Maalikunst FRA ANGELICO "Maarja kuulutus" Vararenessanss Maalikunst GIOTTO "Kristuse sünd" Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetri kirik Roomas Skulptuur Michelangelo Maalikunst Raffael Leonardo da Vinci Giorgione Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetruse katedraal Rooma Kõrgrenessanss Skulptuur MICHELANGELO "Taavet" "Pieta" Kõrgrenessanss Maalikunst RAFFAEL " Sixtuse Madonna" Kõrgrenessanss Itaalia Maalikunst LEONARDO da VINCI "Mona Lisa" "Püha õhtusöömaaeg" "Madonna Litta" Kõrgrenessanss Itaalia, Veneetsia Maalikunst GIORGIONE "Kontsert looduses" "Magav Venus" "Juudit" Renessanss Nimeta renessansi perioodid Nimeta vastava perioodi tuntumad kunstnikud
Renessanss 1. Kust tuleb ja mida tähendab renessanss? 15.saj Itaaliast ja tähendab taassündi. 2.Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3.Perioodid Vara- ja kõrgrenessanss 4.Nimeta renessansi aegne esimene suurmeister arhitekt. Millise matemaatilise mõiste tõi ja võttis kasutusse? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiiv 5.Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15.saj. Palazzo 6.Kõrgrenessanss 16.saj suurim rajatis Roomas. Selle arhitektid. Püha Peetruse kirik Roomas. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Bramante, Raffael ning Michelangelo. 7.Nimeta kõrgrenessansi suurmeistreid ja nende suuremahulisemaid töid. Raffael – Sixtuse Madonna
16 saj. Maalikunst, skulptuur, arhitektuur (lk. 59-79) renessanss 16. saj kõrgrenessanss ARHITEKTUUR Bramante - arhitektuuri edasiarendus, (15. saj oluline ehitiste üksikosa, palju dekoratiivseid elemente, kirju), 16. saj oluline, et moodustuks tervik, Tempietto - väike kabel(kõrgrenessanss ark esikos), ta oli Rooma Peetri kiriku ehituse algataja(basiilika), oluline matemaatika, kujundid, tsentraalehitis(rangete kujundite ülesehitus) Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik
Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´ Maalikunst 1) Botticelli-´´Kevad´´ 2) Botticelli-´´Venuse sünd´´ Kujutab ilu-ja armastusjumalannat merevahust sündinuna. Kõrgrenessanss Arhitektuur I. Bramante-Rooma Peetri kiriku kuppel II. Leonardo da vinci-Töötas Milano hertsogi õukonnas.Arendas täiuseni inimese välimuse.Hingeelu jäljendamine. ´´Püha õhtusöömaaeg'' Kujutab Jeesus Kristust viimast korda koos oma 12 jüngriga. ´´Mona Lisa´´ Kujutab Firenze aadliku abikaasat(´´La Giocenda´´).Esimene psühholoogiline portree.
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena k...
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
1. Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1. Selgita mõisted renessanss ja humanism. Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14-16.saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega k...
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armas...
Renessanssi iseloomustab "kunstide taassünd antiigi vaimus". Renessansi tekkepõhjused : 1.) kaubanduse areng 2.) kaupmeeste, pankurite ja töösturite rikastumine 3.) õpiti tundma antiikaja kunsti 4.) tekkis kujutlus ideaalsest ühiskonnast 5.) antiik oli seotud Itaaliaga, kus renessanss tekkis Renessanss jaguneb kolmeks suuremaks perioodiks: 1.) vararenessanss 14.-15.sajand 2.) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulp...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna kaljukoopas" Click to edit Master text styles Second...
Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor
Kõrgrenessanss (maal). Leonardo da Vinci Kõrgrenessanssi maalikunsti põhiolemuse võib kokku võtta sünadega ,,idealiseeritud tõde", mida iseloomustab: · Tasakaalustatud kompositsioon · Joonte selgus ja ilu · Üksikasjade kooskõla tervikuna Kõrgrenessanssi maalikunsti tähtsamad meistrid on Leonardo da Vinci, Michenangelo ja Raffael. Leonardo da Vinci /vinti/ Leonardi da Vinci oli universaalne geenius, kellele oli antud väga mitmekesiseid andeid: ta oli maalikunstnik, skulptor, arhitekt, aga ka muusik, luuletaja, insener ja loodusteadlane. Vinci oli loomult katsetaja ja eksperimenteerija, huvide paljusus takistas pühendumast peamisele- maalikunstile. Seetõttu on tema säilinud teoste arv väike. "Mona Lisa" "Vitruviuse inimene" "Püha õhtusöömaaeg"
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja
Ande Andekas-Lammutaja Kunstiajalugu - Kõrgrenessanss Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise välisvaate kujundamine sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku
koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut .
Kunstiajalugu renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks.
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
Altarpiece Varanerenessanss • Kirjanduses ja kujutavas kunstis tooniandjaks oli Itaalia • Renessanssmuusika raskuspunkt on Madalmaades • Itaalia kunst Toscanas, mis oli keskendunud Firenze linnriiki ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Boticelli teoseid • Maadeavastused Paradiisi väravad Kõrgrenessanss • Märgib peent muutust kunstistiilis ja –sihtides • Rafineeritud veetlus ja sundimatu kujutuslaad • Idividuaalsust mõõdeti ka kunstniku leidlikkuse ja kujutlusvõime ulatuses Muusika • Uus kõlaideaal • Muusika oli enam seotud tekstiga • Rütmipilt hakkas lihtsustuma • Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia • Protestantlik kirikulaul • Instrumentaalmuusika • Vokaalmuusika Klavikord Lauto
ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Kõrgrenessanss Veneetsias Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid.
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16
Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa ajaloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas, mille põhjuseka oli euroopat tabanud katkuepideemia. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse;
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga
• maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita massilist publikut kui rohkem mõistuse poole pöördunud kõrgrenessanss, rääkimata baroki järel tulnud suhteliselt tundekülmast klassitsismist. Barokk rõhutab, et elu on liikusmises, dünaamikas- kirg, grandioossus, hoog. Barokiajastu ei salli sirget joont. Sagedasteks teemadeks on röövimisstseenid ja võitlused. Barokki võrreldakse tormi ja orkaaniga merel. Arenes välja kammermuusika, sündisid ooper ja operett. Kolm maaderühma barokis: Absolutismi ja katoliikliku Absolutismi maad, kus ilmalik Protestantlikud maad )Piirkond,
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse
MAALIKUNST 1. Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis? Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 2. Kuidas suhtus kõrgrenessanss loomingusse ja kunstniku isiksusse? Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalisest inimesest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem peeti ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete
Üks Rff kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna". Rff jätsid külmaks detailid, keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Rff oli esimene kunstnik, kes kasut palju õp. abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peet. aegade suurimaks skulptoriks. MB pidas end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. Kavandas tohutul hulgal töid, kuid ei jõudnud kõiki realiseerida. MB loomingus saab eristada 2 per: kõrgrenessanss (-1530) ning barokk (1530-). Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti". MB arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat
seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid
Medicite suursoosik, liikus nende õukonnas. Suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist. Maalidel näivad kujutatud isikud undlevat, ruumilisus pole talle oluline. ,,Kevad" (Cupido kinniseotud silmadega, naised, Chloris). ,,Veenuse sünd", ,,Kristuse leinamine". Üldist 16 sajandi Itaalia maalikunstist Kunstielu hakkas 16 sajandil koonduma Roomasse, 16 sajandi keskpaigaks kujunes Roomast kultuurikeskus. 16 sajandi kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss pole vararenessansi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst. Kõrgrenessanss tõi kaasa kunstniku isiku enneolematu tähenduse kunstnikke hakati vastandama nn tavalistele inimestele. Loojateks hakati pidama nüüd peale jumala ka kunstnikke, viidati kunstnike inspiratsiooni jumalikule algele. See sünnitas kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse tahet. Perioodile on iseloomulik suur hulk lõpetamata kunstitöid idee oli tähtsam kui selle teostamine
Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia. Siin valitsesid Bütsansi mõjud . Bellini Giovanni Bellini (1430-1516). Algul Manteia? mõju all. Lõi omaette stiili minnes üle õlimaalile. Iseloomulik sinine värv. Tegi palju Madonna pilte . Pea polnud maalidel mitte otse vaid kergelt pöördes. Teinud ka alasti maale. Itaalia kõrgrenessanss Leonardo da Vinci (1452-1519) Tüüpiline renessanssiajastu inimene. Inimene Universaal: arhitekt, maalija, skulptor, muusik, luuletaja, loodusteadlane, leiutaja. 1482 kutsus Sfortsade? Perekond ta Milanosse. Sellest perioodist : Madonna kaljukoopas 1495-97 lõi ta Püha Õhtusöömaaja. 1501 asus ta Firenzesse kus ta pidi Palazzo Veccho seinale maalima Anghiase lahingu. Maalis Firenzes tõenäoliselt ,,Mona Lisa". Väidetavalt Firenze aadliku naisest. Kasutas Sfumato tehnikat. Kujutas
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ...
15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt
kurikuulus kuppel. Üks tema töödest basiilikas on ka skulptuur La Pietà. Michelangelo suri enne basiilika valmimist. Rooma katoliku kirik emakirik. Mahutab üle 60 000 inimese. Kirik on pühendatud esimesele Rooma piiskopile püha Peetrusele, kes väidete põhjal on ka antud kiriku alla maetud. Basiilika katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti Suurim kristlik kirik maailmas. Palazzo Farnese Asukoht: Rooma, Itaalia Kõrgrenessanss Teised arhitektid: Antonio da Sangallo noorem, Jacopo Barozzi da Vignola ja Giacomo della Porta Ehitus algas 1515. aastal. ööd peatati 1527. aastal toimunud Saksa palgasõdurite rüüstamiste tõttu. Kogu hoone taga oli Ales- sandro Farnese, kellest sai hiljem ka paavst Paulus III. 1534. aastal suurendati märkimisväärselt hoone suurust. Paavst Paulus III palkas Michelangelo.
Manerism Itaalias Manerism 16. sajand • Eemaldumine renessansi ideaalidest • Kadus usk maailma harmooniasse, inimmõistuse jõusse, eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist • Materjali virtuooslikku valitsemist • Kunstnikud ei pooldanud vastureformatsiooni, katoliku usk vastuoluline
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused:
14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest. 3) Humanistlik kultuur. Filosoofia on teaduste teadus. 4) Sündis optimistlik inimene. [Reness. on nagu varemete vahel puhkenud lill. Sõjad, süngus].
Inglise kunst 17.-18. sajandil Marion Soomre Kätli Valbrit 11.B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652 · Sündis Londonis. · Õppis arhitektuuri Itaalias. · Esimene tähtis arhitekt Inglismaal. · Tõi renessanssi arhitektuuri Inglismaale. Queen's house, Greenwich Banqueting House, London Arhitektuur 17. saj. II poolel ·...
Renessanss 14-16saj Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilm...
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandja...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni
suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Renessanss ajastus oli kolm erinevat perioodi : ( 13. ja 14.sajand) eelrenessanss, (15.sajand) vararenessanss, (16.sajand) kõrgrenessanss. EELRENESSANSS ( Giotto Predella ) VARARENESSANSS ( Botticelli, Venuse sünd. ) KÕRGRENESSANSS ( Correggio abielu ) Ars nova Tähistatakse Prantsusmaal ajavahemikku 1320-1380. Terminit Ars nova kasutasid muusikateoreetikud vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale (Ars antiqua). Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika zanrites. 1
Raffael ja "Sixtuse Madonna " 1483 1520 Renessanss jagunes kolmeks osaks eelrenessanss (e. frecento, 14. sajand), vararenessanss (e. quattrocento, 15.sajand), kõrgrenessanss (e. cinquecento, 16. sajand). Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Leonardo'st ja Michelangelo'st eristas teda see, et ta oli vähem mitmekülgne ning vähem jõuline, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat,
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud
1. Millises riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? Itaalias 2. Kuidas periodiseeritakse renessanssi? Eelrenessanss 14.saj, vararenessanss 15.saj, kõrgrenessanss 16.saj 3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus.
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
