spiraalsete puusadega. Mõlemas stiilis kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. 10.saj keskpaigas arenes jellinge mallidest välja Mammeni stiil (950-1060a) Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Loomade kehad olid tihti kaunistatud keerukamate mustritega, kui Jellingi stiilil. Loomade kehasi täideti täpilise mustriga. Spiraalse puusa motiiv suurenes veelgi. lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmust näol. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kivi, puud ja elevandiluud. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid 11. saj. alguses Mammenile järgnenud Ringerke perioodil(980-1050a) Selleks ajaks oli lehemuster juba tavaline ning väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. ka loomad muutuvad veel väänlevamateks. Loomakehasi ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi.
Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus Kujutav kunst Samuti antiiktraditsioonid Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused Sagenevad inimeste ja loomade kujutised Taaselustub Modelleerimine kehasid valguse ja varjuga Ruumi kujutamine Maastiku kujundamine Figuure ümbritseb roomapärane raamistik Abstraktsete ornamentide kõrval samasugu- sed looduslähedased taimemotiivid nagu antiikunstis Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele Raamatute köited kujutavad kullassepa- ja juveliirikunsti meistriteoseid Näitavad keldi-germaani metallikunsti järkumist Viljeldi kloostrites ja lossides Saint-Riquier´ klooster Pranstsusmaal. 800. a. Hävinud Karl Suur prinksist ratsakujuke. 9. saj. II pool. Aacheni lossikabel Saksamaal. 792-805. Illustartsioon Utrechti psaltrist.
ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest) Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid. Kreeka arhitektuuri näited: Vanimad sailinud templid on pärit 7.sajandist e.Kr. Need arhailise aja doorja stiilis ehitised on ranged, kohmakad. · Poseidoni tempel Paestumis (dooria stiilis) · Zeusi tempel Olümpias (dooria stiilis peripteer) Parthenoni tempel------> Ateena Akropoli tähtsaim ehitis. ---> Parthenoni tempel oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud tempel.
kaunistatud kiviplokid. · 6. Saj Ehitati selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit- üks suurem keskel, 4 väiksemat ristharude kohal ( NT: Apostlite kirik Konstantinoopolis) · Peale Justinjanus I surma ehituskunsti vaikne aeg · 9.saj lõpul levib viiskuppelkirik. (põhiplaanilt ruut) · Bütsantsi sammas: nagu 4 vaagent, kus peal lindude, loomade (müstiliste) kujutised, taimemotiivid Kujutav kunst: · Skulptuur praktiliselt puudb, kui on , siis väga moonutatud · Tähtis on maalikunst · Seoses kirikuga- mosaiigid (klaaskuubikud, kuld, pärlid, kalliskivid) NT: Ravenna kirikute mosaiigid · Miniatuurmaal arvukad käsitsi kirjutatud pühakirjad, raamatud · Ikoon (tahvelmaal) ehk pühapilt. Maaliti pärnapuutahvlitele. Pühad materjalid, 2 tehnikat: enkaustika ja tempera(muna/meevärvid) · Ikoonimaalijad-mungad
tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid
KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest •.Ühes või kahes reas •.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Sammas • Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail • Sammas jaguneb järgmiselt: 1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. ...
ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks. Kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. 2. joonia stiil Hilisem Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a. toimusid Ateena Akropolil suurejoonelised ehitustööd. Sinna püstitati terve ehituskompleks: mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ja riigikassa. Sisse pääses läbi sammastatud väravehitise. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES Õpilane: Anne-Ly Väli Klass: 11 E Õpetaja: Aet Kallam
Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste ajal kanti tempel laiali, aga saksa arheoloogid ehitasid selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a. põletas selle templi maha Herostratos. Templist on alles selle varemed
linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu. See on püstitatud tundmatute rahvaste poolt, kuid hiljem kasutasid seda rituaalide läbiviimispaigana keldid. Megaliitehitisi on leitud ka Iirimaalt, ja Prantsusmaalt. Prantsusmaal Carnac'is ja Bretagne poolsaarel asuvad dolmenid
Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele. Lihtsa ehitise muutsid ilusamaks arvukad keraamilised kaunistused. Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ehk surnute linnad. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose stiilis sambaid, sest need olid kõige uhkemad. Sammaste ülesanne oli
kõrgem. Samba tüves on kaetud Toetub ümmargusele Kõige uhkemad püstiste vagudega. baasile. sambad. Kapiteeliks Kapiteeli ülaosas on Võrreldes dooria ja kaks plaati - alumine padjakujuline kivi, joonia sambaga veel ümmargune, ülemine mille otsad oleksid saledamad ja pikemad. nelinurkne. justkui rulli keeratud. Kapiteeli ülaosas Friisil vaheldumisi See on voluut. taimemotiivid reljeefid ja püstvaod Kasutatud materjalid: http://kunstiabi.weebly.com/templid.html https://www.google.ee/?gws_rd=ssl
Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid
* mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruumilisus Kunstnikud: * Henri Matiss`e * Raoul Dufy * Georges Rouault Kubism 1907 - 1914 * geomeetrilised kujundid * tahtlikult moonutatud perspektiiv * püüti üht eset näidata korraga mitmest küljest * levinuimad olid natüürmordid Kunstnikud: * Pablo Ruizi Picasso * Juan Gris
rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures. Häid näiteid Borre stiili kohta on leitud kuulsa Gokstadi laevmatuse kohalt. Kümnenda sajandi keskpaigas arenes Jellinge mallidest välja Mammeni stiil, mis sai endale nime Jüütimaal Mammenis leitud kirvest ehtivate kaunistuste järgi. Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmuste näol. Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad niisugused meistriteosed nagu näiteks Bambergi kirst ja madudesse mänhkunud loom Harald Sinihamba mälestuskivil Jellingis. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid üheteistkümnenda sajandi alguses Mammenile järgnenud Ringerike perioodil. Selle ajaks oli lehemuster juba tavaline. Uuele tasandile jõudisd need tendentsid viikingite kunsti viimasel ehk Urnesi perioodil, millele andis nime Urnesi kirik Norras
11) Iseloomusta: a) dooria stiil iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist
· Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, kahurid, kiivrid). · Direktooriumistiil lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. · Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärasem
JUUGEND 20.sajandi esimene veerand Eelkäijad: Juugenlikke jooni oli Toulouse-Lautec'i töödes, Morris Oli viimane peaagu kõiki kunstiliike haarav stiil Nimi 1896.a Münchenis ilmuma hakanud ajakirja järgi ,,jugend" , kus sellist kujundusstiili kasutati Iseloomulik: 1. Dekoratiivsus 2. Tasapindadel(tekstiil, raamatukunst, tapeedid jne) lainetavad, väänlevad, leegitaolised taimemotiivid; Mackmurdo, graafikas Beardsley iluustreerinud o.wilde ,,Salome" 3. Aridektuuris, mööblikujunduses orgaanilist maailma meenutavad vormid, rõhutati vertikaalsust 4. Vastandus proosalisele igapäevaelule 5. Tihti seotud sümbolismi ja/või rahvusromantismiga 6. Maalis venitatud figuurid, otsitud poosid; Voysey, Day, Mackintosh, Vekde, Hodler, Klimt(kasutas kalliskive ja kullalehe tükikesi), Mucha, Gaudi
JOONIA STIIL Hilisem. Sammas on peenem ja elegantsem. Ümmargune mitmeosaline baas, kapiteeli ehhiin koosneb nn. rullispagjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega, abakus on kaunistatud mitmesuguste motiividega (munavööt, palmett, helmisnöör). Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL Erineb jooniast põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba alumise osa raadius), ülejäänud mõõdud olid selle korrutised. Kreeka arhitektid kasutasid ka oskuslikult nn
skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid
kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid -maalid olid sisult poeetilised ja sümbolistlikud Victor Horta 1881-1973 Belgia -kasutas omapäraseid taimi oma ruumide ja mööbli dekooris -suure fantaasiaga William Morris 1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi 1852-1926 Hispaania -kasutab palju erinevaid ehitusmaterjale ( raudbetoon, sepis, käsitöö, vitraazid, tisleritöö, värviline keraamika). -alustas ,,Püha perekonna" kiriku ehitust (ei valmi kunagi). Kubism -geomeetrilised kujundid
detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid.
detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid.
Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid
kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879. Põhjatornis olev kell on kingitud 1670.a Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ainuke mälestus 1670.a ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 a kaupmehe I.E. Steinbergi poolt annetatud malmkell. Juugendstiil Juugendstiil tuleneb saksa ajakirjast "Jugend"(noorus)nimetus kus seda stiili tuntakse ja soovitati. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest: tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatud panda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid.
Isikupära Isikupärased jooned polnud Lihtrahva puhul võib näha olulised, rass oli oluline ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas lihtrahvas tegelaskond: Kujutamisviis: Taga olevad isikud kujutati Taga olevad isikud kujutati
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega.
Neogooti stiilis arhidektuurid on Eestis Jaani kirik, Sangaste loss. Inglismaal : Londoni parlamendihoone (pildil) Neovene stiilis on Aleksander Newski katedraal Toompeal Tallinnas. Eklektika Eklektika on erinevate stiilide segu. Uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt nt: raudbetoon, raud, klaas. Nt: Kaarli kirik Tõnismäel Tallinnas. (pildil) Juugend stiil 1900.a. Taimemotiivid. Ühtlased värvipinnad. Väljavenitatud figuurid. Rõhutatud piirjooned Arhidektuuris kasutati loodusele omast kõverjoont. Hoone välisilme kujunes tema funktsioonist e. otstarbest. Nt.Gustav Klimt (pilt) Rahvusromantism Peamiselt levis nendes maades, kus ei olnud veel iseseisvat riiki. Nt: Norra, Soome, Eesti. Temaatika kujunes rahvaluule, eeposte, legentaarsete ajaloo kujutamisega. Nt: Eestis- "Kalevipoeg" K.Raud, O
Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Makedoonia Aleksander-Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II poeg. Philppos-mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, Makedoonia Aleksandri isa Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne 2) joonia- naiselik, baas all 3) korintos-taimemotiivid Kuulsaimad templid: · Apolloni tempel Delfis · Poseidoni tempel Paestumis · Zeusi tempel Olümpias · Artemise tempel Efesoses Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni tempel, Athena pronkskuju, Parthenon, propüleed, Nike tempel. 9. Vaasimaal, skulptuur (arhailine ja klassikaline skulptuur jne) Näited! Arhailine ajastu- sealt pärinevad vanimad skulptorid, noormeeste kujud (kouros), neiud (kore)
Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuur o Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. o Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. o Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. o Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn. Troffekimpu(lipud, mõõgad,hellebardid, kahurid, kiivrid jne.). o Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumstiil: kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed.
Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas lilleõite ja akantuse lehtede kujutised. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Kreeka templid Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arhitektuurist. Siinkohal on Egiptuse templid kombineeritud kohalike traditsionaalsete megaronidega, et luua uuemat, lihtsamat ja elegantsemat vormi. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki, ent
Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: · Viimne kohtupäev · Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos) · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) · Kristuse kannatuslood Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega. Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv
Keskel akendeta tühi ruum, milles jumala kuju. Viilkatusega. Algselt värvilised, mitte valged, nagu meie neid näeme. 4. Kreeka ehituskunsti kolm stiili + kirjeldus Dooria sammas- vanim, suhtelised madalad ja jässakad, lihtne ja range. Joonia sammas- ümmargune baas (alusosa), elegantsem kui dooria, kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsas oleksid nagu rulli keeratud- VOLUUT Kornituse sammas- hellenistlik, toretsev, rikkalikud taimemotiivid kapiteeliosas. 5. Kreeka maalikunst, rooma maalikunst (mida kujutati, kuidas) Kreeka maalikunst- kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgelt, meieni pole midagi säilinud, maaliti vahavärvidega puidule või kivile, kujutati peamiselt inimesi (nagu skulptuuriski) Rooma maalikunst- tunneme tänu Pompeijst leitud seinamaalidele, looduslähedane laad, osati edasi anda inimkeha õigeid proportsioone
renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuuris asendusid rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid jne). Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. See kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed
Aeg: 19 saj. algus Tunnused: *Täiendvärvused. *Säravad ja dekoratiivsed värvitoonid. *Ruumilisus on kaotatud. *Teadlikult on eiratud perspektiivi reegleid. *Segamata värvid lõuendile. Kunstnikud ja maalid: *Henri Matisse(1869- 1954) ,,Tants" ,,Elurõõm" *Georges Rouault(1871- 1958) ,,Vana kuningas" ,,Piinatud Kristus" *Karl Pärsimägi(1877- 1953) ,,Jahid sadamas" ,,Kummardus Mozartile" JUUGEND Aeg: 19saj lõpp, 20 saj algus Tunnused: *levinumad on taimemotiivid. *Rõhutatud piirjooni. *Sujuvad ja väljavenitatud jooned. *Ei taodelda ruumilisust. *Sarnaneb vaiba ja vitraazkunstiga. Kunstnikud ja maalid: *William Morris(1834- 1896) ,,Red House" *Antonio Gaudi(1852- 1926) ,,Casa Batllo" *Gustav Klimt(1862-1918) ,,Suudlus" *O.Beardsley (1872- 1898) ,,Unelm" *Kristjan Raud KUBISM Aeg:1907 a. Aluspanija oli Pablo Picasso Tunnused: *Geomeetrilised kujundid. *Väljendusvahendid olid jooned ja pinnad. *Värvid- pruun
Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed (alus, friis), osa vertikaalsed (sambad). Kõige tipus kolmnurkne viil tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid: Vanimad säilinud templid on pärit 7. sajandist e. Kr. Need arhailise aja dooria stiilis ehitised on ranged, kohmakad. * Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. * Zeusi tempel Olümpias
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim
Dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Joonia stiil - tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil, mis sai valdavaks Hellenistlikul ajastul. Kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Dooria Joonia Korintose 12)Nimeta kaks vanakreeka klassikalise ajajärgu kuulsamat skulptorit ja nende olulisem skulptuur! Polykleitos ”Odakandja” umbes 450 aasta eKr. Myron ”Kettaheitja” umbes 450 aasta eKr. 13)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Nimeta kuulsamad neist! Roomlased ehitasid Colosseumi ja Circus Maximuse.
reljeefidega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. 6 Skulptuur Kõrgel tasemel seisis kreeklastel ka skulptuur. Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias. Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju
Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka skulptuur- Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Arhailisel ajajärgul on
o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist Raamatukunst : Tehti kloostrites ja lossides, Mõjutas teiste rahvaste kunsti , Looduslähedane Skulptuur Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi.Luusse nikerdatud reljeefid, kuid skulptuuri ei olnud
Sealt levis ta ka pärisKreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja LõunaItaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. PärisKreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool),
Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja rohkem kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel.
3.Kreeka templi põhiplaan sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas. 4.Dooria sammas (vanim stiil) kõige lihtsam, üleval kaks kiviplaati, üks kandiline, teine ümmargune, templil kaunistusriba-friis. Joonia sammas-üleval kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud, sambal on alus.Korintose sammas-kõige uhkem, ülaosas on taimemotiivid. 5.Ateena riigimees Perikles-klassikaline kunst saavutas täiuslikkuse, toimusid suurejoonelised ehitustööd. 6.Templid Ateena Akropolil (vana kindlusemägi)-Athena Nike tempel, Erechtheion- joonia stiilis tempel, Athenale pühendatud Parthenon. 7.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel, Panteon-kõigi jumalate tempel. 8.Skulptor Pheidias - Parthenoni friisi reljeefid, mis praegu asuvad Londonis Briti Muuseumis(lord Elgin viis 19.saj.). 9
sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19.sajandi lõpp Juugendstiil püüdles välise Edvard Burne-Jones Inglismaa dekoratiivsuse poole. Kaunistuste ,,Kuldne Trepp" loomisel lähtuti taimedest; tihti on Aubrey Beardsley taimemotiivid aga niivõrd ,,Paabulinnu kleit" moonutatud, et raske on märgata John Everett Millais nende tõelist algupära. Pearõhk on ,,Ophelia" kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda
auväravad. Prantsusmaal on Tähe Võidukaar Pariisis, Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, Venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SISEKUJUNDUS Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid). Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt
Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga uulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas uurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab tsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu
Parthenoni tempel. 2) Joonia stiilis sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest kergem.Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.Need keerud on nn. Voluudid. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Seda stiili esindas Nike tempel Akropolil. 3) Korintose stiil on kõige hilisem ja iseloomulik hellenistlikule ajale.Sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid, sageli akantuselehtede kujutised.Alaosa on karika või vaasikujuline.Parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid mõjuvad veel ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid kouros-ed ja
prerafaeliitide töid Pariisi maailmanäitusel) otsustasid nad lahti ütelda Kirikust ja pühendada oma elu tervenisti kunstile. · Ruskini ja Morrise sõprus Rossetti ja Burne-Jonesiga tähendas prerafaeliitide suurt mõju "Arts and Crafts" liikumise stiililisele kujunemisele. · Stiili kujunemisel said eeskujuks prerafaeliitide stiilielemendid: säravad värvid, tugevad kontuurid, asümmeetria, pikaks venitatud figuurid, taimemotiivid. · Morrisele avaldas mõju ka ka Owen Jones (1809 1874) ja tema raamat "Grammar of Ornament" (1856). · Seda raamatut kasutasid selle aja arhitektid ja disainerid eeskujuks ning see oli disainikoolide tähtsaim õpik. Owen Jones (1809-1897) oli arhitekt, disainer, teoreetik, kes väga süvenenult uuris ornamentika ajalugu. Owen Jonesi misioon oli peatada kujundustes vohava ornamentika reeglite rikkumine
annaabi.ee 
