Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduallergia (0)

1 Hindamata
Punktid

’’KOGU TÕDE 
TOIDUALLERGIAST’’
lapsevanematele
Tallinn 2012
Kuidas ma tean, et 
just minu lapsel on 
to
Toidualidua
lergiat esine
ll
b kõige er
 sageda gia
mini alla 
kolmeaastastel lastel.
Toiduallergia  avaldusteks võivad olla:
kõhuvalu, iiveldus,  oksendamine  ja/või kõhulahtisus
huulte , keele ja suu limaskesta sügelus,  kipitus  ja turse
nõgesetõbi ja/või näoturse
atoopilise nahapõletiku ägenemine
allergiline nohu ja/või silmapõletik
kõrvapõletik
kõriturse
astma (hingamisraskus)
anafülaktiline shokk
Mis võiks olla põhjus?
Iga toiduaine võib põhjustada allergiat.
Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel  ja väikelastel on:
lehmapiim
muna
kala
nisu
soja
Mis on 
toiduallergeenid?
Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval  lapsel emapiima kaudu.
Üldtuntud toiduallergeenid on:
tsitrusviljad
maasikad
tomat
herned
pähklid
mandlid
shokolaad
kakao
mesi
muna
kala
Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele lastele esimesel  eluaastal  ja rinnaga 
toitvatele emadele.
Sageli põhjustavad allergiat ja halvendavad allergiahaiguste  kulgu maiustused , sest nende 
valmistamisel kasutatakse palju suhkrut, üldtuntud toiduallergeene ning maitse-, värvi- ja 
säilitusaineid.
Toiduallergia  diagnoos  põhineb toidupäeviku abil jälgimise ja katsetamise tulemustele. 
Kahtlustatav toit jäetakse menüüst välja 2-3 nädalaks. Sümptomite taandumisel proovitakse 
väljajäetud toiduainet uuesti. Nähtude taasilmumisel on tõenäoline põhjus leitud.
Katsetada ei tohi ilma arstiga nõu pidamata.
Omapäi proovides võib laps jääda toitainete vaegusesse või saada uuesti proovides ülitugeva 
reaktsiooni.
Uurimise teeb keeruliseks see, et sageli põhjustavad toiduallergiat samaaegselt mitu 
toiduainet.
Lapse kasvades tuleb üha rohkem arvestada lenduvate ja olmeallergeenidega.
 
Abistavate uuringutena saab teha nahateste toiduallergeenidega ja määrata 
üksikute toiduallergeenide vastaseid antikehi veeniverest.
Nendest  uuringutest ei ole abi, kui on tegemist toidutalumatusega.
Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult 
œ - 1 aastat.
Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite.
Põhitoiduained tuleb asendada  samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid 
asendamist ei vaja.
Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös 
arsti ja lapsevanema vahel.
Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad.
Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades 
enamasti taastub.
Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta 
eluaegselt.
Kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia.
Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder , riis , kaer , soja, oad, herned, 
banaanid , kala ja veiseliha. 
Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. 
Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad ( virsikud , kiivid , õunad jt) ja köögiviljad 
( paprika , tomat, kartul, seller jt.). 
Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, 
köömned, kaneel , sinep jt.). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat , siis enamikul 
juhul möödub see vanemas eas.
Lehmapiimaallergia
Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on 
mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja 
leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, 
kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. 
Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada 
lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda 
ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud 
toidusegude kohta.
Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel 
juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb 
lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia 
puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, 
kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud 
toiduainete koostist.
Kanamunaallergia
Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea 
saabumisel. 
Suurem osa  munas  olevatest allergeenidest asub küll  munavalges , kuid ka 
munakollane  ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. 
Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned 
allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat 
viibimine  ruumis, kus  vahustatakse  mune.
Kalaallergia
Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala 
praadimisel erituvatest lõhnadest. 
Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine,  valud
kõhulahtisus). 
Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise šoki. 
Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või  sealiha  söömine. 
Kalaallergia ei möödu vanemas eas.
Puu- ja 
köögiviljaallergia
Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, 
kompotid, mahlad , keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. 
Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, 
pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia , tähtvili). 
Köögiviljadest on  ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris , porgand,  peet , sibul. Ka 
kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. 
Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad 
sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli 
seevastu ei põhjusta allergiat.
Ja muud toiduainete 
allergiad
Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on 
nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid 
surmajuhtumeid.
Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest 
põhjustavad allergiat  karri , ingver, kaneel, pipar, koriander , köömned jt.
Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.
Õietolmuallergia tekitab ristallergiat toiduallergiatega, eriti pähklite ja mandlite 
allergiaga (80–90%), aga ka puuvilja- ja köögiviljaallergiaga.
Toidutalumatus ei ole 
toiduallergia
Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille 
tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalust kuni 
verise väljaheiteni. Toidutalumatust on tavaliselt raskem diagnoosida kui allergiat. 
Haigusnähud võivad ilmneda peaaegu vahetult pärast söömist kuni kahe ööpäeva 
jooksul. Toidutalumatuse tunnuseks on tavaliselt  seedetrakti - ja hingamishäired ning 
nahakahjustused.
Tavaliselt kasutatakse haiguse kindlakstegemiseks elimineerimise dieete. 
Toidutalumatuse põhjuseks on sageli kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi 
puudumine või toidus sisalduvad saasteained , toksiinid või muud keemilised ühendid, 
näiteks biogeensed  amiinid ( histamiin ).
Histamiini  leidub palju pika valmimisajaga juustudes ja punases veinis. Mõned 
toiduained, näiteks maasikad, tomat, tsitruselised , šokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol  
jt. võivad soodustada biogeensete  amiinide  vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane 
toiduvärv tartrasiin ( E102 ) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned 
teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning 
toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti  segamini .
Milles seisneb sünteetiliste 
lisaainete  võimalik oht? 
Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad 
ühendid. Selliseid aineid ei saa  inimorganism  kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel 
lisaainetel on tugev allergeenne toime.
 Mõnede sünteetiliste lisaainete  osalisel  lõhustumisel võivad organismis tekkida 
mutageensed, teratogeensed või isegi  kantserogeensed vaheühendid.
 Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust 
põhjustatud (sünergistlikud) kõrvaltoimed, mis võivad avalduda aastate või aastakümnete 
pärast. Viimane nähtus on tuntud kui lisaainete kaugmõju.
Teisisõnu: probleemseid lisaaineid tarbitakse väikestes  kogustes  ja nende tervist  kahjustav  
toime ei avaldu kohe.
  
 
  Ehkki  kontroll lisaainete ohutuse üle on range, ei suudeta kõiki ohufaktoreid ikkagi 
prognoosida. Nii on mitu riiki kehtestanud Euroopa Liidu normidest tunduvalt karmimad 
nõuded sünteetiliste lisaainete kasutamises.
 Sageli on ohtlike lisaainete toime varjatud iseloomuga : need võivad põhjustada kas 
haiguseelseid seisundeid või raskendada teiste haiguste kulgu.
 Ükskõik kui hoolsalt sünteetilisi lisaaineid ka ei kontrollita-testita, alati on mingi hulk 
inimesi, kellele need ei sobi või on isegi ohtlikud.
Kergesti võivad allergiat 
põhjustada:
Sünteetilised lisaained võivad põhjustada allergiat. Kõige rohkem on selliseid 
lisaaineid sünteetiliste värvainete ja konservantide hulgas. Värvainetest põhjustavad 
allergiat eeskätt sünteetilised toiduvärvid: näiteks tartrasiin (E102), kinoliinkollane 
( E104 ), päikeseloojangukollane ( E110 ), asorubiin ( E122 ), erkpunane 4R ( E124 ), 
võlupunane (E129), briljantmust (E151) ja pruun HT (E155).
Sünteetilised värvained ongi  potentsiaalselt  kõige ohtlikumad lisaained üldse. See 
tähendab, et nad võivad (kuigi alati ei pruugi) tekitada mõnel inimesel tervisehäireid. 
Tavaliselt on neid lisaaineid erksavärvilistes maiustustes.
Konservantidest on tervisele ohtlikud importpuuviljade pritsimiseks kasutatavad 
difenüül (E230), ortofenüülfenool (E231), naatriumortofenüülfenool (232) ja 
tiabendasool (E233). Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, 
nagu butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321). 
 
Lisaaine  võib osutuda allergeeniks, kutsudes sünteetiliste lisaainete suhtes 
ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat 
tekitada ka puhtsünteetiliste lisaainete hulka mittekuuluvad lisaained, siis  tasuks  
teada ka teisi võimalikke allergeene: sorbiinhape ( E200 ), sorbaadid ( E201 E203), 
bensoehape  (E210), bensoaadid (E211 E219), sulfitid (E221 E228).
Soja suhtes allergilistele inimestele võib põhjustada vaevusi ka sojaubadest 
eraldatud letsitiin (E322). Harva võivad allergiat tekitada glutamiinhape (E620) 
ja glutamaadid (E621 E625).
Soovitused
Kasutage  toiduks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, millel ei 
ole muudetud nende esialgset keemilist koostist.
  Teadke toiduaineid, millele pole lubatud lisaaineid lisada. E-aineid pole 
töötlemata toiduainetes, loomse või taimse päritoluga emulgeerimata rasvades ja 
õlides ning piimas, koores , võis, hapukoores ja maitsestamata järelpastöriseeritud 
piimatoodetes, looduslikus  mineraal- ja allikavees, kohvis, tees, 
makaronitoodetes ja mees.
 Vältige toiduaineid, milles on mitu sünteetilist lisaainet.
Veel  soovitusi
 Vältige sellise olukorra tekkimist, kus ekstremaalsete toitumisviisidega 
paralleelselt pruugitakse lisaaineid sisaldavaid toiduaineid.
  Tehke kindlasti pause lisaaineid sisaldavate toiduainete tarbimises. Toituge 
võimalikult mitmekesiselt - tarbige tasakaalustatud segatoitu. Nii väldite liigseid 
lisaainete koguseid ja hoidute sünteetiliste lisaainete kuhjumisest tingitud 
võimalikest organismi kahjustustest.
 Muutke harjumuseks lugeda toiduaine pakenditele kirjutatud infot. Korrektse 
tähistuse korral peab olema esitatud nii lisaaine keemiline nimetus kui ka 
numbrikood. Pakendilt saadud teabe põhjal saab otsustada, kas seda toidukaupa 
tarbida või mitte.
Veel üks väike 
soovitus
Kui soovid suhelda teiste allergiliste laste 
vanematega, siis liitu: 
http://groups.yahoo.com/group/allergialaps/
Kasutatud materjal
http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/toiduallergia.html
Tervisekaitseinspektsiooni infovoldik
www.toitumine.ee 

Document Outline

  • ’’KOGU TÕDE TOIDUALLERGIAST’’  lapsevanematele
  • Kuidas ma tean, et just minu lapsel on toiduallergia?
  • Mis võiks olla põhjus?
  • Mis on toiduallergeenid?
  • Slide 5
  •   
  • Slide 7
  • Lehmapiimaallergia
  • Kanamunaallergia
  • Kalaallergia
  • Puu- ja köögiviljaallergia
  • Ja muud toiduainete allergiad
  • Toidutalumatus ei ole toiduallergia
  • Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? 
  •  
  • Kergesti võivad allergiat põhjustada:
  • Slide 17
  • Soovitused
  • Veel soovitusi
  • Veel üks väike soovitus
  • Kasutatud materjal 
Vasakule Paremale
Toiduallergia #1 Toiduallergia #2 Toiduallergia #3 Toiduallergia #4 Toiduallergia #5 Toiduallergia #6 Toiduallergia #7 Toiduallergia #8 Toiduallergia #9 Toiduallergia #10 Toiduallergia #11 Toiduallergia #12 Toiduallergia #13 Toiduallergia #14 Toiduallergia #15 Toiduallergia #16 Toiduallergia #17 Toiduallergia #18 Toiduallergia #19 Toiduallergia #20 Toiduallergia #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gizzu123 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Toitude kohandamine allergikutele ja erivajadustega klientidele
4
docx

Toitude kohandamine allergikutele ja erivajadustega klientidele

kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune. Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine, valud, kõhulahtisus). Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise soki. Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas. Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili)

Toitlustus
Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel
20
doc

Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel

aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige toitumisviisidele on "taimepõhised järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja toitumisviisid".[3] soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Diabeet Toiduallergia Lastele Diabeeti on kõige kergem diagnoosida  Toiduvaliku põhimõtted vere glükoosisisalduse järgi, mis Toiduallergia tekkimisvõimalusi on hommikul enne söömist ei tohiks võimalik vähendada, alustades ranget  Toidupüramiidi põhimõtted ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l. Viimasel juhul väljub glükoos

Kokk
Eritoitumine
14
rtf

Eritoitumine

o Kanamuna o Oakohv, tee, kakao, mahl, karastusjoogid o Suhkur, magusained, mesi o Vürtsid, küpsetuspulber, zelantiin o Sojakaste, majonees o puljongipulber' o Jäätis vahvlita o maiustused Toiduallergia Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu. Mõisted o Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. o Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid.

Toitumisõpetus
hiuhiuhiuhhiu
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

abordid, nii meeste kui naiste lastetus, väikese sünnikaaluga vastsündinu sünd, ka enneaegne menopaus (< 45 aastat) jt. Tsöliaakia diagnoositakse veeniverest vastavate antikehade määramisega ja diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga. Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite. Allergiad Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. Haiguse olemus ja esinemissagedus Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on

Toit ja toitumine
Referaat Allergiast
18
docx

Referaat Allergiast

ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1

Rahvatervis
E-ained ja lisaained toidus
27
ppt

E-ained ja lisaained toidus

maiustustes, karastusjookides, närimiskummis, marineeritud kurkides, köhakommides. · On keelatud Norras, Jaapanis, Austraalias ja USAs. · Hüperaktiivsus · Võib põhjustada dermatiiti. E110 Päikeseloojangukollane · Söetõrvast valmistatud sünteetiline värv, mida leidub maiustustes, jogurtites, apelsinijoogis, tarretistes, moosides, pakisuppides ja konservkalas. · On keelatud Norras, Rootsis ja Soomes. · Vesine nina, ninakinnisus · Allergia · Hüperaktiivsus · Iiveldus ja oksendamine · Seedehäired, kõhuvalu E122 Karmoisiin · Seda sünteetilist punast värvi on martsipanis, rullbiskviidis, maiustustes, jogurtites, koogipulbrites ja karastusjookides. · On keelatud Norras, Rootsis, Jaapanis ja USAs. · Hüperaktiivsus · Võimalik, et põhjustab allergilisi reaktsioone. E124 Ponceau 4R · Sügavpunane sünteetiline söetõrvast või asovärv, mida kasutatakse kookides,

Keemia
Toiduallergia
4
doc

Toiduallergia

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv TOIDUALLERGIA Referaat Toitumisõpetuses Pärnu 2010 Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib

Toitumisõpetus
Allergia erinevad vormid
13
doc

Allergia erinevad vormid

(timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun