Eritoitumine (1)

Diabeet
Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele.
Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon , mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse.
Mis juhtub kui insuliini ei jätku?
Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib.
Diabeedi põhjused
Haigestumise peamised põhjused:

• Pärilik eelsoodumus
  
• Vähene füüsiline koormus
  
• Vale toitumine
  
• Viirushaigused
  
• Sageli põetud külmetushaigused
  

Haigestumise variandid:

• Kõhunääre ei erita enam küllaldaselt insuliini
  
• Organism ei suuda insuliini õigesti kasutada, mille tulemusena jääb glükoos verre ja võib põhjustada eluohtliku seisundi.
  

Diabeedi tüübid
I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet – tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus.
Soovitused:

• 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest.
  
• Kindlad kellaajad , toidukordade vahe 2,5-3 tundi
  
• Õiged rasvad , valgud , süsivesikud
  
• Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga
  
• Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20%
  
• Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega
  
• Vältida rohket soola
  
• Kasuta rohkelt köögivilja
  
• Magus kombineerida valkude-rasvadega
  
• Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal , olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest .
  

Toidurühmad
Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma:
1.Köögiviljarühm – sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid – neid võib süüa 25-30g korraga.
2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt. 1 viil leiba, 1 viil sepikut, 100g kartulisalatit, 2 spl keedetud riisi, 2 spl müsilt.
Saavutamaks head kontrolli diabeedi üle on vaja teada kui palju on toidus süsivesikuid ja jaotada see kolme söögikorra ja kolme vaheeine vahel.
3. Puuviljarühm Koosneb puuviljadest ja marjadest . Süsivesikuterikkad toiduained. Ühel toidukorral on soovitav süüa üks portsjon puuvilja, päeva jooksul 2-3 korda. Mahlad võib lahjendada veega. 1 LÜ= 1 keskmine õun, 1/2 banaani , 100g marju, 1 pirn , 15g rosinaid
4. Piimarühm. Piim sisaldab laktoosi, mis tõstab sama kiiresti veresuhkrutaset, kui suhkur.1 klaas piima sisaldab 10 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Piimatooteid lubatud kasutada 0,5l päevas, 200g korraga. 1 LÜ= 200g piima, keefiri , jogurtit, petti, 100g hapupiima.
5. Liharühm. Rohkelt valku ja rasva, vähe süsivesikuid. Vältida rasvase liha, vorsti, singi , juustu söömist. Eelistada kana , kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid , viinerid- sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust , vorst , juust, kohupiim , maks.
6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin , hapukoor , majonees , pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid .
Joogid

• Parim janu korral on vesi
  
• Mahl lahjendada veega
  
• Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained
  
• Karastusjookidest light-joogid
  

Nõuanded

• Soola kuni 5g päevas
  
• Harjuda magedamate toitudega
  
• Magusast sobivad marjad , puuviljad
  
• Dieetmagustoidud, harva kissell , terretis, kompott
  
• Diabeetikute maiustused , ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad
  
• Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas
  
• Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g.
  
• Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine.
  
• Ksülitool mõjutab veresuhkrut.
  
• Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam , atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin
  

II tüüp – isuliinist sõltumatu diabeet
II tüüpi diabeetikutel on sageli liigne kehakaal , kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase. Neil kõhunääre toodab insuliini, kuid toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Neil aitab veresuhkrut õigel tasemel hoida toiduvalik , kehakaalu vähendamine ja tabletiravi. Vahel võivad vajada ka insuliini.
Nõuanded

• Kalorid tähtsamad kui süsivesikud:
  
• Piirata toiduhulka ja kalorite hulka,
  
• Suurendada kehalist aktiivsust.
  
• Vähem loomset rasva.
  
• Vältida pikki toiduvaheaegasid
  
• Magusa piirangud erinevad
  
• Kasutada kiudainete rikkaid toiduaineid
  
• Piirata kolesteroolirikaste toiduainete kasutamist
  
• Vorsti, sinki, juustu kasutada vähe
  
• 2-3 korda nädalas kala
  
• Väherasvane piim
  
• Janujook vesi, mineraalvesi, kohv, tee
  
• Rasvu mitte pruunistada
  

Fenüülketonuuria
Haiguse vallandajaks on normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid – fenüülalaniin – valgu koostises olev aminohape . Terves organismis lagundatakse fenüülalaniin, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Lastel tekib ravita vaimne alaareng. Fenüülketonuuriaga täiskasvanud väidavad, et fenüülalaniini normaalse taseme juures tunnevad nad end hästi, fenüülalaniini tõustes aga võivad esineda käte värisemine, koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis- ja keskendumishäired.
Haiguse raviks on spetsiaalne dieet , mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud.  Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha , piimatooted . Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades.
Fenüülketonuuria dieedi jaoks on ka välja töötatud spetsiaalsed aseained , mis sisaldavad väga vähe või siis üldse mitte fenüülalaniini, näiteks spetsiaalsed jahud, makaronid .
Laktoositalumatus
Laktoos on piimasuhkur (koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist) mida mõne inimese organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia , vaid inimese peensooles leiduva ensüümi – laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne. Kui laktoos ei lõhustu ega imendu, siis tõuseb tema liigse hulga tõttu sooles osmootne rõhk, mille tõttu imatakse soolde vedelikku. See omakorda ergutab sooletegevust ja nii tekib kõhulahtisus.
Enamasti esineb laktaasi hulga osaline vähenemine vananemise, seedekulgla haiguste ja geneetiliste põhjute tõttu. Laktaasidefitsiit võib olla pärilik, kuid kaasasündinuna on suhteliselt haruldane. Tagajärjeks võib olla kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhukorisemine, kõhuvalu, osaline mürgistus, minestus. Laktoosivabal dieedil vaevused kaovad. Kui inimene ei tarbi piima ega piimatooteid, siis talumatus ei avaldu.
Laktoositaluvus on individuaalne. 2-3g laktoosi enamasti vaevusi ei põhjusta. 1 dl lehmapiimas sisaldub kuni 5g laktoosi. Eristatakse imendumishäire 3 raskusastet:

• Kerge häire ( taluvus 5-10g laktoosi/1dl)
  
  • Keelatud on piim, piimapulber , rõõskkoor, jäätis
    
  • Lubatud on keefir , jogurt , kohupiim, kodujuust, juust
    
• Raske häire (taluvus 1-2g laktoosi/ 1dl)
  
  • Keelatud on piim, piimapulber, rõõskkoor, jäätis
    
  • Lubatud on või, margariin, juustud , laktoosi sisaldavad ravimid
    
  • Eriti raske häire (laktoositaluvus puudub)
    
  • Keelatud on piim, enamik piimatooteid, piima ja piimapulbrit sisaldavad küpsetised, või, margariin, juustud, laktoosi sisaldavad ravimid
    
  • Lubatud on sulatatud juustud, valminud juustud
    

On leitud, et jämedalt 23-33% Eesti elanikest ei talu piimasuhkrut ( Setumaal 50% ning Peipsi -äärsed põlisvenelased 57%). Aasias, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas elavad aga inimesed, kes valdavas osas ei talu piima. Euroopas on laktoositalumatusega inimesi rohkem Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Balkanil.
Toiduvalmistamisel järgida järgmist:
Menüü koostatakse põhitoiduainetest valmistatud roogadest. Ei kasutata piima ja piimatooteid ja neid sisaldavaid toiduaineid. Need kas asendatakse või jäetakse välja.
Roogades võib kasutada valminud juuste (vähemalt 5 nädalat) ja sulatatud juustu, kuna neis laktoos puudub.
Piimatoodetest ei tohi päriselt loobuda. Enamasti on hästi talutavad hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim, juust (neis on laktoos osaliselt lõhustunud).
Rõõska piima või rõõska koort tarvitades tuleks kasutada laktaasitablette.
Eestis on müügil lõhustatud laktoosiga tooteid HYLA. 1 dl HYLA tooteid sisaldab alla 1g laktaasi.
Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus
See on pärilik haigus, mille puhul inimene ei talu teraviljas, eriti nisus leiduvat valku gluteeni (odras hordeiin, rukkis sekaliin, kaeras aveniin). Haigus esineb nii täiskasvanutel kui ka lastel. Tsöliaakiahaigete soolestikus gluteen ei imendu ja kutsub seal esile peensoole limaskesta põletikulise protsessi. Eriti kahjulik on gluteeni lagunemisel tekkiv aine - gliadiin. Inimese peensool on kaetud hattudega. Tsöliaakia puhul on iseloomulik soole limaskesta hattude atroofia ( taandareng ), mistõttu on häiritud toitainete imendumine .
Nisu, rukki, odra ja kaera valkude toimel hävivad peensoole limaskesta hatud . Aga just peensooles imenduvad mikro- ja makrotoitained . Kui peensool on kahjustatud, siis ei jõua vajalikud ained organismi.
Gluteeni ei sisalda tatar , mais, riis ja hirss.
Piirkonniti on haiguse esinemissagedus väga erinev. Nt. Rootsis 1:300, Inglismaal 1:3000. Keskmine esinemissagedus on 3-5 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta. Soomes esineb keskmiselt ühel protsendil elanikkonnast. Eestis on aga haigust diagnoositud kümneid kordi harvem. Miks? Toitumisharjumused teistsugused või ei avastata haigust õigeaegselt. Aastast aastasse on tsöliaakiahaigete laste arv Eestis märgatavalt kasvanud. Haigus esineb tavaliselt perekonniti (pärilik eelsoodumus). Haigus avaldub tavaliselt imikueas , mil lapsed hakkavad sööma teravilja-jahust putrusid. Kauakestnud tsöliaakia põhjustab raskeid ainevahetus - ja arenguhäireid. Tsöliaakia võib aga avalduda igas eas ja see on eluaegne haigus.
Haigus võib avalduda nädalatest aastateni peale teraviljadest toitude söömist. Haigus tekib ainult siis, kui laps on saanud haigust vallandavaid toite (nt. Manna- puder , neljaviljapuder jne.). Mida nooremas eas haigus avaldub, seda tüüpilisemad on nähud.
Haigusnähud on:

• krooniline kõhulahtisus,
  
• kõhnumine,
  
• kaalupeetus,
  
• kõhuvalu,
  
• villiline nahalööve,
  
• naha kuivus ja ketendus,
  
• kasvupeetus ,
  
• aneemia,
  
• hambaemaili moodustumise häired
  

Täiskasvanutel on vaevused vähem väljendunud või maskeerunud. Tagasihoidlikumaks jäävad kõhulahtisus, kõhnumine ja kasvupeetus. Umbes 30% puuduvad need tunnused hoopis. Haigusele viitavad rauavaegusaneemia, luude hõrenemine, liigesevaevused, neuroloogilised häired, naha ja juuste muutused. Haigus võib kaasneda ka varem diagnoositud haigusele (diabeet, kilpnäärmehaigus jt.).
Ravi
Ainus ravi on gluteenivaba dieet, mida haiged peavad järgima kogu elu. Glutenivaba dieedi korral on keelatud rukki-, nisu-, kaera- ja odrajahutooted. Süüa on lubatud riisi, hirssi, maisi, soja , tatart ja nendest valmistatud tooteid. Kui tsöliaakiahaige peab rangelt kinni dieedist, siis taastuvad peensoole limaskesta hatud täielikult 1 kuni 2 aasta jooksul. Dieeti peab järgima ka peale paranemist, muidu arenevad taas haigusnähud. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks.
Kauplustes on müügil gluteenivabad tooted. Toodetele on joonistatud vastav märk – ring mahakriipsutatud viljapeaga.
Täiendavat informatsiooni tsöliaakia kohta:
http://www.tsoliaakia.ee
Keelatud toiduained ja toidud:

• Nisust , rukkist kaerst ja odrast tangud , helbed , kruubid , manna, jahu, leiva- ja saiatooted , pudrud, supid , jahuga paksendatud kastmed , tordid , koogid , küpsised, pirukad.
  
• Riivsai , riivleib
  
• Müsli
  
• Pastatooted
  
• Pelmeenid
  
• Sardell , viiner, keeduvorst , tanguvorst, verivorst , suitsuvorst
  
• Lihaknservid
  
• Liha ja kalaroad milles jahu
  
• Magusroad (oleneb retseptist)
  
• Kodukali, pilsner, viljakoh
  
• Kamašokolaad, batoonike, maiustused
  
• Vahvliga jäätis, lagrits
  
• Enamik paki ja purgisuppe
  
• Valmiskastmed, milles jahu
  
• Koogipulbrid
  

Lubatud toiduained ja toidud:

• Riisist, tatrast, maisist, sojast tangud, helbed, kruubid, jahu, tärklis
  
• Gluteenivaba müsli
  
• Pastatooted teistest teraviljadest
  
• Näkileivad
  
• Popcorn
  
• Päevalille-, seesami -, mooni - ja linaseemned
  
• Pähklid, mandlid
  
• Kaunviljad
  
• Aedviljad
  
• Juurviljad
  
• Puuviljad, marjad
  
• Piimatooted, kui ei ole laktoositalumatus
  
• Liha, kana, kala, keel, maks
  
• Singid , süldid, lihatarrendid
  
• Või, margariin,õli
  
• Kanamuna
  
• Oakohv, tee, kakao , mahl, karastusjoogid
  
• Suhkur, magusained, mesi
  
• Vürtsid, küpsetuspulber, želantiin
  
• Sojakaste, majonees
  
• puljongipulber’
  
• Jäätis vahvlita
  
• maiustused
  

Toiduallergia
Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu.
Mõisted

• Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule.
  
• Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid.
  
• Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet.
  

Toiduallergia tekib nendel kergemini, kellel on pärilik eelsoodumus. Allergiat võib põhjustada ka keskkond.
Toiduallergia kulgu võivad mõjutada:

• toidu termiline töötlemine,
  
• peensoole limaskesta seisund,
  
• stress ,
  
• mao happesus ,
  
• teised allergeenid,
  
• organismi tervislik seisund jne.
  

Toiduallergia nähud ilmnevad eelkõige:

• Hingamisteedes – aevastamine, nohu , huuled, keel ja suulagi võivad tursuda. Võivad tekkida ka astmahood.
  
• Seedekanalis – oksendamine , kõhulahtisus
  
• Nahal - lööve
  

Reaktsioon allergeenile võib olla:

• Vahetu – avaldub suhteliselt ruttu (mõne minuti jooksul)
  
• Hilisemat tüüpi – avaldub tunde või päevi peale kokkupuudet allergeeniga
  

Selleks, et allergia avalduks, peab antigeen läbima soolestiku limaskesta kaitsva barjääri ja esile kutsuma immuunvastuse.
Imikutel põhjustavad allergiat: piim, muna, nisu, oder , soja, herned, riis, kaer , banaanid , kala ja veiseliha
Koolilastel: pähklid, mandlid, puuviljad (õun, kiivi ) ja köögiviljad ( paprika , tomat )
Täiskasvanutel: maitseained , pähklid, mandlid
Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolme aastastel lastel.
Toiduallergia avaldusteks võivad olla:

• kõhuvalu, iiveldus , oksendamine ja/või kõhulahtisus
  
• huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse
  
• nõgesetõbi ja/või näoturse
  
• atoopilise nahapõletiku ägenemine
  
• allergiline nohu ja/või silmapõletik
  
• kõrvapõletik
  
• kõriturse
  
• astma (hingamisraskus)
  
• anafülaktiline šokk (See on eluohtlik olukord ning on tingitud organismis toimuvast immuunreaktsioonist.)
  

Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on: lehmapiim , muna, kala, nisu, soja. Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu.
Üldtuntud toiduallergeenid on:
tsitrusviljad
maasikad
tomat
herned
pähklid
mandlid
šokolaad
kakao
mesi
muna
kala
Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele, lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele.
Toiduallergiad:

• Lehmapiimaallergia – esineb kuni 4 % lastest ja möödub koolieas. Allergiat põhjustavad piimas leiduvad valgud või ainult üks neist. Sellisel juhul soovitatakse kasutada piima asemel sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajaid. Kuid 25% lehmapiimaallergikutest ei kannata ka sojavalku. Piima kuumutamisest on kasu siis, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid (piim, jäätis, kohupiim jne).
  

• Kanamunaallergia – enim põhjustab allergiat munavalge, kuid samuti ka munakollane ja kanaliha . Kasutada ei tohi ka teiste lindude mune. Allergia tugevus oleneb inimesest – mõnel tekib juba munade vahustamisel allergia, teine aga saab isegi keedetud mune süüa. Toiduvalmistamisel kasutatakse muna asemel sojajahu. Munaallergia möödub täiskasvanuks saades.
  

• Kalaallergia – võib tekkida kala söömisest, puhastamisest või lõhnast. See allergia vanemas eas ei möödu. Võib põhjustada nahalöövet, oksendamist või isegi anafülaktilise šoki. Võib ohustada inimest terve elu.
  

• Maitseaineallergia – on ristallergia lõhnaallergia ja õietolmuallergiaga. Maitseained tekitavad vaevusi nii sissehingamisel , söömisel kui kokkupuutel. Allergeensemad on karri , ingver, kaneel , koriander , köömned, pipar , sinep, kurkum.
  

• Meeallergia – mesi sisaldab taimede õitolmu (kõige rohkem korvõieliste õietolmu). Uuringute põhjal on mesi ohutu õietolmuallergikute.
  
• Puu- ja köögiviljaallergia ehk taimse päritoluga allergia– allergiat tekitavad toored viljad . Puuviljadest tekitavad allergiat: õunad, virsikud, banaanid, pirnid , mangod, papaiad jne. Köögiviljadest paprika, naeris , porgand. Ka soja võib esile kutsuda allergiat ( ettevaatust vorsti- ja pagaritoodetega)
  

Lisaainete allergia
Allergiat põhjustavad:

• Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid , pudingid, keedised)
  
• Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused , nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne.
  
• Sulfitid – astmahaigetel hingamishäired
  
• Geneetiliselt muundatud toiduained – ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni.
  

Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad :

• Kase õietolmuallergia
  

Õietolmuallergiutest umbes 60% tekivad vaevused värsketest puu-, juur ja köögiviljadest ja maitseainetest.
Neile sobimatud toiduained on:

• Kartul (varajane kartul põhjustab koorides pisaravoolu ja kihelust)
  
• Porgand ( suvine porgand põhjustab kergemini allergiat. Sobib külmutatult)
  
• Ploomid (kihelus suus )
  
• Õun (mõjutab sort ja küpsusaste)
  
• Kiivi (eriti tugev allergeen võib põhjustada anafülktilise šoki)
  
• Pähklite ja mandlite allergia – on põhjustanud ka surmajuhtumeid. Allergeensus ei kao mingil viisil. Pähkleid ja mandleid sisaldavad ka küpsised, kompvekid, šokolaad, halvaa , martsipan, pähklipastad, - kreemid , -võided!
  

• Heintaimede allergia
  

Vaevusi põhjustavad teraviljad, herned, soja, tomat, melon, maapähkel.

• Oad, herned, lääts ja soja- sagedasemad on soja ja hernes . Sojaallergia esinemine suureneb, kuumutamisega allergia ei vähene. Herne ja läätse keeduaur võib põhjustada astmat.
  
• Teraviljad – teravilja valgu suhtes. Taandub 3.-4. eluaastaks.
  
• Maapähkel – kutsub esile anafülaktilise šoki.
  

Toiduallergiat ei saa välja ravida, küll aga saab hoida kontrolli all vältides toiduaineid, mis põhjustavad allergiat. Allergiat aitavad leevendada ka allergiaravimid.
Sportlaste toitumine
Kulutavad rohkem energiat kui mitteaktiivsed inimesed

• tavainimene 2000-2800 kcal päevas
  
• sportlane kuni 7000 kcal
  

Sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel vajab toitumine erilist tähelepanu (kasv ja areng nõuab lisaenergiat)
Sportlaste puhul on toitumise tähtsuseks:

• Organismi varustamine toiduga
  
• Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine
  
• Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude ( vitamiinid , süsivesikud) ärahoidmine
  
• Vajaliku kehakaalu säilitamine
  
• Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks
  
• Taastumisprotsesside kiirendamine
  

Nõuded toidule:
Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus . 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili , kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna).
Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega – sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted). Soovitavalt peab toit sisaldama küllaldaselt vedelikku, toidukordi peab olema 5-7 toidu ning tarbitavad joogid vähemagusad.
VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEKS KEHTIV TOITUMISSOOVITUS
„VÄHEM RASVAST LIHA JA VORSTI, ROHKEM KARTULIT JA LEIBA“
Sportlastele vähesoovitavad toiduained:

• Suhkur, maiustused (šokolaad, marmelaad , kompvekid, tort jne)
  
• Jahutooted (saiakesed, koogid, keeksid)
  
• Rasv ja rasvarikkad toiduained ning rohke rasvaga valmistatud road ( pannkoogid , vorst, rasvane sink, munakollane, šnitsel, paneeritud road)
  
• Alkohol
  

Süsivesikud
Süsivesikud peavad andma 55-65% päevasest energiast. Hoiduda kommidest, limonaadidest, kookidest, tortidest jne.
Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained:

• Teraviljatooted (täisteraleib, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müsli, herned, oad)
  
• Kartul
  
• Köögivili
  
• Puuvili (banaan, õun, kiivi, kuivatatud puuviljad, puuviljasiirupid)
  

Süsivesikuid võiks tarbida kohe peale treeningut.
Kiudained
Sportlase toit peab sisaldama päevas 25-30g kiudaineid. Kiudainete jagunevad vees lahustuvateks (aedviljas, kaeras, odras) ja vees mittelahustuvad (must rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed). Need ei seedu organismis ega anna energiat, kuid on väga vajalikud sest:

• Suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist
  
• Seovad ohtralt vett, muudavad soolesisaldise vedelamaks ja aitavad vältida kõhukinnisust
  
• Kõhulahtisuse korral seovad liigse vee
  
• Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist
  
• Tekitavad täiskõhutunde
  

Valgud
Valgud peavad andma 15-20% päevasest energiast. Organismi varustamine valkudega on väga oluline, sest sportlik treening baseerub suures osas valgusünteesil. Heaks valguallikaks on loomne: liha, kala, piim, piimatooted, munad; taimne: sojauba , riis, rukis , kaer, kartul. Valgu ülemäärane tarbimine võib viia neeruhaigusteni, rasvkoe tekkeni, organismi veekaotuseni ja takistab Ca omastamist
Rasvad
Rasvad peavad kogu energiavajadusest andma 20-35%. Rasvarikkaid toiduaineid peaks tarbima alles peale esimest treeningjärgset toidukorda, sest need raskendavad teiste toitainete omastamist.
NB!
SPORTLASTELE SOBIB RASVAVABA VALGURIKAS TOIT:

• MAGE KOHUPIIM,
  
• RASVAVAENE JUUST,
  
• MADALA RASVAPROTSENDIGA PIIM,
  
• KALA ( TURSK , LEST , TUUNIKALA),
  
• RASVAVABA LOOMA-, VASIKA-, LAMBA-, SEALIHA ,
  
• MUNAVALGE,
  
• KAUNVILI
  

Vedeliku tarbimine
Lisaks toidule on väga oluline ka vedeliku tarbimine. Väsimus tekib vedeliku kaotusest, organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide disbalansist. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte asendades võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja kehatemperatuuri tõus. NB! spordijoogid imenduvad kiiremini kui vesi ja ei jäta loksuva kõhu tunnet . Tavatreeningusse sobib toasoe kergelt gaseeritud vesi, raskema soorituse jaoks aga spordijoogid.
Toidulisandid ja sport
Korraliku toitumise korral pole sportlastel tavaliselt vaja võtta toidulisandeid. Enamkasutatavad toidulisandid on vitamiinide preparaadid ja valgukontsentraadid.
Taimetoitlus
Taimetoitlus ehk vegetaarlus ehk vegetarism on toitumisviis, mille puhul inimesed tarvitavad ainult või peamiselt taimseid toiduaineid.
Miks hakatakse taimetoitlaseks?

• Majanduslikud – odavam, paremini kättesaadav
  
• Tervislikud – taimse toidu suurendamine menüüs on tervisele soodne
  
• Toiteväärtuse arvestamine – kalorivaene, annab kiiresti küllastustunde
  
• Looduslikud – oleneb kliimavööndist, põlumajanduse arengust, elustiilist
  
• Vanemate toitumiskäitumine – vanemate hoiakud määravad järglaste toitumiskäitumise
  
• Meditsiinilised – rasv- ja suhkurtõve korral
  
• Usundilised – budistide hulgas
  
• Hügieenilised – lihaga levivad haigused, arvamus, et liha muudab inimese vägivaldseks ja kurjaks
  
• Eetilised – loomi toiduks tappa on patt
  
• Nüüdisaegne elustiil – moodne ja atraktiivne
  

Taimetoitluse tüübid

• Vegetaarlus (range taimetoit )
  
  • Süüakse teravilja, puuvilja, aedvilja , kaunvilja, pähkleid, seemneid, seened, soja, õli
    
  • Ei sööda mune, piima, liha
    
• Pollovegetaarlus – söövad taimset toitu ja linnuliha
  
• Fruitariaanid – söövad ainult värskeid ja kuivatatud puuvilju, pähkleid, mett , oliiviõli.
  
• Toorataimetoitlus
  
  • Süüakse kuumtöötlemata teravilja, aedvilja, juurvilja , puuvilja, seemneid, seeni, õli.
    
  • Toiduvalmistamisel kasutatakse idandamist, purustamist , peenendamist, leotamist, mahlaks pressimist, piimhappekäärimist.
    
• Laktovegetaarlus
  
  • Süüakse piima ja piimatooteid ja taimset toitu
    
  • Ei lihale ja munale
    
  • Liha ja muna asemel hernes, uba, sojatooteid, piimatooteid. Toidu kõrvale pakutakse rohkelt vett, mahla
    

• Ovolaktovegetaarlus
  
  • Süüakse taimset toitu, piim ja piimatooteid, muna ja munatooteid
    
  • Ei lihale
    
  • Tasakaalustatud menüü on valgulise koostisega, piimavalk ja munavalk on täisväärtuslikud
    
• Preskovegetaarlus
  
  • Süüakse taimset toitu ja kala, kalatooteid ja meresaaduseid
    
• Semivegetaarlus ehk pooltaimetoitlus
  
  • Ei punasele lihale – siga, veis , uluk
    
  • Süüakse kana ja kala, piima ja piimatooteid, muna
    

Taimetoitluse soodsad mõjud

• Väheneb rasvumine (nende hulgas vähe ülekaalulisi)
  
• Väheneb südamehaiguste risk (veres vähem kolesterooli)
  
• Harva kõrgvererõhutõve (toidus rohkesti kiudaineid, taimseid valke, K, Mg)
  
• Harva seedetrakti häireid (jämesoolevähki). Kiudainete rohkus toidus.
  

Taimetoitluse negatiivsed küljed

• Asendamatute aminohapete puudus
  
• Vitamiin D puudus – leidub rohkelt piimas ja munakollases
  
• B12 puudus – allikaks loomsed produktid
  
• Ca puudus – piima puudusel
  
• Fe puudus – taimne raud imendub halvasti
  
• Zn puudus – taimne imendub halvasti. (rohkesti lihas, munas , austrites)
  

Kõik need tegurid võivad põhjustada kasvu ja arenguhäireid. Suguhormoonid vähenevad.
Süsivesikutega probleeme ei teki. Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest.