kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria. Paljud maastikupargid on kujunenud mitme ümberkujunduse tulemusena. Claude Lorraine, suur mõju inglise vabakujundusliku maastikupargi väljakujunemisele 18. sajandi alguses nn Arkaadia maastikud. Eye-catcher ehk pilgupüüdja võte, kus diagonaalselt üle objektide (nt üle jõe või silla) on üks pilgupüüdja, mingi arhitektuuriobjekt. Lancelot Capability Brown suur kasulikkus maastikku parandada. Iseloomulikud pikaks venitatud tehisjärved ja sinusoidne-kurviline joon. Rajatud madalasse märga orgu. Tema võtted: Sinusoidsed järved; erinevate puu kruppide grupeerimine. Kompositsioonis peab olema 4 elementi vesi, puud, taevas, maa. Need peavad olema sinusoidsed, kurvilised jooned. Charles Bridgeman'i ha-ha efekt ehk üllatusmoment. Horace Walpole, Thomas Pitt; Strawberry Hill, Twickenham, Middlesex; 1759 63.a.
kartušš-, rullis-, grotesk- ja pahkmikornamendi süntees. Tuntuimaks näiteks peetakse Antverpeni raekoda (1565). Louis XIII stiil e. Louis Treize (pr.), Prantsuse kuninga Louis XIII valitsemisajale (1610-43) iseloomulik hilisrenessanss arhitektuuris ja sisekujunduses. Mööbel on konstruktsioonilt raske, rikkalikult kaunistatud, valmistatud pms. pähkli- v. eebenipuust. Toolid on hrl. madalad; uutest vormidest võetakse kasutusele büroo. Tuntuim Louis XIII stiilis arhitektuuriobjekt on Luxembourg'i palee Pariisis. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 20
vaja teistsugust muusikat. Ta tõmbub tagasi romantika poole, leides et maailm on jälk kus inimene ei peaks tahtma olla ja nii ei jää tal muud üle kui tõmbuda kunsti poole. Ta tunnistab seda sama mis romantikud: tuleb tunnistada kunsti omaette olekud (Schlegel). Flaubert võtab esteetilise nõude, st ta ise nõuab endalt ja teistelt et kirjtuatav tuleb korralikult komponeerida, st kirjandus võiks olla ilus ja põhjalikult komponeeritud nagu arhitektuuriobjekt. Esmakordselt osutab ta sellele et ka proosaautor peab mõtlema mida ta kirjab paneb, mitte lihtsalt jahvatada. Ta läheb tagasi ilma Stendhalita kes on tähendusrikas eelkäija talle. Ta asetas mingid probleemid ja hakkas neid arendama ning keskmes oli kõlblusprobleem. Flaubert teeb seda sama. Tema ajaks ei olnud teadus enam selline kogumine ja kirjeldamine nagu oli varem vaid oli nüüd midagi muud. Kui kirjandus tahab olla nagu teadus (ja seda