Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglite toetudes. Reegleid e " jumalikke proportsioone" olevat arvestatud juba antiikajal. Basiilika VanaKreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada. Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus
Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam
HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein insula – üürimaja maalikunst u 200 eKr – 80 pKr
Algidee pärines samuti Kreekast. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Eest vaade Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum
kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja sai nime doorlaste hõimu järgi. Seda iseloomustab lihtne joon, rangus, jõulisus, kaunistuste nappus. Dooria sammas on raskepärane, keskosas pisut jämedam. Sambal pole baasi ja tüves on reeglina kaetud kannelüüridega, vahel ka sile. Kapiteel on kaunistusteta, koosnedes pealistikku asetatud ümmargusest ja nelinurksest (ülemine) plaadist
·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes kolmest tasandist, mida toetasid sambad VÄLIMUS ·Teatrist viis välja Marcelluse teatri sammaskäik arkaadid Octavia portikus. TÄNAPÄEVAL ·Läbi sajandite on seda teatrit kõige rohkem taastatud ning parandatud ·Osaliselt säilinud, kuid varemetes ·Teatri ülaosa jaotatud paljudeks Korteriteks ·Selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertide kohana KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/19kultuur1.htm ·http://www.romaviva.com/colosseo-fori-imperiali/marcellus_theater.htm AITÄH
Andrea Palladio "Villa Rotonda" Veneetsia Üle kahe korruse ulatuvad sambad ja sammasportikus Aknaid kaunistas portikus Andrea Palladio "Villa Rotonda" Veneetsia, akna detail Andrea Palladio "Villa Barbaro" Maser Ehitati suuri Klassitsism maalikunstis Eelistati ajaloolist maali. Eeskujuks võeti reljeefid,
Kupli keskel asetseb avaus oculus. Tähelepanuväärne on fakt, et Pantheoni sisemise ringi dieameeter 43.3meetrit mis on ka võrdne kupli avause asetsemisega maapinnast. Orginaalis oli Pantheoni portikuse ees trepp, kuid võrreldes antiikajaga on pinnas märgatavalt tõusnud, mistõttu on trepp osaliselt pinasesse mattunud. Ehisviil, mis asetseb portikuse sissekäigu kohal, oli dekoreeritud reljeefskulptuuridega, mis olid tõenäoliselt pronksiga üle valatud. Portikus oli algselt loodud monoliitsetele graniidist pillaritele. Kõrgem portikus oleks peitnud ehisviilu vahe, kuid vaatamata sellele tegid ehitajad mõttetud kohandusi, et mahutada ära väiksemad sambad, mida polnud algselt plaanitudki kasutada. Sellise muudatuse ajendiks olid tõenäoliselt logistilised probleemid pillarite transportimisel kuna nad kaevandati Mons Claudianus'es mis asub Egiptuse igapoolses mäestikus. Iga sammas oli 12 meetrit kõrge ja 1.5 meetrise diameetriga ning kaalus 60
Arvukad kõrvalhooned on tänaseks peaaegu hävinud. Hoonet on restaureeritud pisteliselt aastatel 1960-1980, kuid 2002 aastal võeti ette järjekordsed restaureerimistööd, mille tulemusena avati seal hotell ja konverentsikeskus. Restaureerimistööd olid kooskõlas muinsuskaitseametiga ning püüti säilitada võimalikult palju originaali. Tegemist on pikliku ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaetud kelpkatusega. Fasaade liigendavad komposiitkapiteelidega sambaga lai portikus, joonia sammastega kujundatud korruseid läbivad kolmikanad. Kasutatud on rikkalikult dekoori nii väljaspool maja kui ka interjööris. Mõisahoonet ümbritseb park. Fassaadi ehib nelja sambaga rikkaliku dekooriga portikus ja kolmeosalised veneetsia aknad. Interjööris võib näha 19. sajandi lõpust pärinevaid maalinguid.
Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal. Mõisas tegutseb hetkel Lihula muuseum. 1870. aastal on mõisas tegutsenud ka kool.
Krause, kes kunstihariduselt oli iseõppija, kuid praktiseerinud mõisaarhitektina Liivimaal. 1803. aastal sai temast esimene ülikooli arhitekt ja ehituskunsti professor. Johann Wilhelm Krause loodud ülikooliansambel on esimesi klassitsistlikke ehitisi Tartus, mis jättis sügava jälje Tartu kesklinna arhitektuurile. Tartu Ülikooli peahoone fassaad on lihtsa ja range joonega, mõjudes ühtaegu soliidselt ja elegantselt. Fassaadi keskmes tõuseb esile võimas portikus, mille kuus toskaana sammast toetavad kolmnurkviilu. See sammaskoda, mille keskelt avaneb sissepääs teadmiste templisse, on ühtlasi eesti rahva hariduspüüdluste sümboliks. Sama motiiv kordub pilastritena hoone tagaküljel, kus asuvad ka ehituse alguse- ja lõpudaatumitega graniittahvlid. Kõrgklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline hoone on paigutatud ajastule iseloomulikult veidi eenduvale soklile, millelt kerkib rustikaga kaunistatud esimene korrus. Ülakorruste siledat
Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki? Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss. kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss
Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi. Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus (sammaseeskoda) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi). Sellele liitus kahe siseruumis asuva sammastereaga viielööviline Basilica Ulpia, millele järgnesid raamtukoguhooned. Õue keskel seisis Traianuse sammas. (38 meetrit kõrge marmorblokkidest, katteks spiraalne reljeefidest 200 meetri pikkune riba, millel kujutatud Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel,
3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18
käigus paljudes ruumides ainu- laadsed lae- ja seinamaalingud. Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik
mööblikomplektidest pärit biidermeierstiilis sisustus. Roheline tuba on saanud oma nime toa seinte ja mööblikanga värvi järgi. Rohelist esindussalongi kaunistab 19. sajandil Toompea lossi jaoks disainitud ampiirstiilis mööblikomplekt. Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a.
terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud
Eesti: · Mõisahooned (Saue, Rägavere, Saku) · Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal · Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. · Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 . Soome: · Helsingi Suurkirik ja selle väljak CARL LUDWIG ENGEL
11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prantsusmaal tingisid rokokoo asendamise klassitsisimiga? Absoluutse monarhia aja lõpp; kelmikate meelelahutuste ajajärk lõppes; valgustusfilosoofide teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14.Mis on portikus? Sammaseeskoda (Korintose sammastega) 15.Missugune kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismiajastul? Arhidektuur 16.Missugune Prantsuse 18 saj. Kuppelehitis sai eeskujuks teiste riididek kuppelehitiste rajamisel? Kes oli selle autor? Pantheon Pariisis, mille autoriks oli Jacques-Germain Soufflot. 17.Missuguses Eesti linnas oli klassitsismiajastul vilgas ehitustegevus? Tartus 18.Missugune kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni templist?
Mõni kindla suunaga meister teeks kõik mis võimalik, et teha maapind tasaseks ja mõlemad aardemajad ühendada ühe katuse all. Erechteioni ehitajad tegid seda selleks et luua ebatavaline kompositisioon. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Portikus on pidulik sammaste ja frontooniga sissepääsuehitis. Poseidoni templi originaalseim osa lõunaküljel on väike karüatiidide koda. Selle sammaste asemel on kuus naisfiguuri-karüatiidi. Erechteion on Kreeka arhitektuuris midagi väga uut ja erilist. Templi peripteer ehk templite plaan jäi samaks. Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval
a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajendatuna arvatavasti ajaloolistest kaalutlustest, laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürseppade ja orjade nimesid. Panteoni ees väljas on 8 sammast lai ja 3 sammast sügav portikus, mille keskosas on pronksiga kaetud kahe poolega uks, mis viib hiiglaslikku ümmargusse rotundi (saali). Kui sa Panteoni hoolikalt vaatled, märkad otsekohe tema suurejoonelisust: läbi 18 roosast ja hallist egiptuse graniidist sambale (rooma vanimad) toetuva tohutu portikuse sisenetakse suurde rotondi. Ukse kõrval on mõlemal pool nisid ehk orvud, kus paiknevad jumalate kujud. Kuppel on poolkera, mille läbimõõt 43,4 m võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast
kujul. Enamus suursugused hooned lagunesid koos Rooma riigiga.
Erandina on säilinud vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel.
Selles on näha kreeka ja etruski(muistne roomlaste eelne rahvas) ehituskunsti
mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt
küljelt. Sammaste paigutus on nagu kreeka peripteeril(ristkülikukujulise
põhiplaaniga tempel), kuid naose(templi sise kamber) ette jääb sügav
eeskoda(portikus).
< Fortuna Virilise tempel.
Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid.
Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Zoege von Manteuffelite perekonnale, mõisa viimane omanik oli Ernst Zoege von Manteuffel. Võhmuta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks. Hoone fassaadi keskosale lisati nelja sambaga portikus koos kolmnurkfrontooniga. Stiilne kompleks on praegu palju lagunenud ja varemeis. Kuie Mõis Kuie mõis rajati 18. sajandi algul Roosna mõisast eraldamise teel. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst
Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837
Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: lihtsus, rangus sirgjoon ülekaalus sümmeetria suured siledad (liigendamata) seinapinnad antiikkunsti elemendid (sambad!) hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis
aastatel 421406 eKr. Teine tähtis aga viimane ehitis Akropolisel oli Erechteion. See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1 http://www.slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas
Tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel. Range suuna meister oleks teinud kõik võimaliku, et maapinda tasandada ning mõlemad pühakojad ühe katuse alla ühendada. Erechteioni ehitajad aga kasutasid antud olukorda selleks, et luua tavatult mitmekesine kompositsioon. Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel. Kõrgemalasetseva, Athenale pühendatud, templi idaküljele lisandub kuue joonia sambaga portikus; esimest, vaheseinaga eraldatud ja madalamal asuval Poseidoni templil on samuti portikusega sissekäik. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri -- karüatiidi. Erechtieioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Kreeka peripteer jäi ikka samaks, sõltumata sellest, millisest küljest sellele läheneti. Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate
Kunstiteoreetikud nõuavad antiigi väga täpset jäljendamist. Arhitektuuris on säilinud palju otseseid eeskujusid. Lihtsus ja rahu arhitektuuris sirge, väga väheste kaunistustega fassaad antiiksed sambad. Küllaltki palju kasutatakse ka medaljoni ja vaasi motiivi, ka nisse kujudega. Kohustuslik element suurematel hoonetel on friis reljeefidega kaunistatud riba katuse all. Mõnikord on katuse äärel urnid või skulptuurid. Tüüpiliseks muutub portikus = sammastele toetuv kolmnurkne ehisviil (TÜ peahoonel). Linnaehituses on kohustuslik korrapärane planeering: kujundatakse suuri väljakuid, linnasüdamesse paigutatakse võidusambaid, triumfikaari, suuri monumente. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on
arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on: · ülikooli peahoone (1809)
o Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taastamist 1802.aastal. Mõned suurepärased klassitsistliku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka praegu. o Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate(peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause(1757 1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. o Mõnda aega töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (17781840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. Klassistsistlik arhitektuur Soomes o Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik(lk 188 ülemine pilt) ja selle väljak o Soome sai 19.sajandi alguses omariikluse ja vajas uut
· Klassitsism armastab kõike klassikalist antiikset · Kasutusele tulevad uuesti kolm sammast, templi põhiplaanid jne · Klassitsism areneb põhiliselt Pariisis. Tänu arhitekt Hausmannile lammutatakse Pariisi vanalinn. · Uutele hoonetele kehtestati karmid nõuded, majadele hakati panema arhitektide nimesid. · Tähtsad ehitised: Napoleon laseb ehitada kiriku la Madeleine, sambaid 52 tk, peripteemi põhiplaaniga. · Templi ees oleks nagu teine ehitis, laes valgus avad. Portikus ehk eeskoda · Lisaks Tähe Triumfikaar 50 m kõrge, kaare all põleb igavene tuli, mis on pühendatud hukkunutele. Asub 13 tee ristkohal. · Teine tirumfikaar on Carousel, mille peal on rohelised hobused. Kolmeväravaga ja vaatega Louvre õuele. · Kolmas triumfikaar on büroohoone, arhitekt oli noor taanlane. · Napoleoni sammas 40 m kõrge. Selle ees on Vendome väljak · Tekkisid kunstiakadeemiad, kus õpetati joonistamist ja maalimist Skulptuur · Kopeerib antiik skulptuuri.
Panteon · Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega
barokki leiame ainult vast Ch. Wren'i (1632-1723) ja mõne tema õpilase juures. Iseloomulik on hilisematele inglise palladiaanlastele, et nad tihti väga puiselt ja mehaaniliselt Palladio ehitistelt laenatud vorme järele aimavad ja neile ohvriks toovad praktilised nõuded. Kuni tüütuseni esineb ikka üks ja sama ehitistüüp: kõrge rusteeritud alumise korra peal bel-étage suurte akendega; selle peal poolkord (mezzanino); fassaad jaotatud kolme ossa, keskmise neist moodustab viiluga portikus. Inglise 18. sajandi palladiaanlastest on tähtsamad: C. Campbell, Vitruvius Britannicus'e autor (surn. 1729), W. Kent (1685-1748), J. Wood (1704-1754), W. Chambers (1726-1796), R. Morris (1700-?) ja mõned teised. Klassitsismi vaibumise põhjuseks olid kõige pealt vist puhtpraktilised asjaolud. Juba algusest saadik (Palladio'st peale) kandis klassitsism teatud kunstlikkuse märki küljes, ehitusesteetika oli pea kogu aeg ülekaalus ehitustehnika üle. Oma arengu
Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi. Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus (sammaseeskoda) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi). Sellele liitus kahe siseruumis asuva sammastereaga viielööviline Basilica Ulpia, millele järgnesid raamtukoguhooned. Õue keskel seisis Traianuse sammas. (38 meetrit kõrge marmorblokkidest, katteks spiraalne reljeefidest 200 meetri pikkune riba, millel kujutatud Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel,
osaks- lööviks*keskmine külgmisest kõrgem, külglöövis aknad 7. templid- *Fortuna Virilise tempel · kõrgel alusel · trepp ühest kitsamast küljest · sammaste paigutus nagu kreeka periteeril · naose ees sügav eeskoda e portikus · naosel on seinaga liitunud poolsambad seina liigendamiseks ja kaunistamiseks *Panteon · ümar põhiplaanigatäiuslikumaid keppelehitisi maailmas · kõigi jumalate tempel
Riia ja Võru t. taganevad tiivad. E.Lohk esitas sootusks teiselaadse lahenduse. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas KAitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projectile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalile. Hoone ette teravnurka java väljak, hiiglaslik nelinurksete sammaste ja leopardidega portikus, lamekatus, akende kuju ja üldised proportsioonid tegid hoone sobivaks NSDAP ringkonna keskusele ükskõik millises saksa linnas. Küllap olid Kaitseliidule eeskujuks analoogilised ilmingud Saksamaal ja A. Kotli jagus professionaalset oskust vormistada tellija maitse. Ehitamaks Riia mäele Tartu Kaitseliidu maja, tuli kõigepealt lammutada vana postijaam. Seal paiknenud Tartu maavalitsuse teedehooldustehnikale projekteerisid A. Kotli ja E. Kesa 1938 uue garaazi ja töötajate elamu Näituse t
kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või ,,taaskasutatud toorainena". Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast. Peripteeri sammaste paigutus, naose ees portikus, külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Nissides sambad. Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud, tänapäeval marmorite variatsioonid. Circus Maximus- kaarikute võiduajamiste ,,hipodroom"
ja muude rahvakogunemishoonete ees või lähedal. Kõne all oli siis selgelt aia ja pargi hügieeniline tähendus linnas. Sellist funktsiooni täitsid siis kindlasti nn portikusaiad, mida Roomas oli hulgaliselt. Need paiknesid mitmesuguste avalike hoonete lähedal ja toimisid suurlinna tähtsate kogunemiskohtadena. Tõenäoliselt olid need sammassaale ümbritsevad "linnapargid" Kreeka ajast Rooma kandunud. Tuntuim neist oli Livia portikus, mis kujult oli 115 m pikk ja 75 m lai täisnurkne rajatis. Portikusaiad mõjutasid nähtusena keskaja kloostriaedu ja samuti näiteks renessansi õuedega aedu. Sellega paralleelne nähtus oli peristüülaed. Rooma aedade kohta võiks kõigepealt välja tuua, et need sidusid hooneid ümbritsevaga. Esimesed aiad olid puudesalud hoonete ümber. Roomlaste linnamaja kujutas endast esialgu aatriumi (vanarooma elamu tähtsaim eluruum katuseavaga, millest
orkestra poolringikujuline auditooriumi ja lava vaheline ala Rooma teatris, kus istusid senati liikmed jm tähtsamad tegelased palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaosaga palkidest panificium - leivaküpsetuskoda pistrinum veski või käsikivi Rooma leivaküpsetuskojas portae hospitales nn. külalisteuksed, uksed mõlemal pool scaenae frons'i keskmist ust portus post scaenas postscaena taga olev portikus Rooma teatris posticum teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid hiljem, püsilaagris, väejuhataja palee; kasutati ka mistahes kõrge isiku (ka imperaatori) peakorteri mõistes pretoriaanid imperaatori ihukaitsjad principia Rooma kastelli peakorter
1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja herculaneumi väljakaevamised.. Antiiki hakati matkima ka olmes. Kunst muutus tõsisemaks. 3. Arhitekt Jacques Germain Soufflot, kelle elutööks sai Pariisi Pantheoni ehitamine. See on ristkuppelkirik. 4. Portikus- sammaseeskoda, frontoon- ehitise esiküljel asetsev, enamasti kolmnurkne etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil. 5. ,,Horatiuste vanne"- sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Tüli Horatiuste ja Curatiuste vahel, kas võim peaks kuuluma Roomale või Alba Longale. Horatiuste kolm poega annavad isale vande võidelda kodulinna au eest. Noormeeste õe kallim võitleb vastaspoolel. 6. Maalikunstnik Vigee-Lebrun- esimene maailmanimega naiskunstnik. Kuulsaim teos on ,,Marie-Antoinette lastega". 7
kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri
tegevusele. Isted olid kujundatud ja asetsesid poolkaarena. Ateena akropolis Pärast Kreeka-Pärsia sõja purustusi rajatakse sinna omalaadne pühamute kompleks Põhiline tempel Parthenon Erechtheion, Erechtheus, Kekrops Ateena kui linna kaitsejumalanna (tema puukuju oli ühes varasemas templis) Ida pool kõige suurem tsoon: suur cella, mille ees portikus Ateenast sai linna kaitsepühaks (konkurendiks Poseidon): võidab see, kes teeb linnale olulisema teene - Ateena paneb kasvama õlipuu Põhjapool veel üks suur portikus 2 cellat: üks Erechtheuse oma, teine Poseidoni oma Ees soolavee bassein Kuulus portikus, kus sammaste asemel naiste figuurid - karüatiidid Philokles. Erechteion - Athenale ja Poseidon Erekteiosele pühendatud tempel. 421-409 e.m.a.
jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. Üks hilisest vabariigiaegsest perioodist säilinud templis, mida kutsutakse Fortuna Virilise templiks (pilt 5), on viimasest templitüübist oivaline näide. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sammaste paigutus on kreeka peripteeli järgiv, kuid naose ette jääb sügav eeskoda ehk portikus. Naose külgedel pole enam toetavaid sambaid vaid seinaga liitunud poolsambad, millel vaid dekoratiivne ülesanne. Hilise vabariigi ajastu arhitektuurist rääkides ei saa me mainimata jätta ka uut hoone tüüpi, mis just sel ajastul tekkis ja hilisemas maailma arhitektuuris väga suurt rolli on mänginud. Nimelt 2. sajandil e.Kr kujunes Roomas välja Basiilika. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid
Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on 14 Keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus. Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodza", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb Kernos veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat. Altar Keskõues "Lodza" 4-astmeline trepp Keskõu põhjakülge jääb nn hüpostüloni saal, mille funktsioon ei ole
Ehitise siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode surmajärgse elu kujutamine ). Mentuhotepi hauakompleks oli Keskmise riigi arhitektuuris siiski suhteliselt erandlik. Põhilisteks haudehitisteks jäid kaljuhauad, mitmeruumilised kaljusse raiutud ehitised, mille seinad olid kaetud värvikate maalingute ja reljeefidega; kaljuhaudadesse sissepääsu markeeris aga kahesambaline portikus: tihti olid ümmargused sambad kannelüüridega ja lihtsa kapiteeliga ( nn. protodooria sammas; Benihassani kaljuhaud ). Keskmise riigi 12. dünastia ajal muutus Egiptuse pealinna asukoht - Teebast viidi see taas Põhja - Egiptusesse. Peamiseks põhjuseks oli inseneriehituse hoogustumine - Faijumi oaasi hakati rajama uusi irrigatsioonisüsteeme. Sellest ajast on säilinud ka andmeid linnaehitusest - Kahuni ( El - Lahun ) linna varemete plaan ( asula eksisteeris Faijumi oaasi ja Niiluse oru
Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis A. Kotli - Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava - Sõpruse kino Tallinnas, ilusad sambad - 1938 A. Kotli Presidendi kantseleihoone Kadriorus (praegu president elab seal), portikus - Eesti kaitseliidu hoone Tartus, portikus - I. Laasi 1965 Kino Kosmos Tallinnas, funktsionalism Mart Port 60- 70 a. - Eesti juhtivaid funkt. Arhitekte. - Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel - EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn - Üks Viru hotelli arhitektidest R.- L. Kivi - Funkts. Tartus - Ekraani kino - Ülikooli ühiselamud Palju funkts. Eesti suvilaarhitektuuris, tihti püütud arvestada ka looduslikku keskkonda- orgaaniline arhitektuur
traditsioonide pärand, ja nelinurkse põhiplaaniga jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. Üks hilisest vabariigiaegsest perioodist säilinud templis, mida kutsutakse Fortuna Virilise templiks (pilt 5), on viimasest templitüübist oivaline näide. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sammaste paigutus on kreeka peripteeli järgiv, kuid naose ette jääb sügav eeskoda ehk portikus. Naose külgedel pole enam toetavaid sambaid vaid seinaga liitunud poolsambad, millel vaid dekoratiivne ülesanne. Hilise vabariigi ajastu arhitektuurist rääkides ei saa me mainimata jätta ka uut hoone tüüpi, mis just sel ajastul tekkis ja hilisemas maailma arhitektuuris väga suurt rolli on mänginud. Nimelt 2. sajandil e.Kr kujunes Roomas välja Basiilika. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli
või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga
Sügis 2008. a pleasureground (ingl.) otseses tõlkes lõbustuspark. Pückler tähistas selle mõistega maastikupargi osa hoone vahetus läheduses, mis tõstetakse üksikelementidega (skulptuurid, lillepeenrad jms) looduslähedase kujundusega pargist esile. point de vue (pr.) pilgupüüdja. poolsammas püsti poolekslõigatud sammas vastu seina. portikus (ld. porticus, kr. stoa), lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Vana-Roomas sammassaalid, mis olid tähtsateks kogunemiskohtadeks ning asusid mitmesuguste avalike hoonete lähedal. prato (it.) suurem ala kaetud niidutaimedega või muruga itaalia renessanssaias. pratum communealates u 12. sajandist jaotati maa linna ümber avalikeks paikadeks, kus vaba aega veetvad inimesed võiksid kohtuda ning end mõnusalt tunda. Firenzes tehti "Statuut 1290"-ga korraldus pratum
annaabi.ee 
