MUHU KATARIINA KIRIK Arina Borissenko 10. klass Muhu Katariina kirik asub Liiva külas, Muhu saarel. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. AJALUG U Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID
dekoratiiv detailidega Kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuningasskulptuurid Perspektiivportaal- koosnes mitmetest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist. Igale löövile oli oma sissepääs. Domineeris kolm perspektiivportaali. 10.Pildid. Pilt 1. Oleviste kiriku tähtvõlvid.(P) Pilt 2. Lehvikvõlv(P) Pilt 3. Notre Dame. Jumalaema kirik Pariisis. (VaraGooti.)(P) Pilt 4. Chartres'i katedraal. (KõrgGooti.)(P) Pilt 5. Reims'i katedraal. (Kõrg ja VaraGooti)(P) Pilt 6. Amiens'i katedraal. (KõrgGooti.)(P) Pilt 7. Beauvais'i katedraal. (P) Pilt 8. Carcassonne'i linnamüür. (P) Pilt 9. MontSaintMicheli klooster. (P) Pilt 10. Canterbury katedraal.(I) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal.(I) Pilt 12. Salisbury katedraal.(It) Pilt 13. Milano toomkirik.(It) Pilt 14. Doodzide palee Veneetsias.(It) Pilt 15. Strasbourg'i toomkirik.(P/S) Pilt 16
Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar · Saint Denis' kloostrikirik- palverändurite ligimeelitamiseks ja kuninga võimu levitamiseks KIRIK: · Seinad ja võlvid õhukesed, aknad suured. Ehituse rajamisel tehti esmalt tugielemendid- moodustasid skeleti · Tugielementidele pilaaridele toetusid roidvõlvid · Tugikaared, vööndkaared, tugiroided · Kesklöövi kõrgus kasvab
villane, puuvillane saapad zucchetto, petaso Romaani N: (alus- ja pealiskleit, (10-13 saj.) mantel, rätik, keep M:alus-ja pealis-tuunika, pükssukad, sääremähised, keep müts, kindad poolkõrged saapad Gooti N: alustuunika, surcoat, Varagooti pelicon (u.1140-1200.a) M: särk, alustuunika, pikkade varrukatega pealistuunika, püks-sukad bliaut, keep, coiffe linane, kodus kootud villane, karusnahk, nahk, siid valged pikad kindad vöökotike nokk-kingad/saapad chaperon vapiriietus
Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a
Koor oli valmis 1157. aastal, ümmarguste harudega transept 1170. aastal, pikihoone XII sajandi lõpul. Praegused võlvid ehitati esialgsete kuueosaliste asemele pärast tulekahju 1293. aastal. v Senlis´ katedraali ehitus kestis a-st 1153 kuni 1191. XIII sajandi keskel lisati kirikule transept ja torn varustati elegantse tipuga. Osa aknaid, kõik võlvid ja transepti fassaadid ehitati ümber XVI sajandi alguses. v Silmapaistvamaid ja mõjurikkamaid varagooti ehitisi on Laoni katedraal, mille ehitust alustati umbes a. 1150 ja mis valmis a. 1226. Koor ehitati uuel kujul pärast a. 1205; sel on sirge lõpmik. Hoone sisearhitektuuriga võistlevad suursuguses tema ilusad kõrged tornid fassaadi ääres. v Pariisi NorteDame (Jumalaema kirik) nurgakivi pandi a.1163; a.1182 valmis koor, umbes a. 1200 pikihoone, a. 1245 fassaad. Norte-Dame´is esinevad juba ka tugikaared
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid
3 Saare ajalugu Tupenurme pank asub Muhus, kus on toimunud märkimisväärseid ajaloosündmusi, näiteks 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantslikest seinamaalingutest. Muhu saare teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. Sajandite vältel on saar arenenud omas tempos, kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud
Sellest ajast kutsutaksegi seda paika Üügu pangaks. 5 ON MIDA VAADATA MUHU KATARIINA KIRIK See asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik kuulub Saare- Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida praeguseni säilinud kirikuhoone, mitte aga hiljem hävinud algkirik, kuid arvatavasti oli tegu praegusele eelnenud ja tõenäoliselt puust kirikuga. Kivist Jumala- koja ehitamist alustati mitte enne 13. saj lõpukümnendeid. Kiriku
haige juurde. reposorium--puhkealtar. Katoliku kiriku suurtes protsessioonides kantakse sellekohastes nõudes hostiat. Aeg- ajalt peatub protsessioon palvetamise ajaks. Sel ajal asetataksegi hostia (armulaualeib) sellisesse väikesesse altarisse. Kirikupingid. kirikupink--pikad pingid kirikus kahel pool keskkäiku, varustatud raamaturiiuliga (lauluraamatu jaoks) põlvitamilauaga ja vahel ka otsuksega. Tähtsamatel perekondadel on kohalikus kirikus sageli nimelised pingid. kolmikiste--varagooti kiriku kooriosas asetsev troonitaoline iste preestri ja mõlema missal teeniva diakoni jaoks. kooritoolid--omavahel seotud individuaalsed istmed kahel pool kooriosa kiriku võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks. On harilikult rikkalikult skulptureeritud selja-ja käetugedega. dorsaal--a) kooritooli seljatugi, b) altarikapi tagasein. accoudoir--kooritooli käetugi misericordia--kooritoolistiku klapptoolist eenduv istumistugi, kasutamiseks
seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Arhitektuur Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma eeskujul
Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Gootika tekkis XII sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sama sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima XIII sajandi alguses, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis alles umbes a. 1300 Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu
Tartu Toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu näiteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ühiskonna eliidi matmispaik. Varemeis Tartu toomkirik on üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Basilikaalse pikihoone kolme löövi on katnud ristroidvõlvid, mida toetasid kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Intejööris liigendavad seinapindu kimpturbad ja simsid, trifooriumitsoon on markeeritud nissidega. Säilinud on üksikuid eendtugede varagooti taimdekooriga raidkapiteele ehituse varaseimast järgust. Põhja- ja lõunaküljel on algselt välisseinu toetanud massiivsete kontraforsside vahele olnud rajatud kabelilöövid. Kesklöövi kõrgseinu on külglöövide kohal toestanud tugiviilud. Massiivne kahe torniga läänepartii, mille ülaosa on lammutatud, võib olla omal ajal omanud kaitsefunktsiooni. Kirik sai kannatada reformatsiooniga seotud rahutuste käigus 1525. aastal, kaotas aga oma
saj. Nicolas Verdunist. Punasest merest Raamatukaas. 12.saj. läbiminek. Email kuldplaadil. 12.saj. Paradiisist väljaajamine. Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt. 11.saj. GOOTI KUNST Tekkis prantsusmaal. Pariisi ja selle ümbruses. • Varagooti- kuni 12.saj. • Kõrggooti- 12.-14.saj. • Hilisgooti-14.16. saj. Stiili nimetus antud 18.saj. kunsti ajaloolste poolt. Arhidektuuri süsteem Iseloomulikud võtted võeti kasutusele 1144.a. Valminud Saint-Denis' kloostrikiriku ümberehituse juures. (prantsuse kuningate matmispaik) Uue stiili olulisemaks tunnuseks oli teravkaar ja roidvõlvid.
Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi. Erandi moodustavad mõned varagooti ehitised, mis on neljakorruselised. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7
Mööbli pehmendamiseks kasutati arvukalt patju. Mööbli materjaliks oli enamasti kuusk ja tamm. GOOTI STIIL Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 15 Gooti stiili tekkimine 12. sajandi II poolel oli otseselt seotud sel ajal Euroopa majanduses ja ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega. Stiil väljendus eelkõige arhitektuuris ning traditsiooni kohaselt jaotub üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140.–1200. a kõrggooti 1200.–1350. a hilisgooti 1350. –1525. a Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik, tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega
Oleviste, Tartus Toomkirik). Padise klooster - Kui Dünamünde tsistertslaste klooster 1305 ordu omandina linnuseks muudeti, kolisid mungad Eestisse ja püstitasid 1317 aastal kloostri Padisele, kus Dünamündel juba enne oli olnud maavaldusi. Klooster hävitati Jüriöö ülestõusu ajal, kuid ehitati uuesti 1370ndail. Karja kirik Vanimad maakirikud pärinevad 13 sajandist, suurem osa on siiski püstitatud 14 ja 15 sajandil. Vanimate hulka kuulub Saaremaal Karja varagooti stiilis kirik (1345-1350): väliselt väga lihtne, ilma tornita, seinamaalingute ja rikkalike raidkaunistustega. Tartu Maarja kirik Tegemist oli Tartu linnaesimese ja vanima kogudusekirikuga, mis asutati 1300 aasta paiku. Tüübilt oli läänetorniga basiilika, nüüd asub samal kohal ülikooli peahoone. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp kodakirik. Tegemist oli suure jutlusekiriku tüübiga linnades
1250; Maria kirik, 1225) 13. Sajandi II poolest sai aga sealgi valitsevaks arhitektuuristiiliks gooti stiil. . 52 GOOTI ARHITEKTUUR 12.sajandi II poolel Euroopas toimunud nihked muutsid ka kunsti iseloomu. Sajandi lõpul alguse saanud kunstistiili nimetatakse gooti stiiliks. See ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Kõige varem ilmnes gooti stiil Prantsusmaal, sealt levis see 12.sajandi lõpul Inglismaale. Itaalias ilmnesid gooti stiilile omased elemendid 12. Ja. 13.sajandi vahetusel, Saksamaal 13.sajandi II poolel, Skandinaavia maades 13.sajandi lõpul, Baltimaades aga alles 14.sajandil. Nimetus gootika oli esialgu terminina tinglik esimesena kasutasid seda Itaalias renessansiaja
annaabi.ee 
