Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

 
Sissejuhatus.  Stiilide  teke  ja  arenguetapid.  Ülevaade  periodiseeringust.  Sisekujundus  ja   disain  
igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. 
Mesopotaamia   –  Kahejõemaa.  Mesopotaamia  alade  kõrgkultuuri  loojateks  olid  Eufrati  ja  Tigrise 
suudme   lähistele  4.  at  eKr  elama   asunud    sumerid ,  kelle  põhiline  tegevusala  –  põllumajandus  – 
tugines  hästikorrastatud  niisutus-süsteemile.  Aastatuhandete  jooksul  asusid  neil  aladel  mitmed 
erineva  päritoluga  hõimud,  keda  ühendas  varasematel   aegadel   välja  kujunenud  kultuurivormide 
püsimine  läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide 
kultuuri vaadelda ühtse  tervikuna   –  Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade  kultuur jaotub 
järgmisteks perioodideks:  
  Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr 
  Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr 
   Assüüria  kultuur 1500.–605. a eKr 
  Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr 
 Mesopotaamias võtsid üksteise järel  tekkinud riigid  kõige varasematest  aegadest  üle usundi, kirja, 
ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest 
pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi  valitsejad ). 
Ehitustüübid:   tsikuraat ,   palee -ehitised,  kindlustusehitised.   Ehitusmaterjalid :  tampsavi,  toortellis, 
põletatud   tellis ,  asfalt.  Puit  (põhiliselt  sisseveetud).  Ehitustehnika:  Kaar  ja  võlv.  Tellisseinad 
lubimördil. 
 Ajastu ehitusmälestisi: 
  Uri tsikuraat 3. at eKr 
   Sargon  II palee Horsabadis  8. saj eKr 
  Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis  6. saj eKr 
  Semiramise rippaiad 6. saj eKr 
 
  Kõrgetasemeline   irrigatsioonitehnika  võimaldas  ka    paleedes  ja  ülikute  eluhoonetes 
vannitubade/pesuruumide/tualettruumide olemasolu.  
Tsikuraadid  –eri  värvi  astmetega    astmikehitised,  seest  täis,  külgedelt  viis   trepp   jumaluse  elupaiga, 
templi juurde. 
Uus- Babüloonia protsessioonitee ja Ištari väravad, värvi ja piltkujutiste rakendamine välisruumis. 
Sisekujundus.  Paleede  sissekäiku  valvasid  viiejalgsed  tiibadega  elukad,  portaal  oli   vormistatud  
ornamentaalse  kaunistusega  kaarena;    siseõuede  ümber  koondunud  võlvlagedega    ruumide  seinad  
olid kaetud alabasterreljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Seinad võisid 
üleni  kaetud  olla  ka  glasuuritud  tellistest  ornamendiga(?)  Elamu  Mesopotaamia  aladel  oli  peaaegu 
ruudukujulise  põhiplaaniga hoone, mis oli tänava poole pööratud umbseintega. Seinas oli tavaliselt 
üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, 
sinna  avanesid   tubade   uksed  ja  puitsammastele  toetuvad  teise  korruse  galeriid  ning  trepid,  mida 
mööda sai lamedale katusele. 
Värvidest  oli  eelistatuim  erksinine  taust  nii  välis-  kui  ka   siseruumi   kaunistamisel.  Kasutai  veel 
telliskivipunast, kollast, musta, valget. 
1   Helli  Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid.  Konspekt. 
 
 
Ornament .  Sumeritel  valdavalt  geomeetriline,  arvatavasti  oli  saanud  inspiratsiooni   roost    punutud  
mattidest.  Näited   ornamendi   kasutamisest  –  templiseinte  kaunistamine   savist   ja  asfaldist 
koonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest 
eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi 
aste  oli  kaetud  musta  asfaldiga,  järgmine  sinise  värviga,  kolmas  aste  valge  värviga.  Ka  majade 
välisseinte alumine osa kaeti musta asfaldikihiga. 
Assüüria-babüloonia  ornamentikas olid valdavaks fantastiliste lindude ja loomade kujutised, esines  
tähtkujutis. Stiliseeritud taimornamendis kasutati piiniakäbisid, ja granaatõuna  vilju ; geomeetrilistest 
motiividest   eelistati   sik- saki ,  lainelist  joont  ja  spiraali.  Esines  ka  tsikuraadikujutistest  moodustunud 
friisi. Loetletud ornamendimotiive  kasutati nii  arhitektuuris,  sisekujundusesmööbli  dekoreerimisel, 
vaibakunstis. 
Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel   massiivnematerjaliks  puit, 
kaunistatud  vask-  ja  pronksilustustega.  Troonid  ja   toolid   sirge  kõrge  seljatoega  ja  käsitugedega, 
toolide   ja  troonide  jalad  lõppesid  lõvijalgadega,  mis  omakorda  toetusid  viinamarjakobarale  või 
seedrikäbile.  Kasutati  ka  inim-  ning  loomafiguuridena  kujundatud  tugesid  toolidel.  Taburetid  lihtsa 
selge  konstruktsiooniga,  puidust.  Mööblit  kaeti    narmaste  ja  tuttidega  kaunistatud  kallihinnalisest 
materjalist patjadega.  
Assüüria-babüloonia arhitektuurile, sisekujundusele ja mööblile  iseloomulikke  vorme kasutatakse ka 
Ahhemeniidide  Iraani  e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes  keskseks  ruumiks 
kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana -  lagi  oli toestatud suhteliselt hõredalt (  vahed  kuni 8 - 8,5 
m  )  asetatud saledate  sammastega  (  suhe  1  :  13  ),  sammaste  kapiteeli  moodustas  kahepäine  härg. 
Lossiehitustes  tõsteti  eriti  esile    peatreppi,  mida  võib  vaadelda  kui   hilisemate   paraadtreppide 
eeskuju. Mööbel  toretsev , värviline.  
 
Egiptus   –  Vana, Keskmine ja  Uus  riik.  Vanades   Idamaades   on  Egiptus Mesopotaamia  kõrval  teiseks 
maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: 
  Vana riik   27. saj eKr–24. saj eKr 
  Keskmine riik  21. saj eKr–18. saj algus eKr  
  Uus riik  16. saj eKr–11. saj eKr 
   Hilis -Egiptus (1. at eKr)  
Egiptuse  soodne  geograafiline  asend oli heaks kaitseks  rändrahvaste kallaletungide  eest,  samal ajal 
aga isoleeris riigi teistest vanaaja  maadest . See oli üheks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur suhteliselt 
aeglaselt  arenes  ning  pikka  aega  muutumatuna  püsis;  teiseks  põhjuseks  oli   usund .  Egiptuse  usundi 
peamiseks   eripäraks   oli  üldine  surnutekultus  ja  usk  hauatagusesse  ellu,  sellega  on  seotud  egiptuse 
peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine.    
 
 
 
 
 
 Ajastu ehitusmälestisi: 
  Giza  püramiidid  (3. at eKr) 
   Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) 
  Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) 
  Abu- Simbeli kaljutempel (2. at eKr) 
 
2  Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid.  Konspekt. 
 
 
 Ehitustüübid:   Mastaba .   Püramiid ,  sh   astmikpüramiid ,  murdpüramiid  ja  klassikaline  püramiid. 
Kaljuhaud .  Tempel,  sh  hauatempel,  päikesetempel,  orutempel,  kaljutempel.   Püloon .  Obelisk.                
Ehitusmaterjalid: Kivi, sh  liivakivilubjakivigraniit  ja  marmor . Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis 
ja  põletatud  tellis.  Tampsavi.  Kivi.  Ehitustehnika:  Sambad,   talad .  Sideaineta  kiviladu.  Panid  aluse 
kvaadermüüritisele  ja  sillussüsteemile;  olid  esimesed,  kes  leiutasid  kantkivi-ehitusviisi  ja  lõid 
kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud  võlvid  ja  kuppel
Klassikalise  templi  skeem  on  järgmine:  sfinkside   allee –püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad 
ruumid–kesktelje lõpus asuv  pühamu . Mööda sfinkside  alleed  pääses templi peaväravateni, mille ees 
seisis  kaks  obeliski . Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga ehitis, mille ette 
olid  paigutatud  vaarao  hiigelkujud.  Pülooni  läbimisel  satuti  rahvale  määratud  sammasõue 
(hüpostüülõu).  Sellele  järgnes  mitmelööviline  väga  kõrge  tihedate  sambaridadega  saal 
(hüpostüülsaal),  millele  omakorda  järgnes  rida  väiksemaid   ruume    varanduse   ja  pühakujude  tarvis. 
Kesktelje  lõpus  tagaseinas  asus  jumala  ja  vaarao  kujuga  pühamu,  millesse  otsene  päikesevalgus 
langes ainult mõni kord aastas. 
 
Sisekujundus:  Sambad said egiptuse   ehituskunstis  üheks oluliseks ruumikujunduslikuks  elemendiks
Vana  riigi   nelinurkse    ristlõikega   sammaste  asemele  tulevid  keskmises  ja  uues   ringis   ümmarguse 
ristlõike  ja  mitmesuguste  kapiteelide  ja  tüvistega    sambad,  mis  olid  tihti  kaunistatud  värviliste  
madalreljeefidega  või  maalingutega,  olles  jätkuks  vastava  ruumi  kujundamise  üldisele 
kompositsioonile. Sambakapiteelid jäljendasid taimseid vorme – papüürust, lootosõit nii suletuna kui 
avatuna ,  palmi.  Uue  riigi  perioodil  ilmusid  ka  jumalanna   Hathori   näo  kujutistega  sambakapiteelid. 
Dekoratiivsetest   vormidest   pöörati  tähelepanu  ka  ornamentaalse  mustriga  karniisile.  
Templiarhitektuuris    nii  eksterjööride  kui  ka  interjööride  kaunistamisel  domineeris  valitseva vaarao 
võitude  kujutamine.  Enamasti  näeme  inimest  üsna  ebainimlikus   poosis , mida  nimetatakse  egiptuse 
poosiks. Ta on kujutatud pika  sammuga  astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg 
on  alati   paremast    eespool ,  rinnaosa  ja   õlad     on  otsevaates,  pea  ja  käed  jällegi   profiilis ,  silm  aga 
otsevaates. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks 
ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga 
kanti  seinale  joonistatavate  figuuride  kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus  figuurid  välja, nii 
et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid  maalijad  ihukarva toonidega figuurid ja seejärel 
teised detailid. 
Hauakambrite  piltide temaatikaks on   hauataguse  elu  ülistamine . Ülestõusmiseks pidi olema loodud 
vajalik  keskkond,  milles  eksisteerida.  Hauakambrite   seintele   loodi  maalitud  või  värvilise 
madalreljeefina   illusioon  sellest keskkonnast. Süžeed oli võimalik järgida ringides ridadena seintele 
maalitud kompositsioonides. Hauakambri lakke   maaliti  paljudel juhtudel tähistaevas .  
Paleede  ja   elamute   sisekujundustest  näiteid  säilinud  ei  ole.  Paralleele  võib  leida  hauakambrite 
kaunistamisest, kuna    surnule  loodi  elluärkamiseks vajalik  ja  tuttav   interjöör   .  Paleede  siseruumide 
kujundus  võis   sarnaneda   vaaraode  hauakambrite  kujundusega,  ülikute  elamu  sisemust  korrati 
nendele  ehitatud  hauakambrites.  Palju  kasutati  värviliste  kapiteelidega  sambaid,  mitmesuguse 
temaatikaga seinamaale või- reljeefe; ornamentaalne  friis oli osaks seinakaunistustest. 
3  Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid.  Konspekt. 
 
 
Värvid  on  intensiivsed  ja  säravad:  punane,  kollane,  must,  pruun,  tume-  ja    helesinine,  roheline    ja 
valge.  .  Värve  saadi  looduslikest  ainetest  -   kivimitest   ja  mineraalidest.  Näiteks  rohelist  saadi 
malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt  tahma , purustati 
sütt  või  põletati   luid   peeneks  pulbriks.  Värvi  sisse   segati   munavalget  ja   vaiku .  Värvid  on  säilitanud 
oma  erksuse  paljude  templite  ja  hauakambrite   seintel   tänapäevani,  kuigi  värvimisest  on  möödas 
5000 aastat. 
Ornament.  Egiptuse  ornamendi  loomisel  kasutati  mitmesuguseid   motiive   -    lootost,  papüürust, 
palmetti, päikeseketast, skarabeust,  madu,  kotkast   jne. Egiptuse pinnakunsti üheks koostisosaks  oli 
hieroglüüfidest kiri, kus pikad korduvad read moodustasid ornamentaalse mõjuga rütmi. 
 
Mööbel. Varasemate perioodide mööblist saab ettekujutuse seinamaalidelt  ja   -reljeefidelt. Mööbli 
tüübid    -  madal  taburet,   kirst ,  suhteliselt  lihtsa   vormiga ,  pealemaalitud  kaunistustega.  
Konstruktsioon loogiline ja lihtne.  Tänu rüüstamata Tutanhamoni hauakambrile (avastati 1922)  on 
säilinud  palju  mööblit  uue  riigi  perioodist.  Nõgusa  põhjaga    taburetid  ja  toolid,  kokkukäiv  taburet 
(klapptooli varaseim  prototüüp ), seljatoega toolid, troonid,  voodid , kokkupandavad voodid, peatoed 
magamisasemetele,  troonid,   kirstud ,  lauad.     Istmete   põhjad  olid  tihti  punutud  nahkrihmadest, 
istmete  jalad  lõppesid  lõvikäppade  või  härjakapjadega.  Mööbel  oli  värvitud,  kirstudel  ja  laegastel 
rikkalik  ornamentaalne,  tihti  ka  figuraalne     dekoor ,  troonid  kaunistatud  eriti  rikkalikult. 
Kaunistusmaterjalideks     elevandiluu ,  pärlmutter,  poolvääriskivid,   kuld .    Mööbli  materjaliks  oli 
enamasti  sisseveetud  puu:  sükomooripuu,   oliivipuu ,   seeder ,  must  puu,   jugapuu ,  kohalikest 
puusortidest niiluse  akaatsia . Mööbel koostati väikestest osadest, puitu täiendasid nahknöörid ning 
taimsed köied. 
 
Egeuse   kultuur    –  Euroopa  vanim  kõrgkultuur.   Kreeta .  Euroopa  tsivilisatsiooni  kõige  varasemaks 
kandjaks   antiikmaailmas  oli  kreeta- mükeene   ehk  egeuse  kultuur,  mille  peamised  keskused  olid 
Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaare. 
Kreeta. Paleekultuur kui  omaette  nähtus. Keerulise struktuuriga  hiigelsuur  palee: lõputud koridorid ja 
ruumide  kummalised  piirjooned,  labürindi  mulje.   Veevärk ,   kanalisatsioon ,   vannitoad   ja   basseinid
küttesüsteem .  Ehitatud  mördita,   sidumata   kividest.   Rõdud   ja  galeriid,  korruseid  ühendavad   laiad  
trepid.  Puust  värviliste mustritega  sambad  allapoole  ahenevad ,  laeraskus  neil ei   tugine .  Põrandatel 
sageli esinev polükroomne looduslikult (veega)  lihvitud  munakividest  mosaiik
Mükeene  linnustele  on  iseloomulikud  võimsad   kaitserajatised   ja  –müürid  (kükloopilised  müürid). 
Ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuse maa-
ala oli üsna tihedalt hoonestatud, selle keskseks hooneks kujunes suur ristkülikukujuline saalhoone – 
megaron  (hilisem kreeka templi prototüüp). Mükeene  ehitistes  ka allapoole  ahenev  sammas (kivist), 
tihti kaetud sik-sak ja spiraalornamendiga. 
Ajastu ehitusmälestisi:  
  Knossose palee (2. at eKr)  
  Mükeene ja Tirynsi linnused  (2. at eKr) 
  Mükeene lõviväravad (2. at eKr) 
   Atreuse  varakamber (2. at eKr) 
4  Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid.  Konspekt. 
 
 
Ehitustehnika:  Suurte  plokkidena  ehituskivi,  valevõlvid,  massi  koormuse  vähendamise  võtted. 
Samba-tala   konstruktsioonid .  Ehitustüübid:  Palee.  Megaron.  Linnus.  Kamber-  ja  kuppelhauad. 
Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. 
 
 Sisekujundus.  Kreeta  ruumi  organiseerimisel  sai  oluliseks  liikumine.    Liikumise  motiivi  süvendasid 
värvilised sambad ning  seinamaalidel  ja –reljeefidel kujutatu. Paleede kujundamisel kasutati palju ka 
veealusele  maailmale  omaseid  motiive  –  vesikasve,  delfiine.  Samad  kujunduspõhimõtted  ka  Kreeta 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #1 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #2 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #3 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #4 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #5 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #6 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #7 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #8 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #9 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #10 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #11 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #12 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #13 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #14 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #15 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #16 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #17 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #18 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #19 Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ivonneossis Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja.
arhitekt , arhitektuur , ornament , kirik , rooma , interjöör , gooti , basiilika , etruski , palee , kaunistus , ehitustehnika , konstruktsioon , kuppel , troon , võlvid , varakristlik , kesklööv , kompositsioon , põhiplaan

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

48
pdf
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
93
doc
Kunsti ajalugu
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun