100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
frensis2014 Makejenko
Õppematerjali autor
Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu Suhkur ja magusained
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL toitlustusettevõtte supi ja prae kohta Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Võrdludlustabel lk 5 Oma arvamus lk 5,6 Austrian Airlines menüü eripakkumise tabel lk 7 Allikad 2
imendumine. Nisu, rukki, odra ja kaera valkude toimel hävivad peensoole limaskesta hatud. Aga just peensooles imenduvad mikro- ja makrotoitained. Kui peensool on kahjustatud, siis ei jõua vajalikud ained organismi. Gluteeni ei sisalda tatar, mais, riis ja hirss. Piirkonniti on haiguse esinemissagedus väga erinev. Nt. Rootsis 1:300, Inglismaal 1:3000. Keskmine esinemissagedus on 3-5 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta. Soomes esineb keskmiselt ühel protsendil elanikkonnast. Eestis on aga haigust diagnoositud kümneid kordi harvem. Miks? Toitumisharjumused teistsugused või ei avastata haigust õigeaegselt. Aastast aastasse on tsöliaakiahaigete laste arv Eestis märgatavalt kasvanud. Haigus esineb tavaliselt perekonniti (pärilik eelsoodumus). Haigus avaldub tavaliselt imikueas, mil lapsed hakkavad sööma teravilja-jahust putrusid. Kauakestnud tsöliaakia põhjustab raskeid ainevahetus- ja arenguhäireid
Toitumise tähtsus Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Toiduvaliku põhimõtted · Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole
need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. (vt Lisa 1) (3) 2.1. Püramiidi alus on liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagab mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Põhikogus veest saadakse toiduga. Vesi ei anna organismile toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust. (3) 2.2. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Tärkliserikkad toidud nagu leib, teravili ja kartul on tasakaalustatud menüü aluseks. (3) 2.3
Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud toidusegude kohta. Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist.
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeea
8. Inimeste seedesüsteemide erinevus. 14 Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada: Süsivesikud 50-60% Valgud 10-15% Rasvad 25-30% Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). (http://www.diabetes.ee) 1 g kiudaineid = 2 kcal 1 g valku = 4 kcal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid