MAJANDUSAASTA ARUANNE Referaat Sisukord Majandusaasta aruanne.................................................3 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................4 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................5 Rahavoogude aruanne..................................................6 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel......7 Omakapitali muutuste aruanne........................................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................12 Majandusaasta aruanne
Lühiajalised investeeringud on näiteks: edasimüügiks soetatud väärtpaberid; lühiajalised väljastatud laenud; lühiajalised investeeringud, mis ei ole raha ja rahalähend. Näiteid investeerimistegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt põhivara müügist Tarnijatele põhivara eest Väljastatud laenu tagasimaksest Laenude väljastamisel Investeerimisel aktsiatesse Näide Millisesse rahakäibe aruande ossa paigutatakse järgmised majandustehingud: 1. Laenu väljastamine (finantseerimisasutuse korral) põhitegevuse rahakäive 2. Laenu väljastamine (mittefinantseerimisasutuse korral) investeerimistegevuse rahakäive 3. Laenu saamine (mittefinantseerimisasutuse korral) finantseerimistegevuse rahakäive 4. Arvelduskontole laekunud intress arvelduskontol seisnud raha tõttu põhitegevuse rahakäive 5. Patendi soetamine raha eest investeerimistegevuse rahakäive 6
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises. Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.
ostuvajadus(kg) 23 250 35 850 32 300 30 800 122 200 1tetrapakendi ostuhind 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 rahavajadus mat.jaoks 11 625 17 925 16 150 15 400 61 100 rahavajadus (kokku kõik materjalid) 188 325 290 385 261 630 153 720 894 060 Materjalide tasumise eelarve näitab, kui palju vajatakse jooksvalt likviidset vara (raha), selleks et tasuda hankijatele. Lähtudes rahakäibe juhtimise eesmärgist: kiirendada klientide arvete laekumist ja maksimaalselt maksetähtaja piires viivitada klientidele maksta olevate arvete tasumisega, muutub eriti oluliseks lühiajaliste kohustuste juhtimine. Ettevõte vajab lühiajaliste kohustuste juhtimist lisaks rahakäibe parandamisele ka selleks, et suurendada kasumit ja maandada riske. Hankijatele tasumata arvete arvelt on meil võimalik rahastada ettevõtte
Eelarvestamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Eelarvestamise protsess 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes; ·tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid; ·tead eelarvete liike; ·tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine; ·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist.
d. Püsikulud ühiku kohta ei muutu, kuid ühiku muutuvkulud muutuvad Küsimus 2 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud b. Korrektsed on a ja c c. Põhimaterjal ja töötlemiskulud d. Korrektsed on b ja c . e. Esmakulud ja põhitööliste palk Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Rahakäibe aruande koostamiseks b. Varude jäägi kindlaksmääratud c. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Küsimuse tekst Inventeeritav kulu loetakse lõplikuks kuluks Vali üks: a. Kui varu müüakse ära b. Perioodil, mil varu soetati c. Perioodil, mil see tehakse d. Kui tasutakse raha Küsimus 5 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant
Äriplaani koostamine. Kodukandi Koolituskeskus Margit Kool 11. KÄIVITAMISE KALENDERPLAAN Mis aja jooksul toimub idee reaalne käivitamine? Lisage juurde tabel planeeritud tegevuste osas kuude lõikes! Kui kõik toimub esimese kuu jooksul, siis eraldi tegevuste kaupa tabelit ei ole vaja teha. 12. FINANTSPROGNOOSID Müügiprognoos Kasumiprognoos Rahakäibe prognoos Bilansi prognoos Kõik prognoosid tuleb koostada vähemalt 1 aasta kohta kuude lõikes. Soovi korral võib lisada ka 2-3 aastat aastate lõikes. Äriplaanile võib juurde lisada erinevaid lisasid, näit: koopia asukoha kaardist (planeeritud tegevuspaik ära märgistada!) pilte asukohast, hoonetest, toodetest jms. koopia rendilepingust või ruumide omandiõigust tõendavast dokumendist juhatuse liikmete ja idee elluviijate CV-d
b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b. Rahakäibe aruande koostamiseks c. Varude jäägi kindlaksmääratud d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Põhimaterjalikulu on Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a
Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009). Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks
hõlmab tervet ettevõtet. Ettevõtte koondplaan koosneb põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsplaanist. Põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan 2. Perioodi eelarvestatud lõppvarud 3. Müüdud kaupade omamaksumuse plaan 4. Turunduskulude eelarve 5. Halduskulude eelarve 6. Eelarvestatud kasumiaruanne Koondfinantsplaan: 1. Investeeringute plaan 2. Kassaplaan 3. Eelarvestatud bilanss 4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne --- ● Kaubandusettevõtte põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan Firma jõuab seatud eesmärkideni müügi kaudu. Seepärast on hästi koostatud müügiplaan firmale äärmiselt oluline, olles ilmselt ettevõtte koondplaani tähtsaim element. Müügiplaani koostamine tugineb prognoosidele ja selles näidatakse, mida on kavas müüa, millises koguses ja millise hinnaga. Seega on müügiplaani koostamiseks tarvis teada müügikogust ja toodete hinda
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
· On tehtud mitmeid uuringuid kofeiini mõjust inimesele. Click to edit Master text styles Kohvikud Second level Third level Fourth level Fifth level · 1564. aastal avati esimene kohvik Konstantinoopolis. · Esimene kohvik Tallinnas avati 1702. · Rahakäibe poolest on kohv maailmaturul teisel kohal. · Üldiselt toodetakse kohvi 50 maal. Kolm suurimat tootjat on Brasiilia, Kolumbia, Vietnam. Click to edit Master text styles Kohvijoomise tarditsioonid Second level Third level Fourth level Fifth level ·
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. ! 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest. -Seisundi aruanne(bilanss seisuga 31.12.2014) -perioodi aruanne (kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2011) ! Raamatupidamisarvestus tugined metoodilistele eeldustele mida nim raamatupidamise põhimõteteks, ehk printsiipideks, millle õige mõistmine on aluseks raamatupidamisele. (majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, monetaarsuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip) ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 2015 eksam ! 1.Keskmise suurusega ettevõte Eestis on: 50-249 töötajaga 2. Informatsiooni ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta kajastab: rahavoogude aruanne ! 3
KOHV Rahakäibe poolest maailmas suurimad 1. Nafta 2. Kohv Kohvipuu · Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb ko...
Seeläbi järeldabki autor, et üks ei välista teist- puudujääk ei välista langust. Selleks, et otsustada, kas kehtib ressursse piiratuse mudel ei piisa vaid sellest, et vaadelda ressursside puudujääke või kasutamata jäänud ressursse. Ressursside piiratuse mudeliga on tegu siis, kui tootmine jõuab pidevalt välja füüsiliste kitsaskohtadeni.(Kornai,J. 2010) 4 Kasutatud allikad EAS, (2018) Ressursside vajadus, rahakäibe planeerimine ja finantsprognoosid. Kättesaadav: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/ressussside- vajadus_rahakaibe-plaan/ 18.03.2018 Berg, M.(2013) Piiratud ressursside paradiis. Kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/512618/piiratud-ressursside-paradiis 18.03.2018 Johanson, A (2017) Suurfirmad pakuvad võimalust töö juures silma looja lasta. Kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/4332413/suurfirmad-pakuvad-
ja nende tulude saamiseks vajalike kulutuste ning makstavate maksude hindamine. Seejärel tuleb arvutada tegevusega seotud kulud. 28. Tasuvusanalüüs on nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod. Mingi projekti vm tegevuse tasuvust hinnatakse selle kulu ja eeldatava kasu omavahelise võrdlemise teel. 29. Rahakäibe prognoos näitab firma tegevuse, investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju kassakäibele ning on aluseks antud ajahetkel firma rahavajaduse määramisel. Samuti näitab kassavoo prognoos võimalikke probleeme, mis võivad tekkida, kui sissetulekud ei laeku õigeaegselt ja firma ei saa tasuda planeeritud kulutuste eest. Paljud firmad leiavad, et käibe kasvades on nad pidevalt rahapuuduses. Rahavoogude prognoosi alusel võetakse vastu otsuseid, kas ettevõte võib oma vahendeid investeerida
sissetulekute nüüdisväärtusega. Matemaatiliselt on sisemine tulusus diskontomäär, millega tuleb diskonteerida tulevasi laekumisi, et projekti puhasnüüdisväärtus oleks null. Meetodi plussiks on see, et arvestatakse raha ajaväärtust ja rahavooge. Miinuseks aga see, et ebatavaliste rahavoogude korral võib IRR- i leidmine olla võimatu või saadakse mitu vastust. Kasumiindeks Kasumiindeks (PI Profitability Index) on tulevase rahakäibe nüüdisväärtuse ja alginvesteeringu suhe. Kasumiindeks = sissetulekute nüüdisväärtus/alginvesteering Kasumiindeks võimaldab võrrelda erineva mastaapsusega projekte kuna näitab puhast nüüdisväärtust iga investeeritud euro kohta. Kasumiindeksi reegel on, et kui projekti kasumiindeks on suurem kui üks tuleb projekt vastu võtta. Projekt tuleb tagasi lükata, kui selle kasumiindeks on ühest väiksem.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Beatrice Peetsalu Hedi-Kai Altvälja WELLBEING FITNESS CLUB OÜ ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Kodutöö Juhtimine TMO0010 Juhendaja: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 Firma nimi: Wellbeing Fitness Club OÜ Tegevusvaldkond: Sporditeenused (jõusaal, rühmatreeningud, treening- ja toitumisnõustamine, personaaltreeningud) Igapäeva tegevuse kirjeldus: Inimeste nõustamine treeningu-ja toitumisalastes küsimustes. Inimeste motiveerimine ja inspireerimine olla aktiivse eluviisiga. Treeningvarustuse korrashoid. Klientidele meeldiva treeningkogemuse pakkumine. Missioon: Kliendi heaolu on meile kõige tähtsam. Suuname ja nõustame inimesi tervislikuma eluviisi poole, aidates neil luua parim versioon e...
1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4
Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe –Võlakohustused aruandes? –Võlad tarnijatele rahakäibed äritegevusest –Viitvõlad rahakäibed investeerimistegevusest –Maksevõlad rahakäibed finantseerimistegevusest 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS................................
· Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus- ja auditeerimisahel) toimimine. Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine o Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine o Rahakäibe juhtimine ja ressursikasutuse suurenev efektiivsus Staatiline ja paindlik eelarve · Staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud kondlast tegevusmahust lähtudes. · Paindliku eelarve korral võetakse arvesse kulude erinevusi ja muutusi tegevuses- mahtudes, võrrelduna standardkuludega. · Paindliku eelarve eesmärgiks on fikseerida hälbed, olles elimineerinud erisused tegevustasemetes, millistest ebasoodsad tuleb kõrvaldada ja soodsaid võimendada.
Deprets. kulu - hoone -750 Akumul. depret. - hoone -750 Käibevarad (Short-Term Assets) Rahakäibe Nelson Lewis aruanne Majandustehingute kirjeldus Vekslinõue kuupäev (Business transactions) Raha (Cash) (Note receivable) + (D) - (K) + (D) 31.12
· Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur Töötasu arvestamisel kajastatakse: Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised. Kinnipidamised töötasust (1) · Töötasust peetakse kinni- · Töötajate töötuskindlustus (v.a pensionäridi korral=
avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist.
kvartalite, aasta) jooksul. 8. Riskianalüüs Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi. 9. Finantsplaan ja Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. finantsprognoosid Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta. Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. Vajalik stardikapital arvutatakse
Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: · KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne: · TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK Rahakäibe aruanne: · RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip Soetusmaksumuse printsiip Monetaarsuse printsiip Tekkepõhine arvestusprintsiip Realiseerimise printsiip
Näitaja (tuh.kr) 1.aasta 2.aasta 3.aasta Müügitulu 1100 1150 1200 Müüdud toodete (700) (750) (800) kulu Brutokasum 400 400 400 Turunduskulud (50) (50) (50) Amortisatsioonikul (200) (200) (200) u Ärikasum 150 150 150 Intressikulu (100) (50) 0 Puhaskasum ( 50 100 150 kahjum) 33 Järgnevalt koostatakse rahakäibe prognoos eelolevaks kolmeks aastaks. Prognoosi ei lülitata mitterahalisi kulusid/tulusid, vara parendamiseks tehtavaid täiendavaid investeeringuid, finantstegevuse rahakäivet ja makstavat tulumaksu. Näitaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta (tuh.kr) Müügitulu 1100 1150 1200 Müüdud (700) (750) (800) toodete kulu Turundusk (50) (50) (50) ulud Rahanetol 350 350 350 aekum
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel
mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus. Finantsarvestuse definitsioon: Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: · Ruumide üür sissekolimisest; · Telefoni, elektri jm.; · Palgakuludega (koos maksudega!) ; · Toodete/teenuste otsekulud; · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. Projekti käivitamine (Näide) Finantsplaneerimine: 1. Investeeringud varadesse 2. Finatseerimise allikad 19 3. Toote/Teenuse hinnakujundus omahinna arvutus, toote/teenuse müügihind. 4. Kasumiplaan 5. Rahakäibe prognoos (esimene aasta on nõutav kuude kaupa) 1.9 PROJEKTI RISKIFAKTORID Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse(siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Näiteid siseriskidest: lühike tegevusaeg; - personalirisk; - kliendirisk; - kvaliteedirisk; Näiteid välisriskidest: - majanduslanguse risk; - poliitiline risk; - seadusandluse risk; - tehnoloogia risk.
12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli: a) Kahjum 80 000.-; b) Kahjum 150 000.-; c) Kasum 80 000.-; d) Kasum 180 000.-. 9. Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad järgmised põhiaruanded: a) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, omakapitali muutuste aruanne; b) Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus; c) Bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne (rahavoogude aruanne), omakapitali muutuste aruanne; d) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek. 10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil; c) HIFO meetodil; d) LOFO meetodil. 11. Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja
Prognoosimine (vahetuskursid, toorainehinnad, nõudlus, müügimahud jne) Automaatne kauplemine (valuuta-, aktsia- või kaubavahetuse kauplemine) Kinnisvara hindamine Kontrollide ja dokumentide lugemine ja tunnustamine Plastkaartide tehingute turvalisus Kliendi käitumise prognoosimine Võimaliku pettusega seotud tegevuse prognoosimine Panga korrespondentkontode saltode prognoosimine Rahakäibe, käibekapitali prognoosimine Pankroti prognoosimine Majandusparameetrite ja aktsiaindeksite prognoosimine Ettevõtte filiaalide töö analüüs Konkureerivate ettevõtete võrdlev analüüs Energiatarbimise prognoosimine Käsitsi kirjutatud märkide tunnustamine, sealhulgas allkirja automaatne tuvastamine Video- ja helisignaali tuvastamine ja töötlemine 2. Meditsiin ja tervishoid: Patsiendi diagnoosimine (haiguste diagnoosimine)
Ette planeeritakse rahavoo muutus kuu jooksul ning rahavoo jooksev seis (Johnsson 1996, lk. 174). Prognoositav raamatupidamisbilanss on kolmas ja mitte vähem tähtis finantsnäitaja, mis iseloomustab käivitatavat äriideed. 2.8. Riskitegurid Äriplaan on aluseks äririski hindamisel, mis mõnel juhtumil on ekvivalentne panga riskiga. Selle koostamisel peab olema konkreetne ning realistlik. Eesmärgid peavad olema saavutatavad ning kooskõlas rahakäibe prognoosi ja tootmisplaani numbritega (Lagerström 1995, lk. 83). Ettevõtluses esineb põhiliselt kahte tüüpi riske: · tehnilised riskid · finantsriskid Tehnilised riskid tulevad riskijuhtimises ette tavaliselt toote ja tootmisega ettevõtetes. Finantsriskide iseloomustamiseks on soovitav koostada tulude/kulude tasakaalu- ja ettevõtte tundlikkuse analüüs (How to draw... 1996, lk.25). 11
1 sotsiaalmaksu kulu lähetuskulu 13 000 13 000 13 000 13 000 52 000 kindlustuskulu 17 000 17 000 17 000 17 000 68 000 mittetootmisseadmete kulum kokku püsikulud kokku turustus - ja halduskulud 9. Rahakäibe plaaniline aruanne I II III IV A raha jääk perioodi algul 120 000 raha käive põhitegevusest: laekumine müügist: 34 500 46 000 69 000 57 500 207 000 väljamaksed: materjali eest 30 830 1 965 2 560 2 585 37 940 palk +sots
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse
Toimkonda teenindab Rahandisministeerium. Raamatupidamise toimkonna ülesanne on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid) MAJANDUSAASTA ARUANNE: Raamatupidamise aruanne 1. Bilanss 2. Kasumiaruanne (ja koondkasumiaruanne) – perioodiaruanne, kus esitatakse kulud ja tulud, tuuakse välja kasu 3. Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised antud perioodi jooksul 4. Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus (Äriseadustik §-id 97, 179, 334)
Omakapital: Seotud omakapital (aktsia- või osakapital; reservid); vaba omakapital (aruandeaasta kasum; eelmiste aasate jaotamata kasum); Käibevara soetatakse kohustiste arvelt. Põhivara soetamiseks kasutatakse omakapitali ja natuke kohustisi. Kasumiaruanne – finantsaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi jooksul teenitud tulusid ja nende saamise eesmärgil tehtud kulusid. Rahakäibe aruanne - finantsaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase raha ja rahalähendi jäägi muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. (kassapõhine aruanne) Omakapitali muutuste aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad sisaldama: raamatupidamistavat (RTJ või IFRS); kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldust jne…
kaubad, saada olevad arved, aktsida, kinnisvara investeeringud, kasutatav kinnisvara ja kasutuses olevad masinad) & passiva ehk kust ma selle sain (omanike sissemaksud ja laen, kasumid). *) Excelis kirjutades: raha toode kasum sisse välja kasum kulu +??? *) Kasumiaruanne tulud üles poole, kulud alla poole (laen ei ole kulu ega tulu, sest ta pole majandus tegevus, aga intessid juba on kulud). *) Rahakäibe aruanne võtab kommentaridega kokku kust ja kuhu mis raha läheb. Tulevik * Mediocristan on selline ,,maailm" kus muutused on maksimaalselt 1%'ilised, kuid mõnikord juhtub olukord nimega extremistan ehk selline ,,maailm" kus muutused on 100'000% ja suuremad. * Tuleb tegeleda sellega, et leida alernatiive nt naftale ja üldse sisepõlemise mootritele. * Sam Huntington ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (Clash of Civilizations)
623 8543 8897 9452 9564 37079 Intress 0 0 Kulud kokku 5902 54144 63732 72342 76958 273078 Kasum 1320 7850 14560 14578 18909 57217 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. Kasumiprognoos aastate lõikes 1320 7850 14560 14578 18909 Rahakäibe prognoos 2010-2014.a. 2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a. 2014.a. Netokäive 7222 61994 78292 86920 95867 Omanike laen 38347 22369 3196 EAS 4474 Omakapitali sissemakse 2556 Raha sisse 52599 84363 81488 86920 95867 Põhivara ost(masinad ja sedmed) 7669 6391 12782 3196 6391
panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud krediteerimine, kommertskrediidi asendamine otsese pangakrediidiga. Valdav osa lühiajalistest krediiditehingutest oli koondatud riigi ühtsesse krediidi- ja arvelduskeskusesse - NSV Liidu Riigipanka. Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor, kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid: 1.analüüsida vabariigi rahakäibe seisundit, korraldada rahakäivet ja kassaplaani täitmist ning esitada selle aruandeid ja analüüse Keskpangale Moskvasse; 2.kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja ühiskondlike organisatsioonide, vaatamata nende alluvusele, pangaoperatsioonide teostamine ja lühiajaliste laenude andmine. Sellega erines Eesti NSV-s töötanud Riigipanga Vabariikliku Kontori tegevus suuresti praeguse Eesti Panga tööst. Sageli püüdis NSV Liidu Riigipank oma juhenditega ette
okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a. kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides seaduslikuks makseabinõuks. Eestil oli küll olemas raha, kuid mitte päris oma raha. Tegelikult oli Eestis käibel 1919.a. alguses koguni kolme erineva võimu rahatähed: Venemaa, Saksamaa ja Soome. Lisaks nendele mitmesugustele rahatähtedele, oli juurde lisandunud ka väärtmärgid. Võõras valuuta ei saanud rahuldada veel nõnda noore iseseisva riigi rahakäibe vajadusi. Seetõttu hakati plaani pidama ja ettevalmistusi tegema oma "päris" raha emiteerimiseks. 2. mail 1919 kehtestati Eesti mark ainukese maksevahendina. Kui Soome ja Saksa rahatähed kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii 6 pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5 2.2
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse
maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
