olnud kirik. Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. 1327. aastal määrati Jaani kirikule esimenepreester. Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid Jaani kirikus kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku vaid riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on
sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Restaureerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia
sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Reustareerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia
staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsdetailidele. Seda kõike tehti 1930-ndatel, kui ehitustegevus oli Pärnus ülimalt intensiivne majandusliku tõusu ajal. Siinmaa on veel projekteerinud A. Adamsoni kaubamaja, Ammende Villa suvekasiinoks ning Oru lossis kujundanud interjöörid ja Pärnu hotelli söögisaali mööbel. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi omanik Siinmaa emigreerus 1944. aastal Rootsi, kus töötas Norrköpingi arhitektina ning suri juba 4. aastat hiljem.
,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus. ,,Tüdruk pärliga", ,,Piima kallav teenijatüdruk", ,,Härrasmees ja veini joov daam", ,,kunstnik oma ateljees", Delfti vaade · Natüürmort jahisaak, lillevaasid, vaagnad toiduga jne o WILLEM KALF o WILLEM CLAESZ HEDA ,,Hommikueine homaariga" · Maastikumaal - oluline meremaal (meremaalijad = marinistid)
Puhas valge värv, mis aastatega ei luitu, on suhteliselt hiline leiutis. Tal on pisut sinakas toon ja kõige efektsemalt mõjub ta siis, kui on palju tugevat loomulikku valgust. Vahemeremaades näiteks tundub nagu puhtad valged sätendaksid päikesevalguses helesinise mere ja taeva taustal. Kuid vähem intensiivse valguse puhul võivad nad tunduda päris külmad ja jäigad ning väärika vananemise asemel võivad nad üsna kiiresti muutuda luitunuks ja räpaseks. Interjöörid, kus kasutatakse koltunud valgeid toone, on väga silmapaistvad. Kui kõik on üles ehitatud looduslike materjalide tekstuurile, nagu puit, kivi ja pleegitamata kangad, on need sobivad keskendumise, mõtteselguse, puhkuse ja lõõgastumise jaoks. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Sinine
Akropolid muutusid nüüd valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned, nende kasutada oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused
vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19.saj keskpaigast levis komme kujundada maja erinevaid ruume eri stiilides nn "tark valik". Näit kabinet tehti gootistiilne, söögituba renessanss, salong rokokoos ja saalid barokis. Üks kaasaegseid on meenutanud Liivimaaa mõisatest jäänud muljet: "...Tollane mööbel tundus nii ilus, et iga parem seltskond püüdis seda võimalikult palju kokku kuhjata."
Inglise neoklassitsism Sandra Silver · 18. sajandi II pool · Robert Adami stiil · Rooma stiili leidlik interpretatsioon · Ühendatud Louis XVI ja antiik · Nt geomeetriliset ranges planeeringus ovaalsed ruumid · Adam kujundas kõigi oma majade interjöörid · Interjöör konstrastis eksterjööriga · Seinad kaetud stukist groteskimotiiviga · Ümarkaarsed seinanisid skulptuuridega · Inspiratsioon etruskide kunstist Harewood House Väike, ent monumentaalne Kedleston Hall. Triumfikaare sarnane keskosa, kahepoolne kaarjas trepp. Kõrgete akendega põhikorrus. Teise mõjuka arhitekti William Chambersi Somerset House Inglise alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab
......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi
shtml KEILA-JOA Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Keila- Joa mõis 17. sajandil. 1827. a omandas selle Alexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volksonite omand. Enne mõisa siirdumist von Benckendorffide kätte olid kahekorruselise Meremõisa peahoone müürid juba küll valminud, kuid Benckendorffid otsustasid oma mõisa rajada veidi eemale joa vahetusse lähedusse, jättes Meremõisa müürid romantilisteks
August Sang(1914-1969) Väljendab oma tõeotsingulises luules samuti kahtlusi, ent on heausksem ja mingis mõttes elulähedasem natuur. ,,Üks noormees otsib õnne" (1936) Marie ,,Printsess" Under Uudne ja isikupärane armastuslüürika Armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastutulelik Ümbritseb loodus, mis on alati ilus Suuresti impressionistlik- Erksad meeltemuljed värve,varjundeid,lõhnaaistinguid. Tähtsal kohal naiselikud atribuudid: riided, ehted, tubased interjöörid ,,Ehtides 2" Positiivne emotsioon, räägib heast armastusest A rebours 1 Ärevaks(?), räägib armastusest, ent mitte nii positiivselt, on tunda ka negatiivsemat külge Henrik Visnapuu Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik. Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses. Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega
esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909. aasta sügiseks, kui katsetati ka uudseid raudbetoonkonstruktsioone. Hoone valmis täielikult 1910. aasta sügisel.. Teatri kõige tähtsam ruum suur teatrisaal jagunes nelja ossa: 374- kohaline parter, 110-kohaline loozidest koosnev esimene rõdu, 142-kohaline teine rõdu ja 114-kohaline galerii
nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, samuti bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva- ja tekstiilitööstus. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda. Algatus on tulnud ehtekunstnik Kärt Summatavetilt ja tekstiilikunstnik Signe Kivilt. Hoolimata kõrgest töötlemata puidu ekspordist on kiirelt kasvamas meie oma mööbli tootmine, kus disainerid on enim rakendust leidnud ja tunnustust pälvinud. Innovaatilise toote
eurot ja keskmine bilansimaht on kuni 64 000 eurot. 1 http://sisustuskoda.ee/v2/?p=sisustuskoda&l=est 2 http://www.inforegister.ee/11377854-SISUSTUSKODA-OU Toodetest lähemalt OÜ Sisustuskoda tegeleb eritellimusel puittoodete valmistamisega. Toodete valik on väga mitmekülgne ja suur. Toodete nimekirjas on ankad, trepid, elutoa-,köögi-,vannitoa-,kontorimööblid, kaubanduslik inventaar, uksed, baaride ja ööklubide sisustus ja interjöörid. Sisustuskoda OÜ on esimene eritellimusel mööblit valmistav ettevõte Balti riikides, kes on kombineerinud puutetundliku tehnoloogia käsitööl valminud mööbliga. Sisustuskoda OÜ teeb koostööd oma partnerfirmadega ning koos arendatakse ning täiustatakse Thomas Urban Gardner'i leiutist. Firma innovaatilisus Miks just see firma kõige parem on? Seda loomulikult selle pärastet see firma ei ole tavaline puittoodete müüja vaid teeb koguaeg uuendusi ja need on ka vilja kandnud.
ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda. Algatus on tulnud ehtekunstnik Kärt Summatavetilt ja tekstiilikunstnik Signe Kivilt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva ja tekstiilitööstus. Brandid Ivo Nikkolo, Monton, Bastion, Sangar ja spordirõivastele spetsialiseeruv ISC on jõudsalt arenemas rahvusvahelisel maastikul
puitkassettpaneelidega neorenessansi maneeris seinabraadi ja lühtritega, salongist leiame neobarokse ja rokokooliku dekoori. Hallist vasakule jääb kabinet. Säilinud on hulgaliselt kõrgekvaliteedilist tisleri- ja stukitööd nii Tartu kui ka osalt Riia meistritelt. Hoones asub mitmeid esinduslikke historitsistlikke kaminaid ja ahje, ühes põhjatiiva ruumis on maalitud kahlitest soemüür. Teisel korrusel on peamiselt elu-ja külalistetoad. [3] Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püütud taastada algseid interjöörilahendusi, milleks tarvilikku teavet on saadud lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kiriku...
suurt ahhetust tema tööd mulle peale ei toonud. Minu mäletamist mööda polnud ka seal tema noorusea töid, vaid eelkõige sürrealistlikud-minimalistlikud teosed,mida pidevalt läbivad ühed ja samad motiivid. Elamust nõrgestas kindlasti ka fakt, et paar päeva varem olin külasanud Salvador Dali teatrikunstimuuseumi, mis on siiani üks vägevamaid väljapanekuid, mida olen eales näinud. Tõsi, Miro tippteosed nagu ,,Vaikelu vana kingaga" või ,,Hollandi interjöörid I ja II" on amüsantsed, kuid KuMu-s ekponeeritavad maastikumalid jäid mulle lahjaks. Samas, spekuleerimine ajalehe äärele kritseldatud ruutjuurte hinna üle oli lõbus. Siinkohal oleks sobilik Miro lähedase sõbra Joan Pratsi tsitaat: ,,Kui ma korjan maast kivi, siis see on lihtsalt kivi; kui Miro korjab kivi, siis see on Miro."
Nad võtsid kasutusele painutatud puidu tehnoloogia ning olid esimesed tööstuslikul teel mööblivalmistajad. Nende tootmisviis muutus ökonoomse organiseerituse etaloniks. Tellimustööde asemel hakati tegema tooteseeriaid, õppinud meistrite asemel asusid tööle ilma erikoolituseta vabrikutöölised. Viktoria ajastu 1837 -1901 Kuninganna Viktoria ajastu oli suurte muutuste ajastu. Masstoodete küllus ja kättesaadavus mõjutas nii kõrgklassi kui keskklassi elulaadi. · Interjöörid olid kujundatud kindlate kujundusreeglite ja mustrite järgi. · Elumaja oli jagatud kindlateks ruumideks, kus avalik elu ja eraelu hoiti rangelt eraldi. · Salong e.võõrastetuba oli kõige tähtsam ruum. · Ruum oli sisustatud paljude vaatamisväärsustega, külalistele pakuti meelelahutust. · Söögituba oli teine tähtis ruum majas. Rikkalik puhvetkapp oli ruumi keskpunkt
isikupärane armastuslüürika. Underi kujutuslaad on impressionistlik. Tema luuletus Ehtides iseloomustab hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma. Tema kujundid toetuvad hästi eristavatele võtetele- võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele. Kleit ja sellesse riietuv naine sarnanevad lillede, kuupaiste ja taevaga- loodusega. Kleidiriie on pehme ja erutav nagu armastatu puudutus, meenutus suudlusest ergab mälestuses nagu rubiin. Tähtsal kohal olidki riided, ehted, tubased interjöörid. 1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla(1920) ja Pärisosa(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionistlikus tehnikas luuletusi. Sirelilõhnalisest aiast on luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid ...
Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur. Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood,
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. ...
Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu
seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
akadeemiline ning ta läks Saksamaale Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse. Seal olid meeleolud vabamad. Edasi suundus ta õppima Müncheni Kunstikooli, pärast mida Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Tol ajal jõudis Saksamaale impressionism, sümbolism ja ekspressionism (erilise väljatoomine), milledest viimane sobis K.Rauale kõige paremini. Ta jättis ruumi aimatavale, tema töödes esines teatud võrdkujude kasutamine. Teostes domineerivad saarte maastikud, teerajad, rannatalud ja interjöörid ketrajaga, kartulikoorijaga, endasse süvenenud eidekesega. Need teosed on luulelised ja intiimsed, tugeva sotsiaalse alltekstiga. Esiplaanil on vihjed ja teatud meeleolu rõhutamine. K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga. Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930
Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessanss ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud. Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille presidnet Konstantin Päts, pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia. Alatskivi mõisapark kuulub 1964
Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone
-vimperg, kus nissides paikneb 15 figuuri. Keskmist, Troonivat Kristust (20. sajandi koopia) ümbritsevad eest-palujatena Maarja ja Ristija Johannes ning 12 apostlit. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava nn. deesise grupiga. Vimpergi tipp lõikub neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkub ka külglöövide seinte ülaosas. Kõrgemal on tornifassaadil poolfiguuride friis, markeerides kesklöövi kõrgseina omaaegset kõrgust ja kujundust. Kõige rikkalikumalt olid aga kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku ainult riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
Aluseks olid võetud 1910.aasta fotod ja ajalooline õiend. Lossi restaureerimine kestis kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur
Lossi ehitamiseks eemaldati vanad alusmüürid. Koht ise tekitas tähelepanuväärseid raskusi, kuna oli oma 200 m olemasolevast teest kõrgemal ning veetul kaljupaljandil. Lõpuks leiti allikas ja vesi suunati torudega lossini, nagu on tänase päevani. Riedel juhatas ehitust 1872. aastani, mil asemele tuli veel kaks arhitekti, kuni kuninga surm 1886. aastal peatas tööd. Selleks ajaks oli enamus rajatisest valmis ja kuninglike eluruumide kaunistamine lõpetatud, ehkk teised interjöörid jäid pooleli. Valdav on XIII sajandi saksa romaani stiil, ehkki vabas tõlgituses. Teatud jooned on tegelikelt hoonetelt laenatud, ent tervikuna on kompositsioon originaalne; ebasümeetriline väliskuju ja kõrged kooniliste katustega tornid jätavad puude ja kaugete mägede seas unustamatu mulje. Pole ime, et öösiti läks kuningas põhjapoolsele sillale, et küünalde paistel nautida muinasjutupilti oma lossist.
Eestis suurendatakse puitkonstruktsioonide mahtu ning arhitektuurse-interjöörsed stiilid muutuvad mitmekesisemaks, mida just tellijad valivad. Esimene interjööri stiil: „Vene talumaja“ Selle stiili dekoratiivse variandi puhul on iseloomulik lae ja seinte särav taimeornamendi maaling. Seintele on päris tihti riputatud natüürmordi- ja maastikupilte. Interjööri sobivad ka folkloorelemendid: varakastid, kummutid, pingid, kätepesunõud ja loomulikult, samovar. Rahvuslikud interjöörid on eredad ja pidulikud tänu mustertekkide, rätikute ja vaipadele.
mahtu ning arhitektuurse-interjöörsed stiilid muutuvad mitmekesisemaks, mida just tellijad valivad. Esimene interjööri stiil: ,,Vene talumaja" Selle stiili dekoratiivse variandi puhul on iseloomulik lae ja seinte särav taimeornamendi maaling. Seintele on päris tihti riputatud natüürmordi- ja maastikupilte. Interjööri sobivad ka folkloorelemendid: varakastid, kummutid, pingid, kätepesunõud ja loomulikult, samovar. Rahvuslikud interjöörid on eredad ja pidulikud tänu mustertekkide, rätikute ja vaipadele.
Mustavalge kombinatsiooni kasutaja loob endasse sihiteadlikkust ja see aitab kiirete otsuste vastuvõtmisel. Selle kombinatsiooniga liialdamine aga toob endaga kaasa liigse usu õigesse ja valesse õige on suhteline mõiste. Värv ruumis Valge kõrval muutuvad teised värvid kirkamaks ja tugevamaks, kuid paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi tuleks siiski vältida, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitada. Valgetes toonides interjöörid tekitavad pettumustunde, sest ei stimuleeri piisavalt nägemist. Ka haiglaruume ei tohiks seepärast päris valgeks värvida. Ehkki aitab see võidelda mikroobidega, muudab ta samal ajal ,,värvituks" inimeste hinged. Samal põhjusel ei tohiks ka lastetoas valge domineerida. Soovitav on valget kasutada esemete kujundamisel või tähelepanu äratamiseks näiteks reklaami puhul. Valge värv muudab kõik pimedad nurgad valgemaks, kuid kui ruumis kasutatakse
kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika. Neobaroki mõisahoonetele on iseloomulik pompöössus nii seest kui väljast. Interjöörides on kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga. Väga efektne klassikaliste elementidega loss oli Toila-Oru, mis kahjuks põletati maha
tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone. Näiteks esitas WC pissuaari ,,Fontäänina"; teos ,,L.H.O.O.Q."on ,,Mona Lisa" reproduktsioon (pliiatsiga ette joonistatud habeme ja vuntsidega). Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaze. Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult.
kohale või ümber rajades. Kuigi maiade linnade üksikuid osi ühendasid teed, määratles linnaplaani keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik. Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja fassaaddekoratsioonid olid olulisemad kui ehitiste interjöörid ning kujutasid endast tausta nii poliitilisele kui religioossele tegevusele, näiteks ohverdamine, tants ja pallimäng. Suuremale osale hoonetele pääses ligitrepi kaudu, laiade astmetega tseremoniaalsed trepid aga, mida võib näha näiteks Copànis, võisid ürituste ajal samas täita ka istekohtade rolli. Ehitiste suurus ja neil kujutatud iknograafilised teemad pidid nii elanikes kui ka võõramaistes kinnistama arusaama valitseva dünastia võimsusest ja linna pühadusest.
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draa...
Erivärviline klaas, klaasipuhumine, mitmevärviline klaas püramiide ehitatakse vähem, halvemast materjalist ja neid on vähem säilinud. Valge kabel- üleni kaetud relieefidega, hieroglüüfkirjadega vaarao kohta, Lagunenud ehitisi kasutati ehitusmaterjalidena mujal. Buheni kindlus- suur militaarehitis, vähe säilinud, nüüd vee all Beni Hasani kaljuhauad- kuninglike perekondade mittevalitsevad pereliikmed, ametnikud, tohtrid, ülempreestrid, kunstnikud. Kaunid interjöörid, suured seinamaalid- tähtis keskmise riigi aja leid. Uus riik 1570-332eKr. 18-20 dünastia- kõrgaeg Memphis-uus pealinn; Teeba jääb religioosseks keskuseks. Amon-Ra on peajumal. Tähtsad preestrid. Suured Amon-Ra templid ja ülelüldse templiarhitektuur Linnastumine, linnaarhitektuur Uued matmisviisid- maa-alused hauakambrid Preesteraristokraatia elAmarna- tähtis linn Kuninganna Hatšepsuti terrasstempel- suur templite kompleks, naisvaarao( harv nähtus).
nimetatakse servjoonteks, nendevaheline võlvilõik on võlvisiil, siilude liitumispiirkonda nimetatakse võlvikannaks, nende sfäärilist kolmnurkset alumist osa aga vikliks. Ühte ristvõlviga kaetud võlviosa nimetatakse võlvikuks ehk traveeks, võlvikuid eraldavaid kaari aga vööndkaareteks. Viimane vööndkaar enne kooriosa on võidukaar. Interjööri ilmestasid sammaste kapiteeli ja baasi kujundus,aga ka samba tüvise ornamentaalne kaunistus. Romaani kirikute interjöörid paistavad silma oma värvirohkete ja rikkalike kaunistuste poolest. Seina- ja laemaalidemaalide ning reljeefide kompositsioon on ikonograafiline Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn.“vaeste piibel”) .Inimesi kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süžeesid ning imetegusid.
paraaditsev stiil. Tüüpiline ehitis raekoda- kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Kujutav kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti looduslähedust- kujutatav pidi olema võimalikult sarnane inimese või esemega, kõike taheti näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. 1. Olustikumaal kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes · Jan Vermeer van Delft avastati alles 19. saj. Interjöörid ühe või kahe figuuriga, kargetes külmades toonides. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta sugestiivse ruumikujutuse. 2. Portreekunst- rahulolev, teovõimas ja energiline kodanik, sageli tehakse grupiportreed · Franz Hals sidus nii grupi kui ka üksikportreed mingi olustikulise tegevusega- oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Maalimislaad oli vaba ja hoogne. 3
eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud. Riisipere mõis 1821 klassitsism: härrastemaja on suur kahekorruseline madala kelpkatusega kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm. Väga rikkalikud on hoone interjöörid. Mainimist väärib ka hoone keskosas asuv rikkaliku stukkdekooriga kassettlaega kuppelsaal. 10. Millised ehituslikud ja planeeringulised uuendused tõi Eesti ehituskunsti klassitsism? Näited Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
10-liikmeline estraadiorkester). Joonis 8 Projekti kohaselt pidi alumina korrus olema veelgi kõrgem ja avaram, ootesaali ja vestibüüli seined aga olid ette nähtud vooderdada Vasalemma marmoriga. On kahju, et tänaseks on uhked interjöörid minetanud oma kunagise stiilsuse. Palju on sõna võetud monumentaalse kinohoone sobivuse üle sellele kohale. Igal ajastul on oma pretensioonid. Kui praegu heidetakse konoehitajatele ette keskaegse linnastruktuuri mittearvestamist, siis omal ajal oli puuduseks see, et esinduslik hoone ei olnud piisavalt domineeriv, ei esinenud teiste vähemtähtsate ehitiste taustal küllaldase väärikusuega- kaugvaates ei olnud näha hoonet täies ulatuses
Keila- Joa mõis tekkis 17. sajandil. 1827. a omandas selleAlexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila- Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volkonskite omand. Kose- Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N
natuuritruud edasiandmist. Kirik ja aadel mängisid väikest osa maalide tellijatena. Hollandi ühiskonna struktuur kujundas suurel määral kunste ning maalijad kohandasid end keskklassi huvide järgi. Tekkisid uued maaližanrid: maastikud ja vaikelud ja olustikupildid muutusid iseseisvateks teemadeks. Maastikumaalides kujutati maa viljakust, natüürmortidel väärtuslikke esemeid, kodused interjöörid kujutasid omaniku jõukust ja kaubandussidemeid. Kaubavahetust võimaldas pidada Hollandi laevastik ning seetõttu omandas erilise tähtsuse meremaal. Enamik kunstnikke keskendus ühele žanrile ja tihti isegi kitsale teemale. Madalmaades võimsam tsunftisüsteem: teemasid, objekte, kompositsioone ja teostuse viise mõjutasid tugevasti kodulinna eelistused. Maalikunst peeti käsitööks. Edu ja ebaedu sõltusid mõjuvõimsate isikute soosingust.
kuppelbasiilika, kus tsentraal-ja pikiehitis ühendati uudse arhitektuurivõtte viklite abil toestatud kupliga. Basiilika jaotati löövideks sammaste abil, samba tüves oli kannelüürideta, kapiteelil kujutatud taimemotiivid mõjuvad azuurse ornamendina, kapiteeli peale asetati veel trapetsikujuliste külgedega kiviplokk e. talum. Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt marmorit või kohalikku kivi, hilisemal perioodil palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri. Selles linnas asub ka bütsantsi arhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis Hagia Sophia peakirik (532.-537.a., arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest)
tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone. Näiteks esitas WC pissuaari ,,Fontäänina"; teos ,,L.H.O.O.Q."on ,,Mona Lisa" reproduktsioon (pliiatsiga ette joonistatud habeme ja vuntsidega). Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaze. Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
