktsiaid omandada
nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on
vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel
aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele
teatada aktsiate
omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.
Väärtpaberiteks
käesoleva seaduse tähenduses ei peeta
veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud
rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud
vekslit.
Käskveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud
rahasumma veksli maksetähtpäeval (veksli linastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Kirjanduses kasutatakse mõistet tratt.
Kapitali
optimaalne struktuur
on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali
kaalutud keskmine hind (
WACC ) minimaalne.
OÜ
väikseim osakapital
olla 2500 eurot, ühe osa väärtus peab olema vähemalt 1 euro ning
osa peab olema 1 euro täiskordne. Aktsiaseltsi aktsiakapital peab
olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on
suurem, siis see peab olema 10
sendi täiskordne.
Võlakirjade emiteerimine
on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju.
Kapitali
hind
on tulunorm, mida ettevõte peab
teenima , et rahuldada ettevõttesse
investeerijaid antud riskitaseme juures.
Käibekapital
on käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe
Puhaskäibekapital
=
käibevara - lühiajalised kohustused.
Neli tuntuimat varude juhtimise mudelit on ABC mudel, EOQ mudel, materjalide planeerimise mudel ja
õigeaegsuse mudel.
Väheusaldatavale
klientidele krediiti müües võivad tekkida
mitmed
kulutused:
1) võla tasumata jätmise tõenäosus (kliendi kontroll, analüüs);
2)maksejõuetusega seotud kulutused; 3)sissenõudmiskulud.
Krediidi-
ja sissenõudepoliitika
saab jagada
neljaks osaks: 1) krediiti müügi tähtajad ja
tingimused; 2)krediidianalüüs; 3)krediidiotsus;
4)sissenõudepoliitika.
Raha
konversiooni tsükkel :
Kasutatakse
ostjatelt laekumata arvete perioodi ja aegumisprotokolle
ning analüüsitakse sissenõudmispoliitika muutuste mõjusid.
Raha
konversioonitsükkel päevades = tegevustsükkel päevades –
kreditoorse võlgnevuse käibevälde päevades
Raha
konversioonitsükli määramiseks
kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. Esimene aste. Leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja mis on müügikäibe
ja ostjatelt laekumata arvete summade
jagatis , iseloomustades mitu
korda keskmiselt arved aastas kajastuvad laekuvad. Teine
aste.Leitakse varude käibekordaja, mis iseloomustab mitu korda varud
keskmiselt aasta jooksul käibivad. Kolmas aste. Määratakse kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, mis näitab mitu korda
keskmiselt aastas ettevõte tasub kreditoorset võlgnevust. Neljas
aste. Aasta päevade arv jagatakse eeltoodud käibekordajatega,
saades vastavate käibeväldete perioodid päevades. Viies aste.
Vastavalt tegevustsükli ja raha konversioonitsükli valemitele leitakse raha konversioonitsükli pikkus päevades..
Faktooringlepingu
tähtaeg
– üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav
;
Faktooringu limiit
– kokkuleppel;
Lepingutasu
– üldjuhul 1%
summast , kehtestatud minimaalne tasu;
Avansimäär
– 60-90 % faktoorile esitatud
arvest ; Arve käitlustasu,
töötlustasu, komisjonitasu – 0,1-1,5% arve summast, võib-olla
kehtestatud minimaalne tasu
;
Maksetähtaeg-
faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahelises lepingus,
faktoor määrab üldtingimuse (nt kuni 120 päeva maksetähtaeg
ostjale)
Intressimäär–
oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu
valuutast;
Krediidikindlustustasu
– sõltub faktooringuvõlgniku risikastmest.
Faktooringulepinguga
kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu.
Lühiajaliste
kohustuste eelised:
võimalik ajastada, ajalooliselt on lühiajalise finantseerimise
intressimäär olnud madalam pikaajalisest, olukord on muutunud ja peaeguseks on lühiajaliste laenude hind kallim kui
pikaajalistel või peaaegu võrdne…
ja
puudused:
lühiajaline laen toob kaasa suurema likviidsusriski (
sagedasem tagasimaksmine või
pikendamine ); intressikulude ebapüsivus
aastati. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise
finantseerimise abil.
William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks.
ABC
mudeli
korral jagatakse varud kulude alusel kolme gruppi.
Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus on funktsioon
ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning
kooslusest..
Likviidsuse
aspektid:
jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus. Jätkuv likviidsus kätkeb endas ettevõtte igapäevaseid ning ootuspäraseid rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu toorme
ostud , tootmine, toodangu müük, jne. Finantspaindlikkus on võime rahuldada
ettenägematuid rahavajadusi.
Tehingukulud koosnevad (1) teenustasudest väärtpaberite
ostmisel ja müümisel ning (2) võimalikust väärtuse langusest, mis on tingitud kiirest müügivajadusest.
Keynes'i
järgi on ettevõttes rahavajadus:1.
Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse
kõrgem kui kommunaalettevõttel.
Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just
põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks -
likviidsete varade
reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga
ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise
vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e
raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse
avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid
olukordi . Näiteks puidu
ostjad , oodates puidu müügihinna langust hoiavad rohkem raha ning
kui hind tõesti langeb, siis saavad teenida lisakasumit
Varudesse tehtavaid investeeringuid mõjutavad:
Koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel Varude
lõppemise välistamine Turustusstrateegia Varudega spekuleerimine
Käibekapitali
sobiva suuruse hindamiseks
kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla
printsiipi : tuleb säilitada selline likviidsustase, millest
piisab ettevõtte
tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks.
Tootmisvarude
juhtimisel tuleb lahendada kaks ülesannet:
1) tellimuse suurus; 2) tellimismomendi määramine.
FIFO
meetod e. lihtjärjekorrameetod s.t. esimene ost müüakse esimesena
ära e varud hinnatakse viimase sissetuleku
hinnas .
Õigeaegsuse mudel
seob nii varude suuruse kui nende vajaduse hetke s.t vajalikud
varud peaksid olema kättesaadavad vajalikul ajahetkel, mitte varem
ega hiljem.
Intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine.
Mida suuremad on
investeeringud käibevaradesse,
seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte
likviidsus.
Sissenõudmispoliitika
peab sisaldama
tegevusi ja
toiminguid , mida järgitakse klientide osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud.
Käibekapitali
juhtimist nim
lühiajaliseks finantsjuhtimiseks.
LIFO
meetod-viimane ost müüakse esimesena ära, varud hinnatakse
esimesena sissetulnud hinnas.
Tulueelarved
on müügitulu ja muud tulud.
Finantsplaneerimise erinevad stsenaariumid:
1.Kõige
halvem , pessimistlikum, nn „must“
stsenaarium – kõige pessimistlikumad eeldused,
hinnangud ettevõtte
toodetele ja
majandusseisundile, kulude kärpimine, tegevuse
lõpetamine ,
ettevaatlikud, konservatiivsed hinnangud. 2. Normaalne,
realistlik stsenaarium – kõige tõenäolisemad eeldused ja hinnangud
ettevõtte ja majanduse kohta,
realistlikud hinnangud. 3. Parim, optimistlik stsenaarium – optimistlike
eelduste ja hinnangute alusel koostatakse finantsplaanid, nt uued tooted, tegevuse
laienemine, mis võivad nõuda lisafinantseerimise üksikasjalikumat
selgitamist.
Finantseelarved
on kujunenud
abivahendiks, millega saab kasutada ettevõtte ressursse efektiivsemalt.
Kaks
finantseerimisstrateegiat:
konservatiivne ja agressiivne. Liigitus sõltub käibe- ja põhivarade
finantseerimisallikate valikust.
Konservatiivse
finantseerimisstrateegia puhul
on spontaansete ja püsiva
iseloomuga finantseerimisallikate suurus
vahendite püsiolemist suurem. Agressiivse finantseerimisstrateegia puhul on olemas
alaline sõltuvus lühiajalisest
finantseerimisest.
Finantsprognoosimisel
kolm etappi :
1) müügitulu (müügikäibe) ja müügiga seotud kulude hindamine
plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe)
saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja
finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks.
Toodangu
maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline
tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud,
P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud.
Kasumieelarve
Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga.
Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne,
mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi
saavutamist.
DuPont'i
mudel-skeem-
prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade
rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu
komponentidest lähtuvalt. Rahavoo
eelarvestamise 12 etappi
segatootmisfarmile on
esitanud William
Edwards.
Finantsplaneerimise
juures tuleb eristada ettevõttes kahte taset
(1) finantsprognoosimist (-kavandamist) ja (2) finantseelarvete koostamist. Mõlemal juhul kasutatakse nii ettevõtte ajaloolist
infot, kuid samuti võidakse kasutada finantsanalüüsi suhtarvusid
Põhiküsimus: millisel tasemel ja milliste finantseerimisallikatega ettevõte katab varade finantseerimise?
Müügiprognoosi
aluseks
1) senised tarbijate rahulolu tendentsid,
eeldusel , et need püsivad
planeeritaval perioodil; 2) neid oluliselt mõjutavad
asjaolud .
Saneerimine
on võimalik ja sobilik,
kui ei ole algatatud pankrotimenetlust ettevõtte vastu ning kui
ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu..
Saneerimismenetlust
saab algatada
ettevõtte juht.
Investeeringute
liigid:
Reaalinvesteering;
Nominaalinvesteering;
Finantsinvesteering;
Kapitali-
investeering .
Väikeettevõtteks
loetakse
rahanduses kasvule orienteeritud ettevõtet, kellel puudub kerge
juurdepääs finantsturgudele.
Investeerija
on Majandussubjekt ,
kes paigutab kogutud rahalised vahendid investeeringutesse
Dividend on
tulumaksuseaduse kohaselt väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku
pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste
majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi
saaja osalus juriidilises isikus.
Ei
ole intellektuaalse omandi liigid:
Litsentsid;
Inimkapital ;
Tarkvara .
Riskitaseme
tõustes
tõuseb ka investori poolt nõutav tulunorm investeeringus
osalemisel.
Dividendikuupäev
on:
Päev,
milleni saab teha
tehinguid aktsiatega saamaks õigust dividendile.
Aktiivsed
investeeringud suurendavad
otseselt või
kaudselt ühiskonna tootmis- ja teenindamisvõimsust;
Investeeringuotsusi
ei mõjuta:
Deflatsioon .
Saneerimismenetlust
juhib ettevõtte
juhtkond
.
Püsiv rahaline
dividend on aastati
stabiilne ning määratud konkreetse rahasummana.
Dividendipoliitikat
mõjutavad investeerimisvõimalused
ja kapitali struktuur.
Kui
rahavood on annuiteedid,
siis jagatakse tasuvusaja leidmiseks investeeringuväljaminek
annuiteediga.
Investeerimine tähendab raha
paigutamist pikemaks ajaks ja kindla, kestva hilisema kasusaamise
eesmärgil.
Mikroettevõte-
töötajaid alla 10. Üks investeeringuprojektide liike
on
megaprojektid, mis
on äärmiselt laiaulatuslikud investeeringuprojektid ja hõlmavad
palju avalikku tähelepanu kuna kavandatav investeering mõjutab
ühiskonda, keskkonda ja eelarveid.
Finantsinvesteering
võib
olla: Väärtpaberite
ostmine .
Saneerimise
eesmärk on taastada
ettevõtte maksevõime ja
kasumlikkus , et ettevõte saaks oma
tegevust jätkata. Täis-
ja usaldusühingu, osaühingu ja aktsiaseltsi ning tulundusühistu
alalise maksejõuetuse
korral (ehk
maksejõuetus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine) On juhatusel
kohustus esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20
päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest
pankrotiavaldus .
Inflatsioon võetakse
arvesse
diskontomääras.
Saneerimismenetluse
kulud on:
riigilõivud, saneerimisnõustaja tasu, eksperdi tasu.
Investeeringute klassifikatsioon
investeeringu tegemise põhjuse alusel: Alginvesteering; Jooksvad
investeeringud; Asendusinvesteeringud; Täiendinvesteeringud
(lisainvesteeringud).
Risk
investeeringute
analüüsi kontekstis tähendab võimalust, et projektist
saadavad tegelikud rahavood erinevad prognoositud rahavoogudest.
MIRR- modifitseeritud sisemine
rentaablus ;
Tasuvusaeg mõõdab
ajaperioodi, mille jooksul kaetakse tuludega algne
investeeringuväljaminek.
Tasuta
emissiooni puhul
jagatakse
aktsiad Jaotamata
puhaskasumi arvelt
.
Pankrot on kohtu
poolt kohtumäärusega välja kuulutatud maksejõuetus.
Väikeettevõttes on
töötajate arv alla 50.
Absoluutne tasuvus saavutatakse , kui investeeringu tegemise kogukulud on madalamad kui investeeringu mittetegemise kogukulud.
Staatiline
tasuvusaeg näitab
mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks
.
Riskikapital
kujutab endast finantsinvesteeringut ettevõtte omakapitali ja/või
allutatud võlakohustustesse.
Kõik kommentaarid