Sõjakäigud ja Triumfikäigud. Sõjakäigud. 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. Rooma purustas Kartaago laevastiku ja tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks mereriigiks. 218-201 eKr II Puunia sõda: 218 eKr - Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. 216 eKr Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. 202 eKr roomlased purustasid Põhja Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. 146 eKr Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas. Samal aastal langes Kreeka lõplikult Rooma võimu alla. Triumfikäigud. Kõige kõrgem au, mis võis osaks saada võidukale ülemjuhatajale, oli triumfikäik läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng. Rongkäigu eesotsas tulid sõjamehed, loorberipärjad peas. Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused. Järgnes ohvriloomade kolonn, enamasti 120 rikkalikult...
Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte. Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini. Kaubanduse jm hiilgeajaks arvestatakse tavaliselt 1200-800 eKr. Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas. Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn. Tütarlinnade kaitsmisega. Samuti, kui juhtus et nende kaubalaev sattus õnnestusse, ei olnud foiniiklastel suurt abi loota teistelt. RIIGIKORD Linnriike valitses kuningas, kes juhtis kodanikest sõjaväge.
oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje. Keiser - piiramatu võim, palju erinevaid tiitleid, kõige üldisem tiitel oli päike, ainukese riigis võis kanda purpurpunast rüüd, teistel oli surmanuhtlusega karistatav, nimetati ka basileuseks, nende võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit. Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused. Kõigepealt piinamised, rahva ees häbistamine, tapmine. Päris palju sõnaõigust oli ka keisrinnal. Keisrinnad, kes olid targad, kellel oli mõju oma abikaasa üle... Kui
ETRUSKI KUNST Etruskite figuurid ja portreed on kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Riided Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade hedetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas. Mainitud ürp oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistat...
vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda. Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi nimi on pärit kreeklastelt.Se tähenda purpurpunast värvi.Fööniksi kehakuju meenutab konkast või paabulindu. Mehhiko kõndiv kala Selle kala ladinakeelne nimi on Ambistoma mexicanum.Kala kuulub kahepaiksete hulka.Sellel kalal on võimalik mööda maad kõndida.Se on üks tüüp salamandreid.Alguses olid nad ookeni kalad siis arenesid välja maapeale.Nad arenesid välja rhipidistiast. Narval Narval ehk Monodon monoceros on kõige arktilisem vaal.Pikkus on 4,2- 6,1m
ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a.
Levinuim värv on roheline. Sageli võib näha ka punast ja sinist. Kollakasroheline valgus pärineb hapnikuaatomitest, mille täpne lainepikkus on 557,5 nm ning see tekib tavaliselt 100- 200 km kõrgusel ja kiirgab mõni sekund. Punast valgust on näha kahes varjundis: virmalistekaare alaservas intensiivne purpurpunane lainepikkusega umbes 670 nm ning virmaliste ülaosas erepunane, lainepikkusega 630 nm, kiirgub lämmastikumolekulidest ja seda ajendab tugev osakestevihm. Purpurpunast on näha 90 km kõrgusel ning see on kõige madalamalt tulev virmaliste kiirgus. Sinine valgus tuleb peamiselt ioniseeritud lämmastikuaatomitest, kõige tugevam on ta 427,8 nm lainepikkusel. Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad Kui kosmosest tulev kiirgus mingil põhjusel tugevneb, hakkab kõigepealt helenduma ioniseeritud hapnik umbes saja kilomeetri kõrgusel. See roheka värvusega helendus ümbritseb
James Fenimore Cooper sündis 1789. aastal Atlandi ookeani lähedal kveekerist mõisniku perekonnas. Ta isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetatigi Coopertowniks, ja võis uhkustada, et 40000 hinge elab tema maa peal. Lapsepõlve ja noorusaastad veetis tulevane kirjanik ses põlismetsade piiril asuvas «piiriasunduses». Juba lapsepõlves õppis Cooper armastama metsikut loodust, selgeid, pakaseid, rohke lumega talvi, kiiresti saabuvat kevadet ja purpurpunast sügist. Ta tutvus metsaavarustega, seal hulkuvate jahimeestega, kes said talle hiljem eeskujuks Nahksuka juttude loomisel. 1806. a. astus James laevastikku, kus teenis rea aastaid. 1826.--29. aastani oli ta Ameerika Ühendriikide konsuliks Lyonis, seejärel rändas reas. Euroopa riikides ja 1833. a. pöördus jäädavalt tagasi oma kodumõisa, kus elas kuni surmani 1851. a. Cooper on oma eluajal kirjutanud hulk romaane, milledest parimad on raamatutetsükkel Punanahkadest, n. n
Ploomililla võib iseloomustada teatud liiki neurootilist psühhopaati, kes on negatiivne ja ebakindel ning keda tuleb kohelda ,,kinnastatud kätega". * Purpurpunane. Selle värvi leidmine on enamikus aurades ja tshakrates küllaltki lihtne. See näitab psüühilisi võimeid ja meediaannet. Purpur iseloomustab üsna hästi kaastundlikku ja sensitiivset inimest selle kõige paremas tähenduses. Halvimal juhul kaldub see andma võimuiha ning tugevat individualismi. Purpurpunast on sageli näha isekate, agressiivsete inimeste auras, kus see üha tugevama värvina paikneb aura tipus. Purpurpunane on tavaliselt näha meediumi auras, eriti nende, kes kalduvad teatraalsusele ning püüavad saavutada edu ja kuulsust. *Ametüstlilla. Puhtaid violette esineb aurades üsna harva, kuid selle esinemissagedus üha suureneb. See iseloomustab äärmiselt erilist olendit või inimeses ilmnevaid omadusi. See värv iseloomustab religioosseid inimesi, mõtisklejaid ja kõrget vaimsust
kaunistamisel toodi esmakordselt teadlikult sisse valgustatud kupliruumi ja hämarate galeriide efekt, mida täiendati mosaiikidega. Ka varakristlike basiilikate arhitektuursele tõlgendusele vastas nende sisekujundus, kus keskpunktiks oli poolümar alatriruum ning pühakoja ülejäänud kaunistus oli allutatud selle keskse ruumi kujundusele. Värvid. Varakristlikud mosaiigid oli algselt heleda, hiljem tumeda või kuldse taustaga. Värvidest eelistati intensiivset sinist, purpurpunast, malahhiitrohelist. Ornament. Varakristlik ornament tugines rooma ornamendile,kasutati nii geomeetrilist kui ka taimornamenti. Eriti hinnatud oli viinapuuväätidest koostatud ornament. Mööbel. Varakristliku perioodi mööbel eraldi peatükki mööbliajaloos ei moodusta, sest kasutati rooma riigis valmistatud mööblit. BÜTSANTS. Bütsantsi riigi ajalugu sai alguse 395. aastal, kui Rooma keisririik jagunes kaheks: Ida-Rooma ja Lääne- Rooma riigiks
Rooma keiser Constantinus (306.-337a.) legaliseeris 313.a. ristiusu ja 330.a. tegi Rooma pealinnaks Konstantinoopoli. Hilise keisririigi ajal muutus Rooma riik oluliselt. Tugevnes keskvõim, sellele aitasid kaasa arvukad ametnikud ja asevalitsejad ning see, et inimesed kinnistati oma piirkonda ja ametisse (see samm kergendas maksukogumist). Seisuslik ühikond nägi välja selline: Keisri võim oli piiramatu, ta hakkas tituleerima end isandaks (dominus). Ainult keiser võis kanda purpurpunast siidrüüd ja kuldkrooni, keisri ees tuli silmini maha heita. Senaatoriseisuse moodustasid rooma riigi ülikud. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid hiljem tõusis senaatoriteks ka Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites. Senat säilitas ühiskondliku positsiooni, kuid kaotas poliitilise tähenduse.
kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see teadmine kunst teistesse Aasia maadesse, Vanasse-Egiptusesse ja Kreekasse ning Rooma. Värvimise algaastail kasutatai ainult looduslikke värve (punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest, purpurpunast purpurtigudest - indigo, poti sinine, jt. erinevad taimed, mille kasutamine oli tuntud ka Eesti rahvatraditsioonides). Olukord tekstiilitööstuses muutus, kui 1828.a Saksa keemik F.Wöhler sünteesis ammooniumtsüanaadi kuumutamisel uurea (karbamiid e kusiaine). NH4OCN CO(NH2)2. See muutis keemikute suhtumist orgaanilise sünteesi võimalikkusesse, vitalismiõpetus kaotas mõjujõu. Sellele sünteesile järgnes pikkamööda uusi: 1854 sai M. Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E.
saavutatud võidu tähistamiseks. Pärast kasutamist tagastas väejuht tooga, mis jäi sellest peale keisri ainuomandiks. · Toga pulla Leinajatele määratud tooga oli must, pruun või hall ning selle juurde kuulus kapuutsitaoline lisand pea kinnikatmiseks. · Toga trabea sellesse liiki kuulus kolm erinevat toogat. Ühevärviline purpurpunane näitas kandja kuulumist vaimulike hulka, purpurpunast koos valgega kandsid vabariigi juhid, purpurpunase ja karmiinpunasetriibuline tooga oli jäetud auguritele ehk ettekuulutuste tõlgendajale. Rooma riigi piiride laienemine põhja poole muutis peagi vältimatuks soojemate rõivaste kandmise külmemal aastaajal. Rooma meeste peamised ülerõivad olid: · Lacerna Neljakandilisest ümardatud nurkadega villasest riidetükist
saavutatud võidu tähistamiseks. Pärast kasutamist tagastas väejuht tooga, mis jäi sellest peale keisri ainuomandiks. · Toga pulla Leinajatele määratud tooga oli must, pruun või hall ning selle juurde kuulus kapuutsitaoline lisand pea kinnikatmiseks. · Toga trabea sellesse liiki kuulus kolm erinevat toogat. Ühevärviline purpurpunane näitas kandja kuulumist vaimulike hulka, purpurpunast koos valgega kandsid vabariigi juhid, purpurpunase ja karmiinpunasetriibuline tooga oli jäetud auguritele ehk ettekuulutuste tõlgendajale. Rooma riigi piiride laienemine põhja poole muutis peagi vältimatuks soojemate rõivaste kandmise külmemal aastaajal. Rooma meeste peamised ülerõivad olid: · Lacerna Neljakandilisest ümardatud nurkadega villasest riidetükist
rahu kogu Rooma riigis. Sisesegadused olid möödas ja algas hilise keisririigi ajajärk. Ta tugevdas Rooma sõjaväge. Olulised muudatused toimusid ka riigi valitsemised – senat kaotas tähtsuse riigi valitsemisel, keisri võim oma alamate üle suurenes veelgi. Keiser kandis pidulikku purpurpunast rüüd, krooni ja istus kuldsel troonil. (Kõiv, 1994, 245) DIOGENES – küünikute – kasinuses elanud filosoofide silmapaistvaim esindaja, kes protestiks asus elama tünni, kus ta väidetavalt elas nagu koer (kreeka k tähendab kyon koera) Diogenes, teatud ka kui küünik. Sündinud Sinopes, Türgis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
