Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus ...
Pargi poole avanesid tavaliselt laiad trepid, terrassid, rõdud ja verandad. Kui maastik lubas, paigutati hoone nii, et hoone tagakülg avaneks lõunasse või mingisse muusse päikesepoolsesse suunda. Kogu mõisakompleks -- nii majandus- kui ka pargipool oli tavaliselt aiaga ümbritsetud. Mõisaid püüti paigutada paikadesse, mis oleksid jõe või järve kaldal 6 5 http://www.mois.ee/ajalugu/ 6 http://www.mois.ee/kompleks.shtml 3 Mõisate ehitusstiilid Põhimõtteliselt võib Eesti mõisa stiilid jagada kümnesse erinevasse kategooriasse. Kuid Rootsi ja Vene võimu ajal olid Eestis levinud :7 · Barokkstiil · Klassitsism · Historitsism
alaliik: menhir Megaliitiline monument alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp Vana-Rooma Pont du Gard`i veejuhe (akvedukt) Vana-Rooma kunst
MESOPOTAAMIA Mesopotaamia- suur tasandik Eufradi ja Tigirise jõe vahel. Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest tüvipüramiididest valmistatud ehitis
talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Vallutajate poolt ei jäänud puutumata ka religioon. Eestlastele varasemalt omane muinasusk lükati ümber ja asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa Eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Muistse vabadusvõitluse kaotus on toonud eesti ajalukku palju muutusi ja suuri pöördeid.
väärtushinnangud ja normid, mida me tänapäeval iseenesest mõistame. Kui eestlasi poleks alistatud, oleks meil ehk endiselt kombeks ohverdada loomi, et saavutada loodusjõudude heatahtlikkust. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid lääneeuroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Muistne vabadusvõitlus on toonud Eesti ajalukku muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam. Samas on võimalik, et kui meid ei oleks alistatud, elaksid ehk eestlased praegu nagu aborigeenid keset kõrgeltarenenud Euroopat. Võib aga tõdeda, et sellised
Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast. Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks. Pöördeliseks sai ka linnade teke, kus käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid välja peamiselt vallutajate tegevuse tulemusena. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Läbi aegade on olnud olulisel kohal religioon, mis ei jäänud ka pärast suurt riigi kaotust puutumata. Nagu vallutajad olid riigi käiku ette planeerinud, nii lükatigi ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja paganlus ning need asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa eestile omaste traditsioonide osalise hävimise.
tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Viimane
ilmus alles 1535. aastal. Lääne-Euroopas toimusid mitmed protsessid tunduvalt varem kui Eestis näiteks lääniaadlite teke. Kui Läänes tegutsesid lääniaadlid juba aegu varem siis Eestis hakati lääniaadlitest juttu tegema alles pärast Stensby lepingu vastuvõmist 7. juunil 1238 aastal. Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne- Euroopas töötas see süsteem üldiselt samamoodi kuigi materjalid ning ehitusstiilid olid mõisate ning linnuste ehitamiseks erinevad. Võrreldes ülejäänud Euroopaga, kus nii aadlikud kui talupojad olid enamjaolt samast rahvusest, olid Eestis talupojad eestlased ning aadlikud enamjaolt sakslased. Ka eestlastest perekonnad, kellel oli võimalus elada aadliseisuses, saksastusid kuna üldiselt suheldi teiste aadlikega ning mitte eestlastest talupoegadega näiteks Maydelli suguvõsa. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas oli valitsevaks usuks kristlus
Rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, sellel on ka teatud omapärasus olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud. Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud. Dooria, Joonia ning Korintose stiil on seal esitatud. Roomlased olid aga kreeklastes ehitamisega veidike ees pool. Nad oskasid kasutada mörti. Sellega seoti omavahel kive. Sellepärast on roomaehitised nii tugevad ja stabiilsed ja paljud on säilinud. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja
Geograafia Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Pe...
Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga
ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne. Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Postmodernistlik arhitektuuriteooria - 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise masinaid. Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist
Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus, 16:07 Ühiskonna arengu peamised jooned AGRAARAJAST INDUSTRIAALAJAST INFOAJASTU U U Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud Metsandus Tekstiilitööstus Info töötlemine,
kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks: Homerose ajajärk XI–IX saj eKr arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr klassikaline ajajärk V–IV saj eKr hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema pidulikkuse ja väljendusrikkuse saavutamiseks hakati ühes ehituses ühendama eri stiile. Dekoratiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
