Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel (0)

Valga Kutseõppekeskus
Dana Makejenko
KS 14

VÕRDLUSTABEL
erivajadustega klientide kohta
eripärat toitlustamisel

Referaat
juhendaja : Klaire Vaher
VALGA 2014
Dana Makejenko Võrdlustabel
SISUKORD:
lk 3 Sissejuhatus
lk 4 Toidupüramiid
lk 5 Taldrikureegel
lk 5 Valgusfooritabel
lk 6, 7 Võrdlustabel
lk 8 Kõik on nii lihtne
lk 9 Oma arvamus; Allikad:
2
Dana Makejenko Võrdlustabel
SISSEJUHATUS
MILLEKS VAJAME TOITU?
Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine , aga ka seedeelundite töö ja hingamine ) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde.
 TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST
Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne.
 TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST
Toitained on süsivesikud , rasvad , valgud (ka alkohol ), mineraalained , vitamiinid , vesi.
 ENERGIAKULU JA VAJADUS
Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana.
Toidu energiat moodetakse kilokalorites ( kcal ) voi kilodzaulides (kJ).
1 kcal = 4,2 kJ
Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest , kehakaalust, füüsilisest koormusest).
Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 - 2100 kcal. Füüsilise koormuse puhul energia vajadus suureneb, vananedes aga väheneb.
Kehakaalu langetamiseks on vajalik, et päevas saadav energiahulk oleks väiksem kulutatava energia hulgast. Näiteks süües iga päev 500 kcal ettenähtust vähem, langeb teie kehakaal 1 -3 kg kuus ning vastupidi. Kaloraazi arvestamine on üsna keeruline ülesanne ka asjatundjatele, seetottu on kõige lihtsam oma kehakaalu jälgida. Kui kehakaal on püsiv, võite olla kindel, et teie toidust saadav energia ja kulutatud energia on tasakaalus. Diabeedi puhul peab veresuhkru tasakaalu säilitamiseks kindlasti arvestama süsivesikute hulka toidus.
3
Dana Makejenko Võrdlustabel
Toidupüramiid
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid , mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 
4
Dana Makejenko Võrdlustabel
Taldrikureegel
erinevad salatid või aurutatud - hautatud -keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;
lisand , näiteks riis , kartul , tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi.
Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.
Valgusfooritabel
Et lihtsustada valikuid toidugrupi siseselt, on koostatud valgusfooritabel. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks. Oluline on jälgida seda, kui sageli ja kui suurtes kogustes üht või teist toitu süüakse. Oluline on ka hea maitseelamus. Valgusfooritabelis esitatud toidud on jagatud rohkem ja vähem soovitatavateks. Kindlasti ei ole tegemist lõpliku loeteluga toitudest, vaid ainult abivahendiga ehk näitliku tabeliga, mida eeskujuks võttes võiks oma valikuid teha toidugrupi siseselt. Mõne inimese jaoks mõni toit paikneda hoopis teises lahtris , kui seda on esitatud konkreetses tabelis - seda lähtuvalt selle inimese toitumisest, konkreetsest tootest ja kriteeriumist, mille suhtes ta seda toitu hindab. Enam soovitatavad on need toidud, mida peaks sööma sagedamini ja/või suuremates kogustes (paljusid iga päev), kuna need sisaldavad organismi toimimiseks ja tema vastupanuvõime suurendamiseks vajalikke aineid. Vähem soovitatavad toidud on aga need, mida peaks sööma harvem ja/või väiksemates kogustes. Need on eelkõige töödeldud toidud, mis sisaldavad tavapärasest enam rasva, suhkrut, soola ja lisaaineid ning vähem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Rohelises osas paiknevaid toite võib tarbida iga päev või peaaegu iga päev. Kõige paremad on tumerohelisel taustal äratoodud toidud. Silmas tuleb pidada, et portsjonite suurused on eri toidugruppide puhul erinevad.
Kollases osas asuvaid toite ei ole keelatud tarbida, kuid neid võiks süüa harva – mõnda 1–2 korda nädalas, teisi veelgi vähem. Ka kollane osa on jagatud kaheks. Kui ei suudeta nendest toitudest loobuda , siis tuleks kindlasti eelistada helekollase osa valikuid. Tumekollasel taustal toite tarbida väga harva.
Punases osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida. Suuremad lapsed võivad vahel juua lahjat piimaga oakohvi.
5
Dana Makejenko Võrdlustabel
Tsöliaakiast
Laktoositalumatus
Veganism
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust , rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude
kaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, lipiidid , süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid – kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus .
Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.
Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet , ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu.
Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.
Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid . Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni.
Taimetoitlus on toitumisharjumus , mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise.[1]
Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, piimatooteid ja/või loomse töö tulemusel saadud aineid nagu näiteks mesi . Veganism aga keelab kõikide loomsete ainete tarbimise. Mõne rangema määratluse järgi ei tohi loomseid tooteid kasutada ka riietuses jm tarbeesemete seas, olenemata sellest kas eseme tootmine on toonud kaasa ka looma surma või ei (piima-, munatooted, mesi, vill, siid ).[2] Üldine termin nii taimetoidule, veganismile kui ka teistele sarnastele toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid ".[3]
Diabeet
Toiduallergia
Lastele
Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis hommikul enne söömist ei tohiks ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l. Viimasel juhul väljub glükoos uriini ja seda on võimalik avastada uriinianalüüsiga. Neerude kaudu väljuv glükoos viib kaasa suure hulga vett, uriini hulk on tavapäratult suur ja seepärast on diabeedi üheks tunnuseks peale suurenenud urineerimise ka liigjoomine, et vedeliku hulka organismis taastada.
Eduka ravi aluseks on õige toiduvalik , millele lisaks kasutatakse insuliinisüste (diabeedi I tüüp) või insuliini eritumist suurendavaid tablette (diabeedi II tüüp).

Kehakaalu vähendamine ja piisav kehaline koormus aitavad leevendada haiguse kulgu . Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale, piirama peab kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, mida leidub palju näiteks karastusjookides , maiustustes, magusates saiakestes, kookides, ning ka suure tärklisesisaldusega toitude, nagu kartul, valge riis ja pastatooted, tarbimist. Toidukordade arv sõltub haiguse raskusastmest ja raviskeemist. Toiduks tuleks eelistada täisteratooteid, köögivilju, väherasvaseid liha- ja piimatooteid. Magusaisu on soovitatav kustutada puuviljade ja marjadega. Toiduvalmistamisel on soovitatav eelistada hautamist ja keetmist praadimisele, õlisid tahketele rasvadele, vältida tuleks liigse soola tarbimist.
DIABEETIKU TOIDUVALIK

Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi erilist, selle moodustab tervislik toit, mis on soovitatav ka igale tervele inimesele. Tänapäevaste toitumissoovituste kohaselt peaks diabeetiku toitainete jaotus päevasest kaloraazist olema järgmine:
Süsivesikuid 50-55 %
(soovitavalt kasutada kiudainete rikkaid süsivesikuid)
valku 15-20 %
rasvu -30-35 %
(millest küllastunud ehk tahkeid rasvu 1/3 ehk 10%
küllastamata ehk pehmeid rasvu 20%)
Diabeetikutele keelatud toiduaineid ei ole, kõike võib süüa, kui arvestatakse toidukogust ja toidu süsivesikute sisaldust!
Toiduallergia tekkimisvõimalusi on võimalik vähendada, alustades ranget kontrolli juba raseduse ajal.
Seepärast peab imetav ema olema eriti tähelepanelik oma toidu valikul .
Eriti ettevaatlik peab olema “riskiperedes”. Imiku toidusedelit tuleks rikastada vähem allergiat põhjustavate toiduainetega, nagu näiteks riis, oder , kaer . Edaspidi võiks lisada köögi- ja puuvilju. Lehmapiima, nisu, kala, liha peaks vältima vähemalt esimese 9, soovitatavalt 12 kuu jooksul. Iga uus toiduaine lisatakse eraldi ja mitte sagedamini kui kahe nädala järel.
Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned , banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid . Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad ( virsikud , kiivid , õunad jt) ja köögiviljad ( paprika , tomat , kartul, seller jt.). Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned , kaneel , sinep jt.). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat , siis enamikul juhul möödub see vanemas eas.
Lehmapiimaallergia:
Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist.
Kanamunaallergia:
Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat.
Kalaallergia :
Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas.
Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad . Keedised, kompotid , mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid , virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia , tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas , naeris, porgand , peet, sibul . Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.
Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid.
Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu - ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri , ingver, kaneel, pipar, koriander , köömned jt.
Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.Õietolmuallergia tekitab ristallergiat toiduallergiatega, eriti pähklite ja mandlite allergiaga (80–90%), aga ka puuvilja- ja köögiviljaallergiaga.
 Toiduvaliku põhimõtted

• Toidupüramiidi põhimõtted
  
• Taldrikureegel
  
• Valgusfooritabel
  

 Energia ja toitainete vajadused
1. Ära unusta hommikusööki
2. Söö regulaarselt
3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu
4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas
5. Söö rohkem kala
6. Söö vähem rasva ja küllastunud
rasvhappeid
7. Söö vähem suhkrut
8. Söö vähem soola
9. Joo piisavalt vett
10. Ära liialda alkoholiga
Dana Makejenko Võrdlustabel
Kõik on nii lihtne
Ükskõik kuidas valida toidu, peab alati olemas piisav kogus valku, raud, kaltsium , tsink ja vitamiin B-12. Liha valk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid , mida organism vajab. Vaid taimetoitlane valguallikaks toitumine sageli puuduvad mõned asendamatud aminohapped . Keha vajab täielikku valke , mida saab täielikult rahuldada, kasutades koos erinevaid valgu taimetoitu.
Et saada täielikku komplekti valgud, taimetoitlased on vaja teha õige valik valgu taimetoidule, sealhulgas seda erinevaid pähkleid, seemneid, kaunviljad ja teravilja. Seoses sellega, kui süüja mustad oad ja riis, saad tasakaalustatud valkud, mida vajab keha ja see on vaid üks võimalus korraldada tasakaalustatud taimetoidule, nagu veganlasele. Üks lihtsamaid viise, kuidas küpsetada taimetoitu köögist on luua taimetoitlane versioonid lemmik toidust. Näiteks saad teha taimetoitlane lasanje, taimetoitlane täidisega paprika, parmesaniga baklažaan, taimetoitlane chili:

Kui te kindlalt tahate proovida või pakkuda kaussi soe, vürtsikas tšilli toidud (liha vürtsikas kastmes punane paprika ja oad), valmistage see, asendades hakkliha hakitud soja tofu . Piisavalt kuum kaste te ei pruugi isegi märgata erinevust.

Suhkruhaigetele mõeldud dieet või diabeetiline toitumine saab olla eksklusiivseks, ja isegi hõlmavad mitmeid kasulikke magusus.
Iga diabeetik teab, et ta ei saa suhkrut kondiitritooted, pasta , kartul, enamik teravilja, leiba ja muud toitu rikas süsivesikuid. Ent vähesed teadlikud, et ta saab.
Diabeetik dieet on nii mitmekesine ja täieväärtuslik, et sobib tervislikule inimesele. "Just tervislikud saab veel irvitavad oma keha kuid diabeediga organism juba nõuab austust ise," - seletab Tatiana Rumjantsevi, endokrinoloog, Diabeediarst autor populaarne "Diabeediga kokaraamatud."
Jaga plaat kaheks. Pool täita köögiviljad ja alustada sööki koos nendega. Veerand pange valgud (liha, kala, juust) ja teine veerand - tärkliserikkad süsivesikud (riis, kartul, pasta, sepik ). Kui süüa süsivesikuid valke koos või väikese arvu tervisliku rasvaga (taimeõli, pähklid), veresuhkru tase püsib stabiilsena.
Praegu on suurematest kauplustest ( Stockmann , Selver, Prisma ) võimalik osta spetsiaalseid gluteenivabu tooteid – jahu, leiba, saia, pastatooteid, küpsiseid, vahvleid, hommikusöögihelbeid, külmutatud pitsapõhja, kooke, kukleid (brändidest on tuntumad dr. Schär, Orgran, Semper jt)


Oma arvamus

Laste menu kohta on kõik ka selge et toit peab olema ka tervislik. Lastele meeldib süüa sõrmedega , tikuga, pulgaga. Milleks seda keelata? Kõik eripärased toitlustamised sõlmivad tervislik toitumine, mis tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele.
"Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: vastavus vajadusele, toitainete tarbimine õiges vahekorras, mõõdukus ja mitmekesisus .
Kõik toitlustus ettevõtted saavad pakkuda erinevaitele erivajadustele inimestele valik menüüs kui nende moto on põhiliselt tervislik toit.
Vaid allergilised peavad individuaalselt toitlustada end ise oma koduköögist.



Allikad:
http://www.toitumine.ee/valgusfooritabel
http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/lasteaias
http://www.e-ope.khk.ee/ek/2012/toiduvalmistamine_suurkoogis/toitumisopetus/diabeet.html
http://www.jv.ru/news/item/id/25948
http://15-dieta.ru/blog/racionalnoe-pitanie-i-vegetarianstvo-o-chem-ne-stoit-zabivat