1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna v...
JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab, et organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?
Saadavat teavet saab süvendada lisaküsimuste abil Uurida saab ebameeldivaid, raskeid teemasid Intervjuu puudused Intervjueerija vajab kogemusi ja oskusi, isegi koolitust, et intervjuu õnnestuks Intervjuu võtab aega Saadavad vastused võivad sisaldada ka nö `soovitud vastuseid' Kulud ja organiseerimisraskused Vastuste analüüsimine ja tõlgendamine, samuti tulemuste esitamine võib olla keerukas Intervjuu liigid Struktureeritud e. ankeetintervjuu Poolstruktureeritud e. teemaintervjuu Avatud e. struktureerimata intervjuu Struktureeritud e. ankeetintervjuu Kui soovitakse testida formaalseid hüpoteese Kui kogutud materjal soovitakse lihtsasti kvantifitseerida Kui kogutakse faktiteavet ja uurija juba eeldab, millist teavet võidakse anda Kui postiküsitlusega saadakse väikene vastusteprotsent Poolstruktureeritud intervjuu (e. teemaintervjuu) Esineb mitmeid vahevorme ja -astmeid:
Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata Test - Objektiivtest (küsimustik, küsitlus) - Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba - Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud
.................................................. 11 3.2 Küsitlus ...................................................................................................................... 13 3.3 Vaatlus ....................................................................................................................... 13 3.3.1 Struktureerimata vaatlus ..................................................................................... 13 3.3.2 Struktureeritud vaatlus ....................................................................................... 15 3.4 Intervjuu..................................................................................................................... 16 3.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 17 4 Kokkuvõte uurimustulemustest ............................................................................
Filosoofia vahearvestus I osa- Teksti tõlgendamise tehnikad Olulise allajoonimine See tehnika on ka mulle kõige enam tuntud. See aitab hiljem kiiresti meelde tuletada millest tekst oli, kuna ma ei ole osav diagonaalis lugeja, aitab see mul olulisemad mõtted ja seosed välja tuua. Märkuste tegemist kasutan, aga vähem, nende kahe kombineerimine andis väga hea tulemuse, lisaks olulise märkimisele mõtlesin hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks Sellist tehnikat ei ole ma enne kunagi kasutanud ning ei pidanud seda ka väga tulemuslikuks tantud teksti puhul. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Ka seda tehnikat olen enne kasutanud, peamiselt võõrkeelsete tekstide lugemisel, antud teksti lugedes oli sellest samuti kasu, kuna paljud mõtted vajasid mitme kordset lugemist ning ,,lahti harutamist". Lühikokkuvõtte kirjutamine Seda metoo...
- tenosuslik vi mittetenosuslik valim TULEMUSI VIVAD MJUTADA - ootuste vihjed - topeltpime uuring (osaleja ja ka uurija ei tea, millisesse gruppi uuringualused kuuluvad) PHJUSLIKKUS - kirjeldav ja jreldav statistika - he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg) (- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata)
Psühholoogia referaat Artikli ,,Interviewing Techniques and the Assessment of Statement Credibility" ehk ,,Intervjueerimistehnikad ning pealnägijate ütluste usaldusväärsuse hindamine" on kirjutatud hindamaks erinevate intervjueerimistehnikate efektiivsust ning tegemaks kindlaks, kas ja kui palju saab usaldada kuriteo menetlemisel seda pealt näinud isikute tunnistusi. Teema uurimise põhjuseks on see, et kriminaalsüsteemis on pealtnägijate tunnistused üheks põhikomponendiks kuriteo süüdlase määramisel. Küll aga on hulgaliselt psühholoogilisi uurimusi, mis tõestavad, et tunnistajate ütlused on tihti ebatäpsed. Lisaks mõjutab tunnistuse usaldusväärsust oluliselt ka tunnistaja enesekindlus tunnistuse andmisel. See aga ei pruugi tuleneda tunnistuse korrektsusest vaid hoopis tunnistaja isikuomadustest. Kuna pealtnägijate tunnistused on niivõrd olulisel kohal kriminaalmenetluste läbiviimisel, annavad spetsialistid enda p...
millised sisemised ja välised faktorid on olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal : kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, võib vägivaldne käitum uuesti vallanduda väga erinevates tingimustes; kui ülekaalus on stressi- ja käitumishäirete faktorid, siis sõltub vägivaldne käitum nende tingimuste olemasolust. Rusikareeglid : vägivalla ennustamine on seda raskem, mida kitsamat ennustusala nõutakse; struktureeritud instrumendid on paremad kui statistilised; struktureeritud erialane hinnang on parem kui formaalne tunnuste loetelu. Struktureeritud meetodid on nt SARA-peresisese vägivallariski hindam; SRV-20- seksuaalse vägivallariski hindaamine. Soovitused riski alandamiseks peaksid tulenema nende faktorite analüüsist, millest vägivaldne käitumine on tulnud : nt medikamentoosne ravi- ärevus, depressioon; kropsühhoteraapia- krooniline stress;
Esineja rääkis väga selgelt, lihtsalt ning kaasahaaravalt. Toodud näited põhinesid tema enda elukogemustel ning seega tegid jutu palju inimlikumaks ning hästi jälgitavaks. Tekst oli struktureeritud ning loogiliselt üles ehitatud. Esinemise alguses suhtles lihtsalt publiku ja teiste esinejatega ning seega tekitas mõnusa õhkkonna, samuti koondas tähelepanu endale. Kõik näited olid elulised ning lihtsasti seletatud, seega oli hea neid mõista ning meelde jätta. Esitlus oli struktureeritud ning hästi üles seatud, mis tegi selle oma korda väga meeldivaks ning jäi hästi meelde. Samuti esitas vahe peal küsimusi ning palus publikult kaasa mõelda. Lisaks võrdles oma vahel esitatud seisukohti, mis aitas paremini süveneda ning tema mõttekäikudest aru saada. Seisukohtade põhjendamine: 5 punkti Kõik esitatud seisukohad olid näitlikustatud ning põhinesid oma kogemustele. Tegemist oli
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale.
Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama. Seetõttu soovitatakse neid ankeetides kasutada nii vähe kui võimalik. Etteantud vastustega ehk struktureeritud (kinnised) küsimusedneile vastates saavad vastajad valida teatud etteantud alternatiivide hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2
ARUTLUSE HINDAMISJUHEND (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element
· kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) · isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) · psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid · pedagoogiline psühholoogia õppimine 6) Vaatlus: kõige vanem uurimismeetod. (Vanal ajal hinnati õpilasi selle järgi kuidas ta kõnnib ) . Struktureeritud vaatlus: paberil punktidena. Struktureeerimata vaatlus: kirja pandakse kõik mida nähtakse. Eksperiment: Loomulik: tuleb klassi uus õpilane, teised käituvad endist viisi, kuid uus õpilane saab juba taipu klassikaaslaste olemustest. Laboratoorne: teostatakse katse, kuulatakse kuulmislävi (?) Juhtumi analüüs: uuritakse uuritava isiku elulugu (sündmused, traumad, kuidas reageerib, käitumismuster) Intervjuu: on kas vaba, struktureeritud või struktureerimata vestlus.
Keskkonnaaruanne Head kolleegid! Olles kindlalt selle olulise raporti poolt hääletanud, tahaksin eelkõige rõhutada keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni struktureeritud arvamuse lõiget 35, milles komisjon loodab, et arvestades Euroopa Toiduohutuse Ameti (EFSA) olulist rolli üldsuse tervise ja heaolu kaitsmiseks väljatöötatud meetmete osana toiduahelaga seotud kõigi riskide hindamises, asutavad kõik liikmesriigid EFSAga koostöö tegemiseks vastavad riigisisesed organid. Need raportid sisaldavad ka mitmeid konkreetseid ettepanekuid, näiteks Tokia Saïfi suurepärast ettepanekut
Kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Haiguste ennetuse 3 tasandit: Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid teg...
KÜSITLUS (survey-uurimine, gallup ehk arvamusuuring) 1) küsitluste tüübid (andmed töödeldakse kvantitatiivselt): eksperimentaalsed uurimised struktureeritud intervjuud küsitlused 2) küsitluste eelised: säästab uurija aega ja vaeva: võib saada interneti kaudu (ka kohe ettevõtjale) saab arvuti abil analüüsida (tarkvara kasutades), kasutada statistilisi analüüsi-ja aruandeviise küsimused on arusaadavad ja võimalikult selged 3) küsitluse vormid: posti- ja võrguküsitlus (ümbrik, postikulud tasutud
vahetuid kogemusi, emotsioone ja hinnanguid omavahelise koostöö ja isikutevaheliste erimeelsuste osas, siis kasutame uurimismeetodina kvalitatiivset meetodit. Kvalitatiivse meetodi eesmärgiks on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku (Laherand 2008). Kuna uurime väikest arvu inimesi, meie eesmärgiks on saada nende vahetuid kogemusi, siis kogume andmestikku struktureeritud individuaalintervjuude abil. Struktureeritud intervjuu annab võimaluse jälgida intervjueeritava käitumist ja küsimustele reageerimist ning hiljem ka neid analüüsida. Struktureeritud intervjuu küsimused sõnastame lähtuvalt hüpoteesidest ja toetudes teoreetilistele lähtekohtadele. Efektiivset koostööd ja isikutevahelisi erimeelsusi uurime järgmistes kategooriates, mis ühtlasi on ka intervjuu küsimuste teemadeks: 1) omavaheline suhtlus ja selle avatus (Eller, Lev ja Feurer 2014) (Milline oli teie
EDUKAS TÖÖINTERVJUU Elis Vink MK10 Intervjuu mõiste Personalivaliku meetod Eristatakse: Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Erivormid: Stressiintervjuu Järjestikus intervjuu Komisjoni intervjuu Intervjueerija ettevalmistus Tutvu ametijuhendi ja ametiprofiiliga Analüüsi kandidaatide kõiki dokumente Valmista ette ruum intervjuuks Planeeri intervjuu läbiviimise protsess Kandidaadi ettevalmistus Kogu ettevõtte kohta eelteavet Mõtle, miks just sina sobid sellele töökohale Selgita välja oma tugevad küljed Näita oma huvi ettevõtte kohta
sooritaksite? Mentaalse kaardi/kujundi loomine ajus ja selle põhjal otsustamine. Ka isiklik kogemus. Enam-vähem samal kaugusel, üks oli 6 km kaugemal. 5. Millistele mäluliikidele on juurdepääs olemas ja millistele mitte kui ma suudan meenutada seda, kuidas õppisin tunnetuspsühholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mälukategooriaid nimetakse? 6. Miks võtab vabal teemal kirjutamise joonistamise alustamine enamasti kauem aega? Halvasti struktureeritud ülesanne, mõte ei hakka kohe tööle. 7. Millised etapid tuleb läbida ülesandes: jõuda 10 minuti jooksul Tiigi 78 eest Tartu bussijaama? 1. Probleemi identifitseerimine (Istun loengus, vaja bussile jõuda 10 minuti jooksul peale loengu lõppu); 2. Probleemi määratlemine (Pikk vahemaa); 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine (mida saab teha selleks et jõuda bussijaama, koostada tegevusplaan). 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine (Kas mul on takso nr
Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks?
Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
". 3. Teadmusotsused on seotud toodete või teenuste uute ideede ja arendustega. ,,Kas on vaja välja töötada uus automaatikaseade vastavalt klientide nõudmistele?". 4. Operatsioonilised otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline, korduva iseloomuga ja väheste muutujatega otsused, mida teevad põhiliselt esmajuhid. Otsuseid tuleb teha palju ja nende tagajärjed avalduvad kiiresti. ,,Kui palju on vaja nädalas toota, et kinni pidada planeeritust?". 2.2 Struktureeritud ja mittestruktureeritud otsused Otsuseid võib jagada veel struktureeritud ja mittestruktureeritud otsusteks. Struktureeritud otsused on suhteliselt lihtsad ja rutiinsed samuti sisaldavad lõpliku arvu lõplikke protseduure. Neid on lihtsam vastu võtta kui mittestruktueeritud otsuseid, lisaks sellele on ka nende vastuvõtmist toetavaid süsteeme kergem arendada. Mittestruktureeritud otsustel aga puudub lõplik arv lõplikke protseduure, samuti on need keerulise loomuga. 2
UURIMUSLIK TÖÖ SARNASUSED REFERATIIVNE TÖÖ Protsess mille käigus Uurimistöös ja referatiivses Referatiivse töö eesmärk on analüüsitakse uuritavat töös kasutatakse uuritavat anda teemast ülevaade ning probleemi süstemaatiliselt ja probleemi käsitlevaid jõuda erialase kirjanduse ajakohaselt struktureeritud refereeringuid erinevatelt otsimise ja sellega töötamisel viisil. Tulemuseks on kirjalik autoritelt, kuid nende omapoolsete järeldusteni, aruanne. Valdavalt võrdlemise ja analüüsi käigus mis põhinevad kogutud analüüsiva iseloomuga - tuleb jõuda omapoolsete materjalil. Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või
· Praegune staatus ja elustiil (töökoht, kindlustatus, elustiil) 23. Kirjeldage personali valiku protsessi? Eelintervjuu -> ankeet -> soovituskiri ja tausta uuring -> test -> töölevõtu intervjuu -> käitumisülesanne -> valiku tegemine. 24. Kirjeldage töövõtuintervjuu liike? TÖÖINTRVJUU nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivsed vastused. STRUKTUREERITUD INTERVJUUS kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. SITUATSIOONILINE INTERVJUU on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. STRUKTUREERIMATA INTERVJUUS kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. KÄITUMIST KIRJELDAVAS INTERVJUUS palutakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta mingit probleemi on varem lahendanud.
) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal. Vt. leht punkt 9 Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9 21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust? Vali üks või enam: a. Kombineeritud metoodika b. Struktureeritud ehk kvantitatiivse metoodika c. Struktureerimata ehk kvalitatiivse metoodika 22. Deduktiivne teooria ja uuringu vaheline suhe on see, kui... Vali üks: a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks. b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut. 23. Nimeta vaatlusprotokolli 2 kohustuslikku tulpa. • AEG. • VAADELDAV TEGEVUS. 24
Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja
Ajakirjandus kui VAATLUS (ajakrijanik-piltnik) põhjendatakse sõltumatuse ideega, tasakaalustatus, täpsus, mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud ,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust
paberil või internetikeskkonnas küsimused kindla teema kohta. Ankeedi eesmärgiks on suurema grupi uurimine mingi teema teadlikkuse kohta või osaluse kohta. Ankeet Organiseeritud küsimuste kogu Saab koguda suure andmestiku. Võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi Meetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva Hoolikalt koostatud ankeeti saab kergesti arvuti abil analüüsida Ankeet sarnaneb struktureeritud intervjuuga küsimused varem välja töötatud ja neid esitatakse kindlas järjekorras Ankeedi osad Viisakas pöördumine (kes uurib, mida uurib, miks uurib, kas ankeet on anonüümne jne.) Küsimused Tänusõnad Küsimuste tüübid Vabavastusega küsimus Näide: Milliseid karastusjooke ostate poest? ............................................. Valikvastustega küsimus Näide: Milliseid karastusjooke ostate poest? (sobivatele vastustele tõmba
Arutlus ei vasta teemale – 0 punkti Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi.
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
6) Töökirjelduste ja ametijuhendite koostamine. 7. Tööanalüüsi meetodid Vaatlus Töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Annab lisainfot töö teostamise keskkonna ja töötingimuste kohta, kuid vaatluse ajal ei pruugi näha kõiki tööga seotud tegevusi. Intervjuu küsimustike ja vaatluste kõrval enim kasutatud töö analüüsi meetod. Intervjuu raames kogutakse struktureeritud küsimustiku alusel informatsiooni töö tegijalt ja juhtidelt. Meetod võimaldab esitada täiendavaid küsimusi kohe nende tekkimisel, kuid on ajamahukas ja kallis. Küsimustikud ja ankeedid Ühed levinumaid töö analüüsi meetodid, kuna võimaldavad koguda lühikese aja jooksul palju struktureeritud informatsiooni, kuid kõikide tööde kohta küsitakse samu küsimusi, mis ei pruugi anda kõiki vastuseid.
(Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad
Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste · Struktureeritud vaatlus · Pool-struktureeritud · Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879
- arutluse tulemusena peab selguma ka kirjutaja isiklik arvamus teema kohta, see peab selgelt eristuma sõnadega ,,Minu arvates ....", ,,Mina arvan, et ..." - arutlus peab lõppema kokkuvõttega , milles ei tooda juurde ühtegi uut fakti vaid tehakse järeldused varasema teemaarenduse põhjal ARUTLUSE HINDAMISE JUHEND Töö struktuur 2p 0p kirjutamist on alustatud, kuid tekst ei vasta arutluse nõuetele 1p esitatud on ainult teemaarendus, tekst ei ole struktureeritud 2p teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav ( sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) Teadmised ja näited 4p ( valede faktide esitamisel võetakse 1p maha) 0p teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed 1p esitatud on üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte 2p näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt 3p näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult
Kvalitatiivse uuringu ülevaade teadusartiklist Artikli teema: laste ülekaalulisus, toidusõltuvus, rämpstoidust põhjustatud heaolu tunne. Töö eesmärk: jagada teavet ja toetust noortele interneti vahendusel, jagada teadmisi terviklikust toitumisest, aidata säilitada tasakaal tervisliku ja ebatervisliku vahel. Kogu protsess oli anonüümne. Kutsuti üles rääkima kogemustest ning end proovile panema. Artikli hüpotees/uurimusprobleemiks on see, et teismelised ja varateismelised on ülekaalulised ning ei oska ohjeldada oma söömisharjumusi. Andmete kogumise metoodika: a) postituste ja jututubade kaudu b) tehti valikvastustega küsitlusi. Et vastata ning olla liige pidid sisestama vanuse, sugu, pikkuse ja kaalu. Tarkvara määras kehamassiindeksi, mis pidi olema suurem või võrdne 85 protsendiga, et võtta osa programmist. Kokku kestis protsess 96 kuud. Valimi koostamine: Vaja oli teha uudsemaid uuringuid võimalikest toidu sõltuvu...
Uurimismeetodid Intervjuu Esimeseks uurimismeetodiks valiksin intervjuu. Intervjuu on suuline küsitlus, kus kogutakse andmeid vestluse abil. Intervjuu abiga võib saada teavet uurimisprobleemi seisukohast. Siin on ka päris palju eeliseid: Paindlikkus võimalus kohe reageerida, täpsustada, seletada juurde, saab põhjalikku teavet, sobib kasutamiseks, kui teemat on vähe uuritud, inimese vastused saab asetada laiemasse konteksti. Intervjuu on liigid: struktureerimata intervjuu, struktureeritud intervjuu, poolstruktureeritud intervjuu, etnograafiline intervjuu, fenomenoloogiline intervjuu, narratiivintervjuu ja väga palju veel. Dokumentide analüüs Teiseks meetodiks, mida valiksin on dokumentide analüüs. Dokumendid on usaldusväärsed, neid on kergem aru saada ja ümber töötada. Dokumendid on vaja analüüsida ja kirjeldada kuidas mina nendest aru sain ja mis info antud allikatest on kõige olulisem. Selle meetodi puudused on: vähe info teema kohta, erinevaid
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Kommunikatsiooni planeerimisel on oluline: tunda informatsiooni vastuvõtjat ja tajuda tema mõtlemisviisi; esitada informatsioon vastuvõtjale arusaadavas sõnastuses ja kohases detailsuse astmes; anda märku soovist saada tagasisidet. Koordineerimine Koordineerimine on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel. Kommunikatsioon Koordinatsiooni meetodid Koordinatsiooni aitavad tagada: Koordinatsiooni meetodid omavahelised kokkulepped · Kokkulepped
16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned. 18. Mis on süstemaatiline valik (systematic sampling)? Uuritavad valitakse kidnla süsteemi järgi (nt. Iga kümnes nimekirjast) 19. Mis iseloomustab struktureeritud ankeeti? Struktureeritud ankeet koosneb kindlatest küsimustest ning seal on ainult suletud küsimused. 20. Mis iseloomustab poolstruktureeritud ankeeti? Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest. 21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga? Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida
lahendamisel? Tulemused pole ühesed. · Uuem uurimismeetod: mentaalse rotatsiooni katsed (Shepard et al, 1970ndad) Ruumiline mõtlemine - Aitab ruumis orienteeruda See, mida me objektidest teame · Konkreetsed ---- abstraktsed · Asjadest, tegevustest, omadustest, suhetest · Propositsioonid: väljendid, mis seovad subjekti (see, millest on juttu) predikaadiga (see, mida subjekti kohta väidetakse) · Propositsioonid võivad olla õiged või valed Skeem: mõistete struktureeritud klaster Sisaldab: nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid Stsenaarium: teadmiste struktuur, milles on esitatud tavaelu sündmuste sterotüüpsed tegevuste järgnevused Sümbolite organisatsioon mälus: · Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus · Episoodiline mälu teadmised enda elusündmustest · Semantiline mälu teadmised sõltumatud olukorrast, sõnade ja mõistete tähendused Võrgustikumudelid:
Valisin kvalitatiivseks teadusartikliks eesti keelse artikli "HIV-nakkuse emalt- lapsele leviku ennetamine". Artikli eesmärk on uurida naiste rahulolu HIV- nakkusega seotud tervisehoiu teenuste, teabe jms kohta, mis puudutab eelkõige HIV-nakkuse emalt-lapsele levikut . Seda teavet kasutatakse probleemkohtade vältimiseks ja arendamiseks. Alaeesmärkideks oli HIV naiste rahulolu kirjeldamine seoses raseduse ja rasedusjärgsete teenustega ja nende takistuste kirjeldamine. Samuti ka soovituste pakkumine vertikaalse leviku ennetamisega seotud teenuste parandamiseks. Uuring viidi läbi 20 HIVi nakatanud naisega, kes elavad Tallinnas. Kõigiga tehti süvaintervjuu, kus uuriti nende kogemusi tervisehoiuteenustega nii enne kui ka pärast sünnitust. Nende seas oli ka kaks naist, kelle laps oli HIVi nakatunud. Küsitletav pidi olema vähemalt 18 aastat vana. Suhtluskeeleks pidi olema eesti või vene keel. Kokku taheti viia läbi intervjuu 15 venelase ja 5 ...
Kõne all on väheuuritud, tundmatu valdkond, kus vastuste suunda on raske prognoosida Tulemused kõne soovitakse paigutada laiemasse konteksti: võimalus näha intervjueeritava näoilmeid, zeste jne On teada, et uurimuse teema kohta on oodata palju erinevaid vastuseid Soovitakse saadud vastuseid täpsustada Soovitakse saada põhjalikku teavet (saab kasutada lisaküsimusi) Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid Intervjuu liigid: · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud küsimused esitatakse planeeritud järjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud · Avatud intervjuu vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine:
Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest? Eksperiment konveieritöölistega. Mayo pani ühe konveieri taha sõbrad. Korraldajad kuulutasid aeg- ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad. 6) Mis on visioon? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Visioon peab looma seose tänase ja homse vahel ning
- Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega? skaneerimine, (L5) Mis on propositsioon? Too oma näide. Seos objekti ja omaduse vahel. L5 Näiteks õun on punane. (ÕO5) Mõistete struktureeritud klaster. Mis on skeem? Too oma näide. L5 Näiteks Milles seisneb mõistete struktuur ning L5 mis on baastaseme mõisted? Tavaelu sündmuste Mis on stsenaarium? L5
Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon
Dokumentide analüüsi – Dokumentide põhjal koostatakse esialgne tegevuste loetelu, mida hiljem täpsustatakse muude meetoditega. Järeldusi ei tohiks teha ainult dokumentide põhjal (ilma töö tegijat protsessi kaasamata), kuna dokumentide alusel pole üldjuhul võimalik hinnata töö keerukust ja teostamiseks kuluvat aega. Küsimustike ja ankeetide kasutamine on üks levinumaid töö analüüsi meetodeid, kuna võimaldab lühikese ajaga koguda palju struktureeritud informatsiooni. Kuna küsimustik on standardne kõikide tööde jaoks, tekib sageli vajadus kogutud informatsiooni mõne muu meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte, näiteks hinnata ülesande sagedust, kirjeldada töö sisendeid ja väljundeid ning teha seda kõikidel ametikohtadel
tööõnnetuste raportites, seadmete kasutamisjuhendites jne. Dokumentide põhjal koostatakse esialgne tegevuste loetelu, mida hiljem täpsustatakse muude meetoditega. Järeldusi ei tohiks teha ainult dokumentide põhjal (ilma töö tegijat protsessi kaasamata), kuna dokumentide alusel pole üldjuhul võimalik hinnata töö keerukust ja teostamiseks kuluvat aega. Küsimustike ja ankeetide kasutamine on üks levinumaid töö analüüsi meetodeid, kuna võimaldab lühikese ajaga koguda palju struktureeritud informatsiooni. Küsimustikud koosnevad enamasti vabavormilistest küsimustest ja skaalapõhistest valikutest. Kuna küsimustik on standardne kõikide tööde jaoks, tekib sageli vajadus kogutud informatsiooni mõne muu meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
