kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi. Risti lõikamine puudesse on tõrjemaagiline toiming: Kui surnut viidi, enne surnuaiale jõudmist esimese metsatuka juures lõigati rist puu peale. Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli ainult ristini ja sealt edasi ei saanud. horisontaaljoon staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust, materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti, aktiivset, positiivset, ekstravertset ja maskuliinset. nool kindel suund Algpunktist tekib liikumine, püüd millegi poole. Eesti mütoloogias Ilmasammas (toetab taevast maa kohal, on Põhjanaelaga taevasse kinni löödud), vaimsuse ja
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandjaks said humanistid vaba isiksuse arenemine! 13) Renessanssi inimene usuti olevat universaalne inimene. See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt
Õpetaja ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse tekitaski mul huvi füüsika vastu. 2. Kuna üks kuup dm on võrdne 1 l siis peaks taignakaussi panema pool kasutuses oleva klaasnõutäit vett. Selleks, et saada klaas täpselt pooltäis on selline nipp, et paned klaasi silma järgi natuke üle poole klaasi. Siis kallutad klaasi (lastes osal veel välja voolata) kuni vett on täpselt niipalju, et vee horisontaaljoon on klaasi paremast ülemisest otsast klaasi alumise vasaku otsani. See ongi täpselt pool klaasi(ehk antud juhul pool liitrit). Ja selle kallad taignakaussi. 3. Mõõdan pliiatsi läbimõõdu: pliiatsi läbimõõt = (0,8 +-0.1)mm. Siis kerin niidi ümber pliiatsi ja mõõdan nende läbimõõdu: pliiatsi ja niidi läbimõõt = (0,9+-0,1). Sellest lahutame pliiatsi ligikaudse läbimõõdu ja saame niidi ligikaudse läbimõõdu. (0,8+-0,1)mm -(0,9+-0,1)mm =(0,1-0,2)mm
Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli · Hagia Sophia katedraal · San Vitale Romaani kunst 10.-12.saj Keskaja esimne Ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. · Sakraalarhitektuur - kloostrid ja kirikud · Profaanarhitektuur - linnused · Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON, SILINDERVÕLV · Pisa "imede väli" 1052 - 1272 Itaalias · Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj · Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst) · Vaestepiibel - reljeef kaunistused ja seinamaalid aitasid selgitada pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Pop oli Viimne kohtupäev Gooti kunst 12-16.saj · Vara gootika 12.saj · Kõrggootika 13.-14.saj · Hilisgootika 15.-16.saj
harmooniat ja tasakaalu. Ringi või hulknurka peeti kiriku jaoks ideaalseks vormiks. Sellisele ehitisele oli ainsaks sobivaks krooniks kuppel, mida peeti traditsiooniliselt universumi sümboliks. Antiigist võttis renessanss üle orderisüsteemi, lisaks neile võlvi ja kaare. Nendest põhilistest elementidest loodi erinevaid kombinatsioone. Iseloomulikuks sai klassikaline antiigist pärit lähenemine orderisüsteemile- dooria, joonia, korintose (alt ülespoole). Dominantideks kujunesid taas horisontaaljoon ja ümarkaar. Võlvidest eelistati kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat vastupidiselt klassitsismile mis oli värvilage. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks
Kunstiteose analüüs 1. Faktiline materjal · Teose pealkiri: Avignoni neiud. · Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik. · Valmimisaasta: 1907. aastal. · Teose materjal: õli lõuendil. · Suurus: 244 x 233 cm. · Asukoht: New York: Museum of Modern Art. · Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistl...
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnast...
kividest hästi laotud. Kirikuhoone rajati ida-lääne suunas. Sel kombel vaatas kirik oma asendiga lootuse, ületõusmise poole ehk sinna, kuhu ta soovis lõpuks juhtida ka inimest. Romaani stiil Keskaja kunsti saab eristada kaht suurt perioodi: romaani ja gooti stiili perioodi. Romaani stiil oli keskaja Euroopas esimene ühtne kunstistiil, see valitses 10.-12. sajandil. Romaani stiili kõige olulisemad tunnused on horisontaaljoon ja ümarkaar. Gooti stiil sajandi keskel tekkis Prantsusmaal uus kunsistiil- gootika, mis levis peagi üle kogu Euroopa ning kestis 16. sajandini. Selle stiili kõige silmapaistvam tunnus on teravkaar ja vertikaaljoone rõhutamine. Suurte gooti kirikutel said tüüpiliseks kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Vitraažikunst Gooti kirikus avaldab eriti muljet kesklöövi hiiglaslik kõrgus. Vaba
siseruumi läbimõõte üle 40m. Hiigelsuur kuppel on olnud eeskujuks hilisematele arhitektidele. Romaani stiil 10.-13.sajand · I feodaalajastu suur kunstistiil. · Hakkasid kujunema 3 uut rahvust- prantslased, sakslased, itaallased. · Puudusid majanduslikud sidemed-vähe linnu,naturaalmajandus,riigid vähe seotud. · Valitses kiriks ja Rooma paavst. · Muutused usuelus. Romaani stiili tunnused · Massiivsus · Ümarkaar · Rõhutatud horisontaaljoon Veneetsia Püha Markuse Katedraal (11.saj) Gooti stiil 12.saj-16.saj and · varagootika(u 11401200) · kõrggootika(u 12001350) · hilisgootika(u 13501525) · Nimi gootide hõimu järgi. · Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Gooti stiili tunnused · Teravkaar · Roidvõlv · Vähe seinapinda · Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv vertikaaljoontele allutatud. · Raidkaunistused on ristikulehte
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA ESSEE Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 42 Juhendaja: A. Rõuk Tallinn 2009 Sisukord. Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks....................................................................................... 3 Eeldused.......................................................................................................................................... 3 Aluspinna kontroll ja eeltöötlus......................................................................................................3 Detailide kinnitused........................................................................................................................ 3 Tellingud, kiled ja ilmastik.....................................................................
19.saj hakkasid tekkima linnad, mis vajasid samuti ehitusmeistreid. Nii tekiisidki linnades töökojad, kus kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid.( sakraal- kirikuga seotud; ilmalik..) Romaani kirik mõjus paksude kivimüüride ja väikeste akendega raskepärasena. Materjalina kasutati maakivi, mis tahuti parajateks plokkideks, tellist kasut vähe. Neid kasutati kindluse ja varjupaigana.Sama eesmärk ka tornidel- et näha kaugele jne. Romaani stiili olulised tunnused: ümarkaar, horisontaaljoon. Põhiplaanilt ikka ladinaristi kujulised. Pikihoone ja põikihoone kohal kõrgub võimas nelitistorn. Pikihoone jagatakse löövideks. Romaani kirikutest on enamik basiilikad. Basiilika- kesklöövi ülaosas on aknad. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga!!!! Skulptuuri iseseisvalt ei esinegi. Mingid skulptuuri üksi tänavale panna..- no way ! Skuptuurid fassaadidele, portaalidele, --tegu RELJEEFIGa. Materjalina eelistati pronksi ja kivi. kasutati ka puud. Kivi ja puuskulptuurid värviti
20).Joone asümptoodid Kui joone y = f(x) punkti P kaugenemisel lõpmatusse punkti P kaugus mingist sirgest läheneb tõkestamatult nullile, siis seda sirget nimetatakse selle joone asümptoodiks. vertikaalasümptoodid: Joon x=a on funktsiooni y=(f) vertikaalasümptoodiks, kui vähemalt üks järgnevatest tingimustest on tõene: 1. 2. horistonaatlasümptoodid: Horisontaaljoon y=c on funktsiooni y=f(x) asümptood, kui: või . kaldasümptoodid y = kx + b, kus Kaldasümptoodide leidmiseks tuleb suurused a ja b määrata juhul x→ ∞ ning seejärel asetada nad antud võrdusesse.(y=ax+b) 21. Funktsiooni diferentsiaali geomeetriline tõlgendus: dy = y’(x) dx=y’(x)Δx , y’(x)=tan α, dy/ Δx=y’(x)tan α
Romaani ajastul hakkasid Euroopas välja kujunema rahvused ja rahvusriikide piirid. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: massiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles peatähelepanu oli pööratud sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad olid massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis iseseisvatena. Silinder ja ristvõlvid, monumentaalsed piilarid ja sambad. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja uste. Sissekäik vormistati perspektiivportaalina. lKiriku pikihoone idaosa lõikus põiklöövi e
akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse. 3. Vaatekaugus peab olema 5070 cm. 4. Valgusallikas ei tohi olla vaateväljas ega selja taga. Akende katmiseks on soovitatav kasutada heledaid püstlamellkardinaid või ruloosid, mille peegelduskoefitsient ei ole väiksem kui 0,4. Vajadusel võib neid kombineerida. 5. Silmade horisontaaljoone ja vaate suuna vahel peaks olema 20 o nurk e silmade horisontaaljoon peab asuma kuvari ülaservast kõrgemal, suurte kuvarite puhul võib asuda ülemise rea kõrgusel. Kehaasend istudes 1. Reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 2. Istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; 3. Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°; 4
P=f (V ) ehk ruumala V võetakse abstsissiks ja Termodünaamika I seadus suletud süsteemile antud q U rõhk P ordinaadiks. soojushulk kulub süsteemi siseenergia Isobaarilise protsessi graafik on horisontaaljoon ning muutmiseks ja töö w tegemiseks välisjõudude vastu isokoorilise protsessi graafik vertikaaljoon. Et gaasi paisumistöö avaldub ruumala muudu ja rõhu (kasulik töö); lühidalt q= U + w . korrutisena, siis saab selle leida graafiku ja V -telje
kui 1,0 ja peab olema täidetud tingimus K1 = Km. K2 K1 K1=Km h T Joonis 3.6. Ekvivalentne kaheastmeline koormusgraafik Teisendamine toimub jn 3.7 kohaselt. Tegelikule koormusgraafikule kantakse trafo nimivõimsuse SN alusel horisontaaljoon K = S/SN = 1. Horisontaaljoone koormusgraafikuga lõikepunktide abil leitakse trafo nimivõimsust ületava koormuse kestus h'. Allesjäänud ajalõik T - h' jagatakse intervallideks ti arvestusega, et oleks võimalik hõlpsalt määrata iga intervalli keskmist koormust Si. Leitud Si ja ti suuruste alusel arvutatakse esimese koormusastme K1 suurus 2 2 2 1 S1 t1 + S 2 t 2 + ... + S m t m .
õlgu (vaata Rahvusvahelist ohutu viljaveo koodeksit). Laeva püstuvus on seetõttu ohustatud ja kapteni tegevus võib vajalikuks osutuda. 2. Kuna nihkunud lasti kogus ja nihkekaugus on kuni lastiruumi ülevaatuseni teadmata, võib olla kasulik hinnata vettevajunud parda poolset jääkpüstuvust järgmisel meetodil: · Võtta olemasolev staatilise püstuvuse diagramm viimase sissekande järgi · Märkida kõverale peale lastinihet tekkinud kreeni nurk ja tõmmata läbi saadud punkti horisontaaljoon (joonis 1) · Jääkpüstuvus on viirutatud ala pind, mis on piiratud staatilise püstuvuse kõvera, tõmmatud horisontaaljoone ja üleujutusnurgaga. Nüüd peab jääkpüstuvust võrdlema tavaliste minimaalsete püstuvus- ja ilmastikukriteerimi nõuetega ulatuse, pindalade ja suurima õla suhtes. 3. Kui laeva püstuvuse kindlustamiseks loetakse vajalikuks rakendada parandusabinõusid, peab silmas pidama järgmisi aspekte:
-13.sajandil peeetud ristisõjad). Kaubavahetuse areng omakorda soodustas kiiret linnade tekkimist (kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja Itaalia), mis tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või siis piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul kujunesid Euroopas välja ka rahvused ja rahvusriikide piirid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles pöörati peatähelepanu sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad on massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis suhteliselt iseseisvatena. Ehituskeskusteks olid kloostrid. Kloostri põhiskeem oli välja kujunenud juba varakeskajal, nüüd sai see endale vaid lõplikud tunnused. Kloostri keskseimaks hooneks oli kirik, mis ehitati basilikaalsena, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine......................................
k o h t k õ v e ra l pc lo g J o o n is 4 .8 C a s a g r a n d e v õ te p c m ä ä r a m is e k s Casagrande võte kompressioonikõvera eeltihenemissurvele pc vastava murdepunkti määramiseks, kasutades poollogaritmilist teljestikku. Kompressioonikõveral leitakse proovimise teel kõige väiksema kõverusraadiusega koht, tõmmatakse sealt horisontaaljoon ja puutuja kompressioonikõverale. Seejärel joonestatakse nende kahe sirge nurgapoolitaja. Nurgapoolitaja ja kompressioonijoone sirge osa lõikepunkt määrabki pc. Poollogaritmilises teljestikus on iseloomulik, et kompressioonigraafik pingete puhul üle pc on praktiliselt sirge väga suures pinge diapasoonis (joonis 4.9). e e1 e2 lo g 1 lo g 2
inimeste toetamine nende kasvukriisis, nende jõuvarude vabastamine kasvuks. Teadmine arengukriisidest annab teatud spikri mõistmaks oma elu, minevikku, olevikku ja tulevikku. Teooria annab maamärgi, mille abil saame mõelda kogemustest. Nii õpime tundma ja mõistma iseennast ja oma käitumist erinevates eluetappidest. Mõtlemiseks ja tegemiseks ülesanded: Joonista paberilehe keskele horisontaaljoon paberi ühest servast teise. Jaga see joon vanusejoontega kuni tänapäevani. Märgi joonele elu sündmuste kohad nagu lasteaeda ja kooliminek, ristimine, leer, haigused, kaotused, muutused, sõprused, õppimine jne. Joonista elujoon vasemalt paremale. Joon läheb horisontaaljoonest
Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kategoorilise süllogismi korral me kasutasime analüüsiks ning tähistasime loogilisi lauseliikmeid – termineid. Järgnevalt käsiteldavates liitlausetega süllogismides aga kasutame analüüsiks ning tähistame lihtlauseid tervikuna, sest oluline on, kas need laused tervikuna on tõesed või mitte. Süllogismide puhul on lõppjärelduse märkimiseks erinevaid võimalusi. Üks võimalus on tõmmata eelduste ja lõppjärelduse vahele horisontaaljoon. Kasutusel on ka erisümbolid, nt järelduse jaoks sümbol ∴või _ ning eelduste jaoks sama sümbol ümberpööratult ∵. Järelduse sümbol lause ees tähendab, et lause lugemist tuleb alustada sõnaga järelikult. Tekstis võib selle ka välja kirjutada ning vajaduse korral teeme seda edaspidi lühendi „J:” abil. Lihtsustamaks kirjapilti, kehtestatakse käesoleva õpiku raames liitväidetega süllogismide märkimiseks täiendav kokkulepe:
Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kategoorilise süllogismi korral me kasutasime analüüsiks ning tähistasime loogilisi lauseliikmeid termineid. Järgnevalt käsiteldavates liitlausetega süllogismides aga kasutame analüüsiks ning tähistame lihtlauseid tervikuna, sest oluline on, kas need laused tervikuna on tõesed või mitte. Süllogismide puhul on lõppjärelduse märkimiseks erinevaid võimalusi. Üks võimalus on tõmmata eelduste ja lõppjärelduse vahele horisontaaljoon. Kasutusel on ka erisümbolid, nt järelduse jaoks sümbol või ning eelduste jaoks sama sümbol ümberpööratult . Järelduse sümbol lause ees tähendab, et lause lugemist tuleb alustada sõnaga järelikult. Tekstis võib selle ka välja kirjutada ning vajaduse korral teeme seda edaspidi lühendi ,,J:" abil. Lihtsustamaks kirjapilti, kehtestatakse käesoleva õpiku raames liitväidetega süllogismide märkimiseks täiendav kokkulepe:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
