Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, sinna avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid, mida mööda sai lamedale katusele. Värvidest oli eelistatuim erksinine taust nii välis- kui ka siseruumi kaunistamisel. Kasutai veel telliskivipunast, kollast, musta, valget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 1 Ornament. Sumeritel valdavalt geomeetriline, arvatavasti oli saanud inspiratsiooni roost punutud mattidest. Näited ornamendi kasutamisest – templiseinte kaunistamine savist ja asfaldist koonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi aste oli kaetud musta asfaldiga, järgmine sinise värviga, kolmas aste valge värviga
püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad – kirikud, lossid ja hauakambrid ja monumentaalsed rajatised - need kõik väljendavad igavikku. Seinad, pilastrid, postid olid kaunistatud hieroglüüfidega ja matusestseenidega, kus inimeste figuurid olid kujutatud tunnuslikus poosis – pea ja keha alumine osa – profiilvaates, keha ja käed – eestvaates. India stiil – India interjööri stiil – see on türkiissinised, vaarikpunased, oranžidvärvid, mis on absoluutselt kordumatud. India siid ei ole nii sile jalibe nagu seda on hiina oma, ta on natuke krobedam. India majade mööbelon madal, käsitsi saetud väga tugevast puidust (tiik). Iseloomulikukserinevuseks on maja detailide kerge transformatsioon: toolid ja lauad,sirmid, luugid ja uksed „vahetavad tihti oma rolle“. Modern- Modern stiili tähed on kompositsioon paksudest ja peenikestest
püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad kirikud, lossid ja hauakambrid ja monumentaalsed rajatised - need kõik väljendavad igavikku. Seinad, pilastrid, postid olid kaunistatud hieroglüüfidega ja matusestseenidega, kus inimeste figuurid olid kujutatud tunnuslikus poosis pea ja keha alumine osa profiilvaates, keha ja käed eestvaates. India stiil India interjööri stiil see on türkiissinised, vaarikpunased, oranzidvärvid, mis on absoluutselt kordumatud. India siid ei ole nii sile jalibe nagu seda on hiina oma, ta on natuke krobedam. India majade mööbelon madal, käsitsi saetud väga tugevast puidust (tiik). Iseloomulikukserinevuseks on maja detailide kerge transformatsioon: toolid ja lauad,sirmid, luugid ja uksed ,,vahetavad tihti oma rolle". Modern- Modern stiili tähed on kompositsioon paksudest ja peenikestest
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus
Prantsuse barokk Peent ning kallist baroki-ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Mööbel oli luksuslik ja toretsev, mida iseloomustavad ebatavalised vormid, käsitöö, metall marketrii, kallid eebenipuu materjaalid, messing, pronks, kullatud nikerdused, tina, pärlmutter. Laudadel ning kummutitel ilutses marmori ja graniidi pealised. Sellist stiilikäsitlust tuntakse ja nimetatakse tänapäeval Boulle stiiliks. See muutis mööblivalmistamise ajalugu. 8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne. 1730 aastal võeti ''rocaille'' põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv
valitsusajal ja soosingul see tekkis. Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Maalikunst "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur
inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17.saj teisel poolel algas uus tõus. 1666 aastal avaneb suur tööpõld, kui 80% Londonist maha põles. Uue Londoni kavandajatest oli Christopher Wren, kes ehitas 54 kirikut, tähtsaim neist oli St. Pauli katedraal. Ta tundis Itaalia arhitektuuri väga hästi läbi Palladio loomingu ja läbi graafiliste lehtede. Kuppel oli sale ja kõrge. Fassad kahekorruseline, arhitektuuri elemendid olid klassitsistlikud kuid tornid olid baroklikud. 18.saj arhitektuuri mõjutas samuti Palladio. Palladinismi pooldasid enamik arhitekte, ka William Kent, kes on tuntud kui inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Inglise park oli väga juhuslik, üksikud puud või puuderühmad. Hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad
Kõik kommentaarid