Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia
Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu.
Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri. Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri
1. Ülesanne Risto Reinhold 104360 Algne portfell Oodatav Investeeringu Realne Väärtpaber Beeta tulu (%) väärtus tulumäär A 4.00% 0 50 4% B 10.00% 1 60 10% C 15% 1,2 75 12% D 7% 0,5 75 5% E 17% 2,4 100 24% 360
3) Müüa lühiajalisi võlakirju ( suurettevõtted) 6) Kust saada raha ettevõtte laienemiseks? 1. suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil 2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi 3. võtta pangast sularahalist laenu; 4. võtta laenu võlakirjade müümise teel; 5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirjaemissiooni. 7)Mis on väärtpaber? Väärtpaber-paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa
defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise. tulumäär on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka) preemiadon lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd likviidsussäästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus, näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. rahaasendaja krediit, võlapaber, väärtpaber jms asjad. ostujõud on nõudlus, mi son rahaga tagatud. universaalpangandus on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.(hoiused, laenud, vahendamised ja kinstlustus ning liisinguteenused) finantskoormus kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest. kaubakrediit on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem. maksevõime on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt.
nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale Import välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal Tollimaks maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt (vastavalt eksporditoll ja imporditoll) (EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Loodi 26
Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad
pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri
liitintress Closedend (Mutual) Fund kinnine Arbitrage arbitaaz, hinnavahe pealt jääkfond kasumi teenimine Collateral tagatis Ask Price nõutud hind Commercial Paper ettevõttetunnistus, AssetBacked Securities (ABS) vara väärtpaber toetatud garantii Common Stock põhiaktsia Atthemoney rahakohaselt Compound Interest liitintress Contract Note lepingu märge B Controlling Shareholder juhtiv aktsionär, Basis Point põhjenduse poolthääl osanik Bear Markets lagevate hindadega turud Convertible Bond vahetatav võlakirja
mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib
laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha
Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest. Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku. Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest, võimalikust kasvust tulevikus,
Investeeringud fondidesse Hans-Henry Pukk, Kertin Käblik, Karlo Salem, Henri Tiit, Märt Vooro 11.A 3/19/18 1 Investeerimisfond · parim viis investeerimiseks. · investorite vara kogum · juhib fondivalitseja · vara investeeritakse väärtpaberitesse · osalust fondis tõendab väärtpaber ehk fondi osak · mõeldud nii algajale kui ka kogenud investorile 3/19/18 2 Investeerimisfondide eelised 1. Professionaalselt juhitud 2. Hajutatus ja kättesaadavus 3. Mahuefekt 4. Likviidsus 5. Tulumaks 6. Mugavus ja suur valik 7. Järelevalve 3/19/18 3 Kuidas alustada? · Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega
erinevate investeerimisvõimalustega. (Minuraha s.v. kuidas alustada) Erinevad investeerimis võimalused on: Optsioon ja futuur. Mõlemad on tuletisväärtpaberid. Optsioon annab õiguse väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga tulevikus osta või müüa. Futuur aga kohustab sind tulevikus väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma.(Minuraha s.v Tuletisväärtpaberid) Aktsia. See on väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aksionäri õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad.Aktsiatesse soovitatakse investeerida inimesel, kes saab paigutada sinna suurema summa raha, millelt oodatakse maksimaalset tulu pikema aja jooksul. Aktsiaturule on riskantne investeerida, on võimalik teenida suuri summasid, aga on võimalik kaotada osa rahast või koguni kogu raha
akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks.
maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid
Võtab vastu riigikogu, kuulutab välja president, koostab: valitsuse ja parlamendi koostööna. Nimeta riigieelarve 3 suurimat tuluallikat ja kuluallikat. Tuluallikad: maksud, mittemaksulise tulu, riigilõiv. Kuluallikad: riigivalitsemine, ühishüviste pakkumine, rahalised ülekanded. Isiklikeelarve: 1)Deebetkäive näitab kulutatud summat. 2)Kreeditkäive kontole laekuv raha. 3)Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale. 4)Aktsia väärtpaber, annab õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja varast. 5)Aktsionär aktsiaomanik. 6)Liising järelmaks. 7)Deebekaar pangakaart, millega ei saa võlgu võtta. 8)Krediitkaart (võib minna miinusesse) pank annab krediiti. 9)Käändaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu maksma tagasi kui laenusaaja ei tee seda.
vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav
Netopalk- palk pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamisi, see laekub töötaja pangaarvele Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta Deebetkäive- kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Kreeditkäive- teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa Intress- tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teise poole raha Aktsia- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist
või müügihindade kindlaksmääramise, tootmise või müügikoduste piiramise või kaubaturgude jagamise kaudu. Inimene kui tarbija Isiklik ja pere eelarve finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. Eelarve piirangud Säästmine osa sissetuleku hoidmine, mitte koheselt kulutamine toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada. Dividend ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja. Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik
VEKSEL Referaat Veksel Mis on veksel? Veksel on vromikohane võlakohustus väärtpaber, mille võlgnik annab võlausaldajale viimaselt laenu saamisel. Veksli valdajal on õigus vekslil märgitud tähtajal nõuda võlgnikult sisse vekslile kirjutatud võlasumma veksli nimiväärtus ehk nominaalväärtus.Veksliga tehtud laen on tavaliselt lühiajalisem ja ta erineb teistest laenudest sellepoolest, et laenuintress makstakse laenu võtmisel ette ära. Intresside arvutamise aluseks on veksli nimiväärtus. Seega saab võlgnik laenu võtmisel oma kasutusse vähem raha, kui on
proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. 24) Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 25) Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langemine.
Ettevõtlusega seotud põhiterminid Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu
Konossement (bill of landing) mereveo veokiri Kauba väärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) Rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu
kasumist. 70 Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine
jooksul. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. 1.9 Väärtpaberid Antud osa koosneb peatükkidest, kus on kirjutatud väärtpaberitest, vekslitest ja tsekkidest. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Seadusega sätestatud juhtudel loetakse väärtpaberiks ka õigusi, mida väljendatakse ja antakse üle üksnes registrikande vahendusel. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata sellistele õigustele käesolevas seaduses ega asjaõigusseaduses õiguste kohta sätestatut.
Absoluutne monarhia - ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik, aktsepteerima heaks kiitma, aktsia väärtpaber, aktsiaselts ettevõte, mille põhikapitali moodustavad aktsionäride põhikapital, ametiühing ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus,
Palju tohib teatud kaupa sisse või välja vedada. Mittetolliline piirang- kvaliteedi või mõne muu kauba omaduse järgi (mürgid) sätestatud piirangud. WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tegeleb maailma kaubandusküsimuste ja probleemide lahendamisega. Börs- finantskapitali turg. Kapitali otsijate ja kapitali andjate kokku viimine. Võlakiri- laenatakse raha, kuid selle peab intressidega teatud aja jooksul tagasi maksma. Aktsia- väärtpaber, mis annab osaluse mingis firmas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Tegeleb valuuta ja selle kurssidega. 7) Neli kaubandusvabadust: Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine EL'i liikmesriikides.
13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. 15. Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud
intressimäär, liising, krediit, kindlustuspreemia Tarbija - on inimene, kes ostab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve tasakaal on kui kulud ja tulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist puhul, kui tulud on suuremad kui kulud. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest. Liising on üks krediidivorme, millega saadakse siis laenu spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamisel. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Krediit credit võlasüsteem, mis võimaldab inimestel kasutada kaupu ja teenuseid ennem, kui nad
saada töötu abiraha. 28. Alampalk ehk miinimumpalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. 29. Tulemuspalk tuleneb sellest kui hästi on konkreetne inimene töödanud. 30. Pangateenuste ( inimesed hoiavad töötasu seal) eelis on kokkuhoid ja turvalisus. 31. Deebetkäive näitab kulutatud summat, kreedikäive aga vaadeldava perioodil kontole laekunud raha. 32. Pangas hoiuarvel oleva raha eest makstakse intressi. 33. Aksia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast.Aksiaomanikuks nimetatakse aksionäriks. 34. Deebetkaart tähendab, et ostu eest saab siis maksta kui sellega seotud kontol on piisavalt raha. 35. Krediitkaardi kasutamine tähendab, et pank annab üheks kuuks krediiti.
hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks (OPEC ja USA naftaturg 1970-1980) 3. Informeerimine ergutavad tarbijat tarbima või kokku hoidma, tootjat defitsiitseid ressursse effektiivselt kasutama Tarbijad turul Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi - omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid. Aktsia on väärtpaber, mis annab valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Võlakirjad on fikseeritud tuluga väärtpaberid, sest nendelt saadav tulu on investori jaoks ette teada. Optsioon on väärtpaber, mis tõendab õigust või kohustust osta või müüa kokkulepitud vara kokkulepitud hinnaga tulevikus. Eelarve on detailne plaan , mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus CV on lühend ladinakeelsest terminist curriculum
· LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1 *optsioon-teisesväärtpaber, mille omanikul on õigus, kuid mitte kohustus tulevikus osta v müüa optsiooni aluseks olevat vara hinnaga, mis on varem kokku lepitud. **futuur-väärtpaber, mis kohustab tulevikus ostma v müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga.
SKP sisemajanduse koguprodukt. Ühes riigis võetakse kõik tooted, need liidetakse kokku ja siis jagatakse inimeste arvuga. Sellega möödetakse riigi rikkust ja see on tavaliselt dollarites. Inflatsioon on rahalangus; Tarbijaindeks on ostukorv, mida jälgitakse(selle hinda) ; toimetulekuressurss- raha, vaimne ja füüsiline ; tulemuspalk lisatundidega, kui töötad üle ; preemia- lisatasud mis makstakse jõulude ajal vms ; TALSE- tallinnas väärtpaberi börsi indeks ; aktsia väärtpaber; divident- kasum, mis tuleb aktsia peal; börs- koht kus kaubeldakse väärtpaberitega(kuld, nafta, kohvi jne) ; deebetkaart- tavaline pangakaart; krediitkaart- laenukaart.
Puuduvad muud kulutused. Ohtudeks on intresside mitteteenimine ja riskipreemiapuhul lisatsu kaotus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Tegemist on finantsvahendajatega, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda erinevate finantsinstrumentide ostmiseks. Investeerimisfondi tüüpideks on näiteks aktsia-, võlakirja-, rahaturu-, sega-, fondi-, riski-, riskikapitali- ja sektori fond. 43. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad) Aktsia on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsiad jaotuvad liht- (omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Saadakse hääleõigus) ja eelisaktsiateks (määratud dividendid ning kasumi jaotamise korral ollakse viimased järjekooras. Lisaks ei saada hääleõigust). 44. P/E suhtarv Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta. 45. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus)
Ansoffi turunduseesmärgid: ▪ Kas minna vanale turule vanade toodetega? ▪ Kas minna vanale turule uute toodetega? ▪ Kas minna uuele turule vanade toodetega? ▪ Kas minna uuele turule uute toodetega? 29. Mis on turunduse 5 P-d (inglisekeelsed)? P - place – asukoht P – product – toode P – price – hind P – promotion – turunduse toetus P – personel – personal 30. Mis on tuletisväärtpaber, aktsia, dividend? Tuletisväärtpaber - Väärtpaber, mis sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. 6 Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. 31. Peamised turismiorganisatsioonid ja nende rollid.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib
lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on üle ühe aasta Väärtpaberiturul kaubeldakse erinevate väärtpabritega- aktsiad, võlakirjad, fondioskud jne. AKTSIA- on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanik on aktsionär. VÕLAKIRI fikseeritud tuluga väärtpaber. Võlakirjal on olemas nimiväärtus, mis makstakse tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist.Võlakirjale on märgitud maksetähtaeg ja intressimäär. Võlakirjad on sobivad riskikartlikematele investoritele ja nad pakuvad ka tagasihoidlikku tulu. BÖRS
AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%)
23. Brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist (pensionikindlustuse- ja töötuskindlustuse makse) 24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29. Dividend osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33
neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising.
pensionimaks 2%=20€ 3. tulumaks 1000-36-154=810€, -20%=162€ 4. netopalk 1000-36-162=802€ Raha liigid ja ülesanded. Raha väärtuse kujunemine. Raha liigid: 1. kaupraha- rahana kasutatav väärismetall või muu materiaalne ese 2. sularaha- paber- ja metallraha, mis on käibele lastud ja tagatud riigivõimu poolt 3. deposiitraha- kommertspankade poolt laenu andes loodud raha 4. väärtpaber- rahalist kohustust tõendav dokument Ülesanne: ühiskond vajab oma elu korraldamiseks raha. Raha sündis vajadusest hõlbustada kaup kauba vastu toimunud majanduslikku vahetustegevust. Kujunemine: Valuutakurss on hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus teistes vääringutes maksma. Kurss võib olla fikseeritud või vaba. Fikseeritud kursi puhul on raha väärtus valitsuse otsusel kindlaks määratud suhtega mõnda teise vääringusse või väärismetalli kogusesse
8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _J__ 1. Investeering A. Koht, kus toimub firmade varem emiteeritud aktsiate ja väärtpaberite müük ja ostmine. __F_ 2. Finantsturud B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6
Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
- likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste
· Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart. · Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul. · Laenu puudused: ülekulutamine, kõrgem maksumus.
annaabi.ee 
