- Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega - Klismos oli väljapoole kõverdatud sirbi kujuliste jalgadega, seljatugi oli kumer ja lõppes õlgade kõrgusel, puudusid kaunistused - Troonilaadsel istel olid postjalad ja seljatugi, nikerdustega kaunistatud, jalgade hoidmiseks madal pink LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST
asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul ning kombineerisid neid aatriummajadega. 2) sammastega ümbritsetud sisehoov templis. 3) eesõu varakristlikes kirikutes ja islami moseedes. Pildil ühe Pompeij maja peristüül. 13 Klismos Antiik-Kreekas 5. saj e. Kr välja kujunenud, peamiselt koduseks otstarbeks mõeldud tooli tüüp. Klismos on tugevalt väljapoole kaarduvate jalgadega, tagajalad moodustavad sel moel seljatoega ühtse kurvi. Oli eriti populaarne 4. saj e. Kr. Klismosel istuvaid inimesi on sageli kujutatud Antiik-Kreeka amforatel ja bareljeefidel. Alabaster (lad. k. alabaster, algselt sõna pärist egiptusest) peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik, väga pehme, küünega kriimustatav
28 17.10.2011 Cesca e. "B 64" (1928) (1929) 29 17.10.2011 (1936) Mies van der Rohe arhitekt ja mööblidisainer 30 17.10.2011 MR 20 (1926--27) Barcelona tool (1929). Eeskujuks klismos ja sella curulis 31 17.10.2011 Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier Funktsionalism on selline arhitektuuuri põhimõte, mille kohaselt ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist; funktsionalism on arhitektuurse modernismi skemaatiline ja
Jalad kordasid samba vorme. Kline juurde kuulus kindlasti ka jalapink. Söömise ajaks tõsteti peatsipoolele nelinurkne väike laud. Voodi põhi oli punutud, küljelaudade ja sügava põhja vaheline ruum täideti heina, lehtede, villa vms materjaliga või viimastega täidetud madratsiga. Istemööbel oli mitmekesine, kõige levinum oli neljale väljapoole kaarduvate jalale toetuva isteplaadiga järi. Kastutati ka kastistet, mille küljed võisid olla maalitud ja ristjalgadega. Leentool klismos oli sibrikujuliste jalgade ja kumera seljatoega, mis oli umbes õlgade kõrgune. Tähtsate isikute tarvis olid ka troonid, mis sarnanesid egiptuse troonistmele, mille juurde kuulus ka jalapink, et jalad ei puutuks kokku kivipõrandaga. Laudadest on võimalik eristada kolmel või neljal jalal asuval kiviplaadist söögilaudu trapezasid, mis tõsteti kline ette söömaajaks. Luksusesemetena kasutati pronksist laudu. Kreeklaste riided olid lihtsalt seinal nagis ning asju hoiti kirstudes
Akantuse motiivi hakati kreeka ornamendis kasutama klassikalisel ajastul,; hellenism tõi endaga kaasa bukranioni ja girlandi. Mööbel. Kreeka originaalmööblist on säilinud mõned üksikuid näidised marmorist teatriistmetest. Mööbli vormid ja tüübid aga on meieni jõudnud reljeefkujutistelt, vaasimaalidelt ning ka Tanagra terrakotakujukeste vahendusel. Tüüpilised mööbliesemed olid voodi, diivan, lamend (kline) , häll, kirst, laud, klapp-pink. Tuntakse ka erilist nn naiste tooli klismos, mis paistab silma kerguse ja elegantsiga, iseloomulikud on väljapoole kaarduvad jalad. Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus