Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Ha
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 Sissejuhatu
Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühm
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas l
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata vere
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). S
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb taga
Kõik kommentaarid