Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele. (0)

Sarnased õppematerjalid

48

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad

Kultuuriajalugu

23

doc

ARHITEKTUUR referaat

REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.

Arhdektuuri ajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

22

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine ­ 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad ­ kaks suurmeest

Kunstiajalugu

24

doc

Mahukas konspekt

Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev

Kunst

21

doc

Kunstiõpetuse konspekt

ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab.  Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett

Kunstiajalugu

12

doc

10. klassi konspekt

tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst­ puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised ­ suured kivid 1. menhir ­ 1 suur kivilahmakas 2. dolmen ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi ­ loodusvaimud,-nähtused jne.  3. Egiptuse arhitektuur ­ püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad

Kunstiajalugu

8

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)