on algusest peale ka vari. Oli õpipoiss portselanitöökojas, tegi kohvikutele dekoratsioone. Abiellus enda modelli Aline`iga. Pealkiri: Le Jardin d`Essai, Algiers Valmimisaeg: 1881. aastal Mõõtmed: 80 x 65 cm Tehnika: õlimaali lõuend Asub: MGM MIRAGE Corporate Collection (157) Maal on maalitud helgetes ja rõõmsates toonides. Pildil on kujutatud alleed, kus kasvavad palmid ja seal liikuvaid inimesi. Maalitud on igapäevast teemat. Täiesti tavalist vaadet, mida võib seal tänaval arvatavasti näha igapäev. Renoir on maalinud isegi varjud helgetes toonides. Lõuendil ei näe suuri ühevärvilisi pindu. Igale poole on vahele pikitud mingit teist värvi. Domineerivad pehmed pastelsed värvid. Pilt on maalitud heledates puhastes toonides ja need on lõuendile asetatud komataolite pintslitõmmetega. Põhiline värv on pildil pastelne
Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri
pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõidust (viaduktist) ning lõpeb lõuna pool Jaska mõisa juures, olles 4,2 kilomeetri pikkune. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal põllutöökool.Veel 1970te aastate algul Olustvere mõisasüdant läbinud Paia-Viljandi maantee on kaasajal õgvendatud ning kulgeb paar kilomeetrit ida pool.
INGLISE PARK Andri Veskimets Raudo Lepik Ajalugu Inglise pargi eelkäijateks olid suured pargid mis olid loodud Sir John Vanbrugh'i ja Nicholas Hawksmoor'i poolt Neid parke illustreerisid niidetud muru, mets, kompositsiooni keskpunktis olev maja, mille taga oli sümmetriline ja rangejooneline prantsuse stiilis park Ajalugu Inglise park sai alguse 18. sajandi alguses ja levis üle kogu Euroopa, asendades sümmeetrilise ja rangejoonelise prantsuse stiilis pargi. Pargi loojateks olid 2 maastikukujundajat William Kent ja Charles Bridgeman Inglise pargi idee on tegelikult pärit Hiinast. Olemus Looduslähedane pargistiil Juhuslikkuse võlu Korralikult pügatud muru Üksikud puud või puuderühmad Looklevad teerajad Üllatuslikud vaated Paisutatud ojad Looduslikud kärestikud ja ojad Chiswick House W...
istun siin ja ootan, pää vaid ühiseb. Täna olen õnnetum kui kunagi: tahan sulle, armas, laulu säädä, aga sõna sõnna kinni'i taha jääda. Kumiseb ja kuumab pää kui eilegi. Mitu korda avan akna, mühinasse kuulan, ainult oma süda taob. Järv ja männik silmapiirilt kaob külma kaugusse ning pimedusse. Ah sa armas! Olen jälle kurb ja ramp. Kurbust laest ja seinast hajub tuba. Armastan sind. Oled siin vast juba? Ootan sind ja ootab laual lamp. Kümnes Kiri Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, suhkrupäie all sina lääd. Kuused latvadel kandsid kuid, lumilinnud painutid puid, unen nägid nad unest und, langeden peksid tiivuga lund. Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed, kust me jooksime kinni käest lume lennaten alla mäest? Ühel ristteel lumme sa laskusid mino endaga. Mäletad, veersime alla mäest võet kinni kaelast ja käest? Hiljem leidsime metsa seest igalt poolt "armas" eest.
Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele. Praegu on ta killustatud erinevateks osadeks. Allee võib tinglikult jagada kolmeks sektsiooniks, esimene osa algab kontserdimaja juurest parklast ja lõppeb alleed risti läbiva sõidutee juures, teine osa algab peale sõiduteed ja lõpeb alleed risti läbiva raudtee juures, kolmas osa asub teisel pool raudteed ja lõppeb Jõhvi linna keskväljakuga. Allee põhjapoolses küljes kasvavad puud ümbritsevad jalgteed, mis algab kontserdimaja juurest ja lõppeb Jõhvi kesklinnas. Jalgteed ümbritsev allee koosneb kahest puudereast mis kohati muutub 3-realiseks, kuid terviklikke ridu ei ole säilinud, puud kasvavad küllaltki fragmenteeritult või üksikuna
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus
Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e
Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Magaja ... Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. ... Pohmelus ... Kuis jälk on elu! Liikmed hallahigis, kõhn joomar köie heitnud kase tippu. Käes väriseb tal silmus. Tuhmuv sügis ta üle musta langetamas lippu. Videvik ... Käin üksi pikki hämarat alleed, all jalge sügislehti koldne sadu. Oktoobritaevas halli laotab kadu ja tuuled mühavad kui kauged veed. Elada nii kui enne Elada nii kui enne Vabana kõigist patroonest, päev-päevalt saab võimatumaks. kinnisilmi ma sooritan hüppe Aegade lõpust enne põlevast hoonest mulle on koidukumaks. siniste tuulte rüppe. Seaduste rebestand süle, sõbrata jäänud ja vennata, rebellil mis muud jääb üle kui surra või - lennata?
Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.10.2011 elab Tallinnas 414 752 inimest. Kõige suurem asustustihedus on Mustamäe linnaosas: 1 km² -l elab 7 912 inimest
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säil...
Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid
ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast. Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks.
Oleks jube küll kui endal mõni sõlgitoru jämedune madu üle tee roomaks. Lehekülg 40 3. Mõttede mida raamat peale läbilugemist tekitas. 1) Oleks ikka jube küll kui meil ka niisugune ilm oleks. 29 2)Huvitav kas meile tulevad ka niisugused tormid kunagi? 3)Kui ma oleksin selle mehe asemel olnud oleksin ma vist pooled asjad teisiti teinud. 4. 3 küsimust raamatu kohta. 1)Miks ei võtnud Hell tanner esimese auto varustust kui see katki läks? 2)Miks ta sõitis mööda needuste alleed mitte natuke kõrvalt? 3)Miks Hell tanner tappis Baarmeni kuigi ta andis talle ainult tema jaki mis ta leti äärde unustas. 5. 4 olulist sõna mis iseloomustavavad seda raamatut 1)Needus 2)Monstrumid 3)Tapmine 4)Sõitmine 6.Lisainfo autori kohta. Roger Joseph Zelazny sündis 13. mail 1937 aastal Ohios esimesed ulmejutud müüs ta ajakirjadele 1962 aastal ning juba aasta hiljem avaltatud jutt oli ameerika ulmekirjanduse auhinna ,,Hugo" kandidaat
kuhu nad viivad. Näiteks: Meil on ju olemas Tartu, Pärnu jne. maanteed. Tee kasutusotsatarve võib saada tihti selle koha identiteediks. Näiteks: Pea igas suuremas pealinnas on üks ostutänav. Raja mõõtmed näitavad tihti tema tähtsust. Näiteks: Tähtsamad tänavad on üldiselt alati laiemad. Metsarajad, mida kasutatakse vähe, samas kitsad. Väga olulist rolli mängib teede ja tänavate juures samuti neid ümbritsev. Näiteks: Majade fassaadid, istutatud taimed, alleed. Teed ja rajad võivad samuti käituda vahel nagu piirid. Näiteks: Kultuurikilomeeter, mis on meeldiv jalutusrada, on samas ka Tallinna linna ja mere piiriks. Tihti aitavad teed ja rajad meil orienteeruda ja näitavad kätte õige suuna. Teede ja radadega saab suunata ka vaadet mõnele vaatamist väärt objektile (maamärgile). Piirid Piirid on joonobjektid, servad, servaalad, veered, mis ei ole liikumisteed. Need on sageli, kuid mitte alati,
kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline, pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue, peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pugatud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks. Lossi rangele välisilmele vastanduvad rikkalikult kaunistatud siseruumid, eriti just Peegligalerii. 6. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada). Prantsuse park on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub inglise pargistiilile. 7
Fourth level Fifth level Giza püramiidid. Skaalal ehitatud püramiidid Giza on tõesti tohutu, sest iga püramiidiga oli tingitud ja ehitatud kaks matusetarbede templid (üks oli nende vahetuse läheduses, teine alumine orus). Kõik need hooned olid omavahel seotud ja ilusad alleed valmistatud poleeritud kivide plokidest koos hämmastavatega lõikudega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karnaki templit Egiptuses. Need on Karnaki templid, mis asuvad Niiluse ida jõeäärel ja koosnevad paljudest templidest, skulptuuridest ja hämmastavadest nikerdavatud kujudest
2010 Futurism Itaalias Referaat Algus Itaalia oli 20. sajandil Euroopas veel väga mahajäänud riik. Just sellepärast oli kunstnikele, kirjanikele ja teistele vaimuinimestele tähtis katkestada sidemed minevikuga ja vaadata tulevikku. Samuti ei meeldinud neile provintslikkus. Futurism tuleb itaaliakeelsest sõnast futuro tulevik. Futurism sai alguse Itaalias kirjandusliku liikumisena. Sellele pani alguse poeet Filippo Tomaso Marinetti 1908- ndal aastal. Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivoo...
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud
vertikaalseid jooni (naturaalsed kiviväravad, teerajad ja sümmeetriliselt paigutatud puud). Horisontaalsete ja vertikaalsete joonte skeemi on kasutatud kogu alal. Kividest on tehtud puhkepingid ja ümbritsevad puud on telgede kujuga. Seal on lisaks veekanalid, mis kulgevad mööda vaatamisväärsust ja jõuavad lõpuks jõkke välja. Enamjaolt kujutavad 3 need kanalid alleed ehk siis puud kasvavad voolava vee kallastel. Et rõhutada horisontaalsust, on majad ehitatud maksimaalselt 5- korruseliseks. [7] [8] Samuti ei pargita autosid suvalt, vaid autod pargitakse spetsiaalsetele väljakutele või aedadesse. Selles piirkonnas on maastik väga kuiv ja seetõttu peab olema väga ettevaatlik, sest taimed kasvavad ja taastuvad väga aegaselt. Kui inimesed sõidavad läbi Solana, kogevad nad ehtsat maaelu ja puutumata loodust.[2]
13. Mis on Versaille ja kuidas iseloomustad prantsuse parki? Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Prantsuse pargis laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14. Millise arhitekti nimest tuli sõna mansard korrus, mansard katus, mis see on? Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai. Mansardkorrus ehk mansard on mansardkatuse all paiknev katusekorrus. 15. Miks nimetati hollandi kunstnike ,,väikesteks hollandlasteks" Millises maalizanrites nad maalisid
Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi püramiid Giza püramiidide seas. Ehiamine lõpetati rüüstamiste ja kulukuse tõttu. Maalimine: Valdas Egiptuse poos (nägu ja jalad külgvaates, silm, õlad ja keha otse), ruumilisus puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR
selliselt, et need peegeldaksid päikesevalgust tagasi. Püramiidi ümber ehitas Snefru oma pereliikmetele ja õukondlastele mastabat meenutavad hauakambrid. Kui surnuid palsameeriti, pandi neile kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi- "surnute linn, mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees
,,Teate, ega ma ei saa öelda, et ma teda ennastki tunnen. Aga eks ligimest tule aidata." - ei pööra naabrite kuulujuttudele suuremat tähelepanu lk 17 - vastutulelik lubas ära viis Rieux`le ärakirjad oma töö tulemustest lk 32 - puudus usk tulevikku lk 59 ELAMINE: ,,Linnavalitsuse ametnikul oli kaks õige kesiselt sisustatud tuba. Seal oli vaid heledast puust raamaturiiul paari-kolme sõnastikuga ja must tahvel, millel võis veelgi lugeda pooleldi kustunud sõnu ,,õitsevad alleed." MIDA TEEB: -Helistab Rieux`ile ja kutsub Rieux` enda naabri (härra Cottardi) juurde kuna seal olevat midagi juhtunud. Lk 15 - Lubab arstile (Rieux`ile), et vaatab öösel härra Cottardi järele lk 17 - Annab politseile tunnistuse Cottard`i enesetapukatse kohta lk 26, 27 - Viib Rieux`le ärakirja oma tööde tulemustest lk 32 KUIDAS MUUTUB: -alguses rahulikum, end siiski kergelt paanikas lk 16
või öelda tahab. Kõige kurvem luuletus Minu arust tundus "Hämar Vaksal" kõige kurvemana, sest see kujutab elu süngelt, et mis on inimeste vahel või koju jõudes oled lihtsalt tuim ja tühi. Kõige rõõmsam luuletus "Vana poiss" on hea ja rõõmsa mõttega luuletus, riimuv. Meeleolukalt on kujutatud seda, kuidas poisist aegamööda mees kasvab. Luuletus sõbrale Pühendan luuletuse "Kevad. Akvarell" Indrekule, sest talle meeldib jalutada mööda pikka alleed, samuti meeldib talle trammidega mööda linna ringi sõita, et vaadata kui ilus ümbritsev loodus on.
1920. aastal ilmunud kogumikust ,,Käoorvik" võib leida kümme luuletust, mis on pealkirjastatud kui kirjad Ingile. Visnapuu ei peljanud oma luule kaudu ka kogu rahvale oma tundeid naise vastu näidata ning nii saidki kirjadest Ingile abielukirjeldused, kus reaalsus ning kujundlikud väljendid teineteisega harmooniliselt põimusid, tekitades lugejale nii veelgi südamelähedasema tunde. Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, suhkrupäike all sina läed. ... Ühel ristteel lunde sa kiskusid minu endaga. Mäletad, veersime alla mäest võet kinni kaelast ja käest?
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ü...
3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788. Parter, jahialad, kammeralad, bosketid, puiesteed. 4. Holland: Het Loo Tellija Madalmaade asevalitseja Oranje prints Willem III. 5. Inglismaa: Tudori-aegne aiaplaan Hampton Court kuninglikud aiad Theimsi ääres, prantsuse stiilis alleed, hollandi stiilis partnerid. 6.Venemaa Kuningliku perekonna suveresidentsid Sankt-Peterburi lähistel: Peterhof/ Petrodvorets/ Tsarskoje Selo/ Puskin/ Oranienbaum/ Lomonossov. Peterhof 18.-19.sajand Prantsuse stiilis alumine park koos Suure lossiga. Arc. B.Rastrelli ja N.Michetti. Inglise stiilis ülemine park koos lossidega 18.saj lõpul-19.saj I poolel. Tsarskoje Selo 18.-19 sajandi pargid Pariansambel: Vana aed, Inglise aed, Aleksandri park(klassitsistlik)
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arh...
s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad
aastate I poolel veel küllaltki tugev eestiaegne mentaliteet, ning samal ajal isegi lammuatai hooneid tuletõrje ligipääsu saavutamiseks Kolde majad Kolde pst Pelgulinna tänavad Lõime tänav Sõle tänav Pelgurand 14 korruselise korterid Pelgurannas 4 korruselised korterid Pelguranna uus arendus Kolde puiestee 5-korruselised Hrustsovkad Piirkond on küllaltki vaikne ja mõlemat piirkonda täidavad mitmed pargi alleed. Ruumi on nii kergliiklejale kui ka ühissõidukile. Tänavad on enamuses laiad. Väiksemad tänavad on Pelgulinna elamurajooni kinnisemad tänavad. Puhkealasid on palju, kuna Pelguranna asumi alla jääb lausa Stroomi rand. Turvalisuse poole pealt ütleks, et Pelgulinn tundub turvalisem. Samas on Pelgurannas lausa politseijaam.
Krisid on ululised. Sümboliseerivad puhtust ja harmooniat. Keelipillid on tähtsad. Jaapani olulisim religioon Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse peamine rituaalide eesmärk on puhastus- pestakse roosivees puhtus ja harmoonia Kirsid sümboliseerivad puhtust ja harmooniat Kirsi alleed on mediteerimiseks mõeldud Muusika räägib enamasti rahust ning elamisest harmooniast jumalatega oluline osa keelpillidel- nt koto Hinduism Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas
· Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga · Villa urbana: linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja · Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud · Templiaia komponendid: pühamu, hiis, pühaveekogu, kujud ja alleed 6. Aiakunsti areng Mesopotaamias Mesopotaamias elasid sumerid kes olid esimesed kirjaoskad, nende elu keskendus, et leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutusi periooditi. Mesopotaamias ehitati tsikuraate, ehk astmiktempleid. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Tavaliselt asus tsikuraadi tipus tempel jumala kujuga. On tuntud Babüloni rippuvad aiad. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
· Ajutised liigveed, mida näitavad kõrged tüvemättad ja vallidesse kuhjunud varis. · Tormiheide, tuulemurd, rohke varis, metsakuiv ja mitmetes kõdunemisastmetes lamapuit. · Looduskaitsealused ja Punase Raamatu liigid. Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad. · Ebatavalise kasvuvormiga vanad puud( kõverad, lookas, mitmetüvelised). Samuti suurte looduslike kahjustustega puud nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Joon. 1 Tamm Joon. 2 Kopratamm (Savolainen.www) (w-jussikoprad... .www)
Terrassid, trepid, müürid: aia arhitektoonilised osad. 12. Kirjelda lühidalt tüüpilist barokkaeda Prantsusmaal * Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d ´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 13. Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda * Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park (Kent)- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal
paljandub liivakivi. Tartu asukoht Eesti kaardil: Tartu loodus on igati linnale omane, seal asub palju parke, veekogusid ning haljasalasid. Suuremad veekogud Tartus on Vanemuise tiik, Supilinna tiik, Raadi järv ning populaarne ujumiskoht Anne kanal. Üks ilusamaid looduslikke kohti asub Toomemäel, kus on palju haljastust ning kena vaatega maastik. Tartus on ka 44 looduskaitseobjekti, näiteks kaks parki, 3 alleed ning 1 haruldaste taimede kaitseala. Kliima on Tartus parasvöötmeline nagu mujal Eestiski. Suved on jahedad-soojad ning talved külmad. Temperatuur võib talvel langeda isegi alla -30 °C. Keskmine õhutemperatuur Juulis ulatub kuni 21,9 kraadini ja Jaanuaris -4,2 kraadini, aasta keskmine on 9 kraadi (2007. aasta). Rahvastik Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on püsinud tänaseni. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005
Hellesinist sinet taevam, sinist ihab silma värvin! Las olla kõik! On kuskil sõda, verevalamine, Ja siiski kevade, et Issand heida armu! Sügist kirjeldab ta nagu midagi kuldset, värvilist, viljakat. Kuldkollane on park, kuldkollane on sõda. Kaks sammu kuldsen kadumisen. Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda, Kaks käijat kuldsen kadumisen. Talve kirjeldus on täis igatsust Ingi ja kõige hea järele. Ta meenutab neid aegu, kui ta oli veel Ingiga koos. Mäletad, Ing, seda alleed, Seda õksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, Suhkrupäie all sina läed. Järgnevad luuletused on kurvatoonilised ning nukrad. Ta on õnnetu enda elukäigu üle ja leinab taga häid aegu koos Ingiga. Selles kogumikus jõuabki ta oma armastusluules kõrgpunkti. Tegemist on väga kirglike, igatsevate, armupuhanguid täis luuletustega ning on näha, et tegemist ei ole vaid ühekordse hetkelise armumisega, nagu eelnevalt, vaid millegi püsivaga. Lõpuks on ta leidnud selle
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154. aastal araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt, kui Viljandi
Kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Värvikirevusele lisandus keelterohkus: seal oli läbisegi ladina, kreeka, prantsuse, vene ja saksa keelt. Teiste hulgas leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab weel maja sees!" 6 Lossi juurde kuulunud pargi seadis Glehn korda: vedas mulda, istutas mitut liiki puid- põõsaid, rajas alleed ja kõrvateed ning pani nende äärde kivid, mille siledaks tahutud küljele maalis pintsliga manitsussõnu, nagu "Nopi lilled ehk ka muud, aga ära murra puud!" või "Kes murdis oksa siin, mine tea- oli see koer või tainapea!" Lossi ette parki mattis Glehn oma lemmikhobuse ja püstitas hauale obeliski, mis seal veel praegugi seisab. Kalevipoeg 1902.aastal (mõnedel andmetel ka 1901.a.) tekkis Glehnil mõte püstitada parki Kalevipoja kuju
inglaslik, sest kas kirjandus ei arenenud seal enne, ja üldsegi, kas ei võtnud nemad palju üle prantslastelt, kes võtsid venelastelt, kes võtsid kreeklastelt?) on Hans. Täiuslik abikaasa, täiuslik isa, täiuslik mees vähemalt mingi hetkeni. Ja täiuslik armastus (nagu Inglil ja Hansul) ületab kõik (vt. lisaks: telepaatia). Hansu surm tuleb lugejale rahustusena, meil on ta pärast hea meel (ja hea meel, et Oksanen seda ülimat Häppi Endi Alleed mööda ei läinud, kus kui nad veel surnud pole, elavad nad tänase päevani õnnelikult...) On sommilegi selge (ja siilile ja saksale), et kontrast on kirjanduses tugev relv. Selleks, et väärtustada magusat, on vaja mõru. Et väärtustada toitu, on vaja tühja kõhtu. Et väärtustada õnne, on vaja kannatusi. Et väärtustada rikkust, vaesust. Ka üliandekas autor ei saa kirjutada head teost, mis oleks kas üdini õnnelik ja rõõmus ja positiivne ja sillerdav (rõhutan sõna
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks...
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist...
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline m...
Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule. Kukruse mõisaansambel on maastikus selgelt väljajoonistuv ning üldstruktuurilt loetav. Pargiruumi detailne ülesehitus ei ole enam kergesti ära tuntav, kuid ruumid on siiski eristatavad. Pargiruumi kompositsiooni hoidmise seisukohalt on oluline hoida säilinud vaated peahoone esifassaadi ja maastiku ning tagafassaadi ja maastiku vahel. Oluline on maksimaalselt säilitada alleed ja olemasolevaid põlispuid, mis kõik markeerivad endist pargiruumi. Säilinud vabakujunduslik park harmoneerub hästi olemasoleva situatsiooniga ja mõisa peahoonega. Pargi tulevane põhikasutus on valla uue turismikeskuse külastajate vastuvõtt ning eeskätt jalutamiseks, istumiseks, mõtisklemiseks vajaliku ruumi pakkumine. See eeldab elementaarse teedevõrgu ning istumis-olemiskohtade loomist. Istumiskohtade paigutusel saab lähtuda 1875.a
[WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/ (13.03.2016) [14] Karula Rahvuspark. Õpperajad. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/opperajad/ (11.03.2016) [15] Karula Rahvuspark. Majutus. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/turismitalud/ (10.03.2016) [16] Puhka Eestis. (2016). Karula rahvuspark. [WWW] http://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/karula-eesti-koige-vaiksem-rahvuspark (07.03.2016) [17] Puhkus Eestis. Karula mõisa park ja alleed. [WWW] http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=622 (04.03.2016) [18] Keskonnainvesteeringute keskus. Hästi tehtud. [WWW] https://www.kik.ee/et/elusloodus/toetused-2007-2013/hasti-tehtud (13.03.2016) [19] Karula Rahvuspark. Ehituspärand. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/ehitusparand/ (09.03.2016) [20] Karula Rahvuspark. Vaatamisväärsused. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/vaatamisvaarsused/ (09.03.2016)
[WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/ (13.03.2017) [14] Karula Rahvuspark. Õpperajad. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/opperajad/ (11.03.2017) [15] Karula Rahvuspark. Majutus. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/turismitalud/ (10.03.2017) [16] Puhka Eestis. (2016). Karula rahvuspark. [WWW] http://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/karula-eesti-koige-vaiksem-rahvuspark (07.03.2017) [17] Puhkus Eestis. Karula mõisa park ja alleed. [WWW] http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=622 (04.03.2017) 17 [18] Keskonnainvesteeringute keskus. Hästi tehtud. [WWW] https://www.kik.ee/et/elusloodus/toetused-2007-2013/hasti-tehtud (13.03.2017) [19] Karula Rahvuspark. Ehituspärand. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/ehitusparand/ (09.03.2017) [20] Karula Rahvuspark. Vaatamisväärsused. [WWW] http://www.keskkonnaamet
looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või selle vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad ja puudesalud, kiviaiad ja -hunnikud, põllusaared, alleed jne). Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav, ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav. Potentsiaalne puhkemaastik on selline ala, mida praeguses seisus eriti ei kasutata (hoolduse puudumine vms), kuid kus on head eeldused puhkeala kujundamiseks.
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
